Toiteallikad | Energiatehnika

Artiklid

Ohutusnõuded masinate ja seadmete kohta

Seadmete ja masinate ohutus, riskianalüüs ja testimine

Seadmete ja masinate ohutus, riskianalüüs ja testimine Ohutusnõuded masinate ja seadmete kohta võib lihtsustatult kokku võtta ühte lausesse: seade ei tohi inimest tappa, minna põlema ega reostada keskkonda. Selle teostamine on palju keerulisem kui 1 lause – ohutusnõuete kohta on tuhandeid standardeid, eeskirju, määrusi ja seadusi, mis üksikasjalikult reguleerivad erinevate seadmete ja paigaldiste ohutusnõudeid, testimismetoodikaid […]

Jüri Joller - Eestlaste käsi oli mängus maailma parima trammi loomisel

Eestlaste käsi oli mängus maailma parima trammi loomisel

Tippinsenerid Jüri Joller ja Dmitri Tihhomirov – Eestlaste käsi oli mängus maailma parima trammi loomisel Tallinna Tehnikaülikoolist enam kui 20 aastat tagasi alguse saanud pealinna trammide täiustamine ja hiljem ka Helsingi trammide veoajamite moderniseerimine viis selleni, et lõpuks oli eesti tippinseneride Jüri Joller ja Dmitri Tihhomirov käsi ja know-how mängus ka tõenäoliselt maailma parima trammi loomisel. […]

IE klasside nõuded

Elektrimootorite ja sagedusmuundurite IE klasside nõuded karmistuvad

IE klasside nõuded elektrimootoritele ja sagedusmuunduritele karmistuvad Kui seni pidi energiatõhususe klassidega arvestama elektrimootoritel alates 750 W nimivõimsusest, siis järgmise aasta, s.o. 2021 aasta 1. juulist rakenduvad nõuded alates 120 W nimivõimsusest. Lisaks hakkavad sarnased nõuded kehtima ka  ka sagedusmuunduritele, mis on ette nähtud mootoritele nimivõimsusega alates 120 W kuni 1 MW. Elektrimootoreid kasutatakse paljudes […]

meditsiiniseadmete testimise valge raamat

Elupäästev meditsiiniseadmete testimise valge raamat

Elupäästev meditsiiniseadmete testimise valge raamat Keerukate meditsiiniseadmete, näiteks ultraheliseadmed, infusioonpumbad, kopsuventilaatorid, diagnostika tööjaamad, robotjuhtimisega kirurgiaseadmed ja telemeditsiiniseadmed, kasutamisega on seotud riskid mis sõltuvad mehaanika keerukusest. Näiteks Sa ei soovi hambaarsti toolis surma saada, kui puur läheb ootamatult pinge alla. Vältimaks selliseid „ootamatusi“ koostati meditsiiniseadmete valge raamat. Patsiendi ja kasutaja suurema ohutuse tagamiseks tuleb kasutajatel ja […]

Elektriseadmete ohutