Elektromagnetid | Energiatehnika

Artiklid

Ohutusnõuded masinate ja seadmete kohta

Seadmete ja masinate ohutus, riskianalüüs ja testimine

Seadmete ja masinate ohutus, riskianalüüs ja testimine Ohutusnõuded masinate ja seadmete kohta võib lihtsustatult kokku võtta ühte lausesse: seade ei tohi inimest tappa, minna põlema ega reostada keskkonda. Selle teostamine on palju keerulisem kui 1 lause – ohutusnõuete kohta on tuhandeid standardeid, eeskirju, määrusi ja seadusi, mis üksikasjalikult reguleerivad erinevate seadmete ja paigaldiste ohutusnõudeid, testimismetoodikaid […]

Jüri Joller - Eestlaste käsi oli mängus maailma parima trammi loomisel

Eestlaste käsi oli mängus maailma parima trammi loomisel

Tippinsenerid Jüri Joller ja Dmitri Tihhomirov – Eestlaste käsi oli mängus maailma parima trammi loomisel Tallinna Tehnikaülikoolist enam kui 20 aastat tagasi alguse saanud pealinna trammide täiustamine ja hiljem ka Helsingi trammide veoajamite moderniseerimine viis selleni, et lõpuks oli eesti tippinseneride Jüri Joller ja Dmitri Tihhomirov käsi ja know-how mängus ka tõenäoliselt maailma parima trammi loomisel. […]

IE klasside nõuded

Elektrimootorite ja sagedusmuundurite IE klasside nõuded karmistuvad

IE klasside nõuded elektrimootoritele ja sagedusmuunduritele karmistuvad Kui seni pidi energiatõhususe klassidega arvestama elektrimootoritel alates 750 W nimivõimsusest, siis järgmise aasta, s.o. 2021 aasta 1. juulist rakenduvad nõuded alates 120 W nimivõimsusest. Lisaks hakkavad sarnased nõuded kehtima ka  ka sagedusmuunduritele, mis on ette nähtud mootoritele nimivõimsusega alates 120 W kuni 1 MW. Elektrimootoreid kasutatakse paljudes […]

meditsiiniseadmete testimise valge raamat

Elupäästev meditsiiniseadmete testimise valge raamat

Elupäästev meditsiiniseadmete testimise valge raamat Keerukate meditsiiniseadmete, näiteks ultraheliseadmed, infusioonpumbad, kopsuventilaatorid, diagnostika tööjaamad, robotjuhtimisega kirurgiaseadmed ja telemeditsiiniseadmed, kasutamisega on seotud riskid mis sõltuvad mehaanika keerukusest. Näiteks Sa ei soovi hambaarsti toolis surma saada, kui puur läheb ootamatult pinge alla. Vältimaks selliseid „ootamatusi“ koostati meditsiiniseadmete valge raamat. Patsiendi ja kasutaja suurema ohutuse tagamiseks tuleb kasutajatel ja […]

Elektriseadmete ohutuse remondijärgne kontroll

Elektriseadmete ohutuse remondijärgne kontroll muutub kohustuslikuks

Elektriseadmete ohutuse remondijärgne kontroll muutub kohustuslikuks Kui seni tuli perioodiliselt ja pärast remonti kontrollida teatud elektripaigaldisi, elektrilisi meditsiiniseadmeid ja keevitusseadmeid, siis 16. detsembrist 2020 muutub elektriseadmete ohutuse remondijärgne kontroll ka teiste elektriseadmete puhul kohustuslikuks, sest jõustub elektriseadmete ohutusmeetmete tõhususe remondijärgse tagamise üldise protseduuri standard EVS-EN 50678:2020. Euroopa Liidu direktiiv 2009/104 Tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuded töövahendite […]

võimas patareitester METRACELL BT Pro

Tutvustame patareitestrit METRACELL BT PRO nüüd ka eesti keeles!

Patareitester METRACELL BT PRO tutvustavad videod nüüd ka eesti keeles! Hiljaaegu tutvustasime Gossen Metrawatti uut võimast patareitestrit METRACELL BT PRO. Vaata tutvustust siit. Nüüd avaldasime tutvustavad videod ka eesti keeles! METRACELL BT PRO tutvustus eesti keeles Kuidas patareitestrit METRACELL BT PRO kasutada? Mõõtmiste teostamine METRACELL BT PRO – liikumine menüüdes ja funktsioonides   METRACELL BT […]

Sagedusmuunduri seadistamine - Delta VFD-L seeria sagedusmuundurid

VFD-L seeria sagedusmuundurite tootmine lõpetatakse

Delta lõpetab VFD-L seeria sagedusmuundurite tootmise Delta VFD-L seeria sagedusmuundurid on tootmisest maas juba käesoleva aasta lõpuks. Delta Electronics VFD-L seeria sagedusmuundurid olid kaua populaarsed tänu väga soodsale hinnale ja väikestele mõõtmetele. Tänu elektroonika arengule tuleb üle minna uutele mudelitele. Delta VFD-L seeria sagedusmuundurid Milliste toodetega saab Delta VFD-L seeria sagedusmuundurid asendada? ME300 seeria sagedusmuundurid […]

Kuidas valida toiteplokki

Kuidas valida toiteplokki?

Kuidas valida toiteplokki? Toiteploki valikuga enamasti keegi eriti pead murdma ei hakka. Valitakse võimalikult odav seade, mille elektroonikapoest või netist leiab. Kui pinged ja voolud sobivad ning plokk oma  kohale ära mahub, siis ongi valik tehtud. Praktikas näeme, et toiteploki valikul tehakse vigu, mis hiljem valusasti tunda annavad häiringutest elektriõnnetuse, turult kõrvaldamise ja kahjunõueteni. Artikkel […]

Kuidas valida multimeetrit - Seculife haiglamultimeeter

Kuidas valida multimeetrit?

Kuidas valida multimeetrit? Multimeetrite tüüpe on tuhandeid nii harrastajatele kui asjatundjatele, kellel on erinevad vajadused ja soovid. Nõuded on sageli vastukäivad, nt kõrge täpsus ja madal hind, võimaluste rohkus ja kasutuse lihtsus, numbrite suurus ja arv kuvaril, pinge piirkond ja testri mõõtmed ning ohutus. Räägime lahti , kuidas valida multimeetrit – millised on olulisemad nõuded […]

Kuidas valida sagedusmuundurit - Delta M300 seeria sagedusmuundurid

Väike aga võimas – M300 seeria sagedusmuundurid on saabunud, et lüüa laineid!

Väike aga võimas – M300 seeria sagedusmuundurid on saabunud, et lüüa laineid! Sagedusmuundurid, mida iseloomustab suurem kasutegur, optimaalne kvaliteet, paindlikkus ning ühilduvus arvukate rakendustega. Delta MS300 seeria on uue põlvkonna suure jõudlusega standardsed, kompaktsed, vektorjuhtimisega sagedusmuundurid mille mõõtmeid on vähendatud 40%. Delta Electronics laskis Euroopas turule kauaoodatud M300 seeria sagedusmuundurid, mille võimsuste vahemik on 0,1 […]

Hiiglaste kukil võib näha neist endist enam ja kaugemale…

See tõde on üle 800 aasta vana, aga endiselt igati päevakohane. Globaalses konkurentsis ei pruugi võita kõige kiirem, julgem, osavam, targem ega ka rikkam. Edukaks tootearenduseks on vaja parajal määral kõiki neid omadusi, eelkõige aga head ülevaadet olemasolevast tehnikast. Lisaks on tarvis veel midagi – inspiratsiooni,
vaimustust, pühendumust ja natuke ka õnne.

Toote- ja tehnoloogiaarenduses esirinda jõudmiseks on vaja tugevaid spetsialiste.Neile tuleb hankida parimad vahendid, luua võimalikult soodsad tingimused ja anda õiged ülesanded. Tootearenduse kiirus ja tulemuse kvaliteet sõltuvad endiselt eeskätt inseneride teadmistest, oskustest ja kogemustest. Eestis on kvalifitseeritud ja kogenud insenere, aga ka muid spetsialiste raske leida, kuid Energiatehnika OÜs töötavad kõrge kvalifikatsiooniga ja teadlasetaustaga tippinsenerid. Neil on suured kogemused toodete ja tootmise arenduses, automatiseerimises ja katsetamises. Et tipptaset hoida, toimuvad neile järjepidevad täiendkoolitused.

Ettevõtte 27 tegevusaasta jooksul on projekteeritud sadu erinevaid elektri- ja automaatikaseadmeid ning teostatud nende lahendusi. Meil on pikaajalised suhted elektriajamite, automaatika ja mõõteriistade tugevamate tarnijatega. Peamiselt kasutamegi nende tooteid. Nõnda tagame professionaalne tehniline toe seadmete tööle rakendamisel ja käidul.

Ei leidnud artiklit Sind huvitaval teemal? Võta ühendust ja anna meile teada, millest võiksime edaspidi juttu teha:






    Nimi*

    E-mail*

    Sisu

    Alalisvoolu-elektromagnetid.png

    25.03.2020

    1. Alalisvoolu elektromagnetid

     Vastavalt elektromagneti liikumistüübile jaotatakse MSM-i alalisvoolu elektromagnetid järgnevatesse kategooriatesse: 

    • Lineaarelektromagnetid 

    Alalisvoolu elektromagnetid - elektromagnetite liigid

    Pilt. 1: Lineaarelektromagnetid

     • Pöördliikumisega elektromagnetid 

    Pilt 2: Pöördliikumisega elektromagnetid

    Lineaar- ja pöördliikumisega elektromagnetites saavutatakse liikumine tänu magnetväljale, mida tekitab ergutusmähis. 

     • Hoidemagnetid 

    Pilt 3:  Hoidemagnetid

     Hoidemagnetid tekitavad magnetvälja, et hoida ferromagnetilisi objekte. 

     1.1 Lineaarelektromagnetid

    Alalisvoolu lineaarsed elektromagnetid MSM-i kataloogis on kolbtüüpi. õhuvahemik asetseb südamiku ja ankru vahel ergutusmähise sees. Ankur liigub ergutusmähise sisse. 

    Tänu spetsiaalsele konstruktsioonile muundatakse suurem osa magnetenergiast lineaarliikumiseks . 

    1.1.1 Elektromagneti konstruktsioon 

    Eristatakse kahte tüüpi konstruktsioone: 

    a) Suletud konstruktsioon – Elektromagneti korpus ümbritseb ergutusmähist igakülgselt (Pilt 4) 

    Pilt 4: Suletud konstruktsioon

     b) Avatud konstruktsioon – Elektromagneti korpus ümbritseb ergutusmähist ainult osaliselt (Pilt 5)

    Pilt 5: Avatud konstruktsiooniga ühesuunaline elektromagnet

    Suletud konstruktsiooni kasutatakse rakendustes, kus tehnilised nõudmised elektromagnetile on rangemad ja avatud konstruktsiooni kasutatakse rakendustes, kus nõudmised on lõdvemad. 

    1.1.2 Elektromagnetite klassifikatsioon 

    Sõltuvalt klassifikatsioonist eristatkse järgnevaid elektromgneti tüüpe: ühesuunaline, kahesuunaline, vastassuunalise liikumisega. 

    a) Ühesuunaline elektromagnet – (Pilt 6) liikumine algasendist lõppasendisse saavutatakse elektromagnetjõuga. Et elektromagnet algasendisse tagastuks on vajalik välinejõud nagu vedru, raskus vms. 

    Pilt 6: Ühesuunaline electromagnet 

    b) Kahesuunalised elektromagnetid (nullasendiga) (Pilt 7) liikumine toimub nullasendist ühes suunas või teises suunas vastavalt, millist mähist ergutatakse. Elektromagnet naaseb nullasendisse peale ergutusmähiselt toite eemaldamist. Seega on nullasend algpositsioon mõlemas suunas liikumise korral. 

    Pilt 7: Kahesuunaline elektromagnet

    c) Vastassuunalised elektromagnetid (ilma nullasendita) (Pilt 8) vastava mähise ergutamisega liigub kolb ühest lõppasendist teise lõppasendisse. 

    1.1.3 Komponendid 

    Põhilised elektromagnetite komponendid: (Pilt 9) 

    Pilt 9: Lineaarelektromagneti põhilised komponendid

    a) elektromagneti korpus 

    b) ergutusmähis 

    c) armatuur 

    d) funktsionaalsed osad 

    1.2 Pöördelektromagnet 

    Pilt 10: Pöördelektromagnet

    Pöördelektromagnetite ankrutelje suunalist liikumist takistab selleks sobiv laager. Ankru ja südamiku eriline ehitus jagab lineaarjõu radiaalseks ja aksiaalseks komponendiks. 

    Radiaaljõud paneb võlli pöörlema, sda jõudu saab samastada momendiga. 

    Elektromagneti ehituse tõttu aksiaaljõudusid ei kasutata. Sellepärast ainult osa magnetjõust muundatakse pöördliikumiseks. 

    Rakenduste jaoks, kus magnetjõu kaod peavad väiksemad olema, saab kasutada G DR tüüpi pöördelektromagneteid. Need töötavad palju efektiivsemalt, aga on ehituselt keerukamad. 

    1.2.1 Pöördelektromagneti tüübid 

    SISSE/VÄLJA pöördelektromagnetid on ümmarguses või kandilises korpuses. Ümmargune konstruktsioon (G DA) on tavalisem ja üldiselt soovitatav variant. Kandilise konstruktsiooniga pöördelektromagnetitel on aga suurem moment tänu suuremale magnetahelale (G DC). 

    1.2.2 Liikumisviisid 

    SISSE/VÄLJA pöördelektromagnetite puhul on ühesuunaline liikumine kõige kasutatavam variant. 

    Pöördelektromagneti algasendisse saamisks kasutatakse vedru. 

    Võimalik on teostada ka vastassuunalist liikumist kasutades kahte pöördelektromagnetit. 

    Siiski, soovitame sellise rakenduse puhul vaadata, kas sobivad G DR tüüpi pöördelektromagnetid. Nendega saab pöördelektromagneti liikumissuunda vahetada muutes elektritoite polaarsust. 

    1.2.3 Komponendid 

    Põhilised pöördelektromagnetite komponendid.: (Pilt 12) 

    Pilt 12: Pöördelektromagnetite põhikomponendid

    a) Elektromagneti korpus koos kuullaagriga 

    b) Ergutusmähis 

    c) Ankur 

    d) Funktsionaalsed osad (tagastusvedru ja selle mehanismid) 

    1.3 Proportsionaalsed pöördelektromagnetid 

    Proportsionaalsed pöördelektromagnetid töötavad elektrodünaamilisel põhimõttel. Väljundvõlli poolsel osal on püsimagnetketas, mis on pööratav aga teljesihis fikseeritud. Sõltuvalt voolust, mis läbib mähist, tekitatakse momenti, mis on peaaegu konstantne kogu pöörlemisnurga ulatuses. Vahetades toite polaarsust saab muuta ka liikumissuunda. 

    Proprtsionaalsete pöördelektromagnetite põhikomponendid: (Pilt 13) 

    Pilt 13: Proportsionaalne pöördelektromagnet, tüüp G DR

    a) Elektromagneti põhiosa 

    b) Ergutusmähis koos kuullaagriga 

    c) Ankur koos püsimagnetkettaga 

    1.3.1 Proportsionaalsete pöördelektromagnetite tüübid 

    Pilt 14: Proportsionaalne pöördelektromagnet, tüüp G DR

    Proprtsionaalsed pöördleketromagnetid on ainult ümmarguse kujuga. Teiste kujudega on võimalik neid saada ainult eritellimusel . 

    1.3.2 Liikumisviisid 

    Liikumissuund on määratud elektritoite polaarsusega. Kui polaarsuse vahetus ei ole võimalik või mitte soovitav, siis võib vastassuunalise liikumise tekitada vedruga. 

    1.4 Hoidemagnetid 

    Hoidemagnetid on alalisoolu elektromagnetid, millel puudub igasugune liikuv osa või kui, siis liikumine on minimaalne. Hoidemagnetite puhul väheneb hoidejõud väga kiiresti, mida suurem on vahe hoitava objektiga, see on topelt õhuvahemiku tõttu. Hoidemagnet töötab kõigi ferromagnetiliste materjalidega. 

    1.4.1 Hoidemagneti tüübid 

    Hoidemagnetid on ehituselt ümmargused. Eritellimusena on teised variandid saadaval. 

    1.4.2 Funktsioonalsus 

    Hoidemagnetid on saadaval nii püsimagnetiga kui ka ilma. 

    a) Kui hoidemagneti mähis pingestatakse tekitab see hoidmisjõu. Kui see pinge eemaldada magnetväli kaob ja hoidejõud samuti. 

    b) Püsimagnetiga hoidemagnet on varustatud mähisega ja püsimagnetiga. Hoidejõud, mille tekitab püsimagnet on pidev. Kui mähist ergutatakse õige polaarsusega, siis mähises tekkiv magnetväli neutraliseerib püsimagneti hoidmisjõu. Samas kui polaarsus muuta teistpidiseks suurendab see püsimagneti hoidejõudu. 

    1.4.3 Komponendid 

    Hoidemagnetite põhikomponendid: (Pilt 16) 

    a) Elektromagneti korpus 

    b) Ergutusmähis 

    c) Ankur 

    d) Püsimagnet 

    1.5 Komponentide kirjeldus 

    1.5.1 Elektromagneti korpus koosneb tavaliselt mitmest osast ja on tehtud hästi juhtivatest materjalidest. Elektromagneti korpus on vajalik järgmisteks ülesanneteks: 

    a) Magnetvälja juhtimine magnetahelas 

    b) Mähise mehaaniline kaitse 

    c) Mehaaniline struktuur teiste osade toetuseks 

    1.5.2 Ergutusmähis on tehtud emailitud vasktraadist. 

    Isolatsiooni materjalid, nende temperatuuriklass ja nende kvaliteet on väga tähtsad elektromagneti korrektse toimimise jaoks. 

    1.5.3 Ankur on osa, mis liigub läbi magnetvälja ergutusmähise poole, sealt läbi või jääb ergutusmähisesse. 

    1.5.4 Funktsionaalsed osad ei ole otseselt vajalikud magnetvälja tekitamiseks, aga on vajalikud elektromagneti praktiliseks tööks. Need on näiteks liikumispiirajad, juhtmete ühendused jms. 

    1.5.5 Püsimagnetid on tehtud materjalidest, mis hoiavad püsivalt magnetvälja peale ühekordset magnetiseerimist. 

    Kui püsimagneteid kasutatakse alalisvoolu elektromagneti magnetahelas on väga tähtis jälgida elektritoite polaarsust. 

    Kui Sul on elektromagnetite kohta küsimusi või soovid nõuannet, siis võta ühendust:

      Nimi*

      E-mail*

      Sisu


      ENERGIATEHNIKA

      Kontakt

      Võta ühendust!

      +372 655 1312

      www.energiatehnika.ee

      info@energiatehnika.ee

      ASUKOHT


      Väike-Männiku tn 3, 11216 Tallinn

      Kvaliteet




      Edukas Eesti Ettevõte Energiatehnika

      Liikmelisus



      Jälgi meid: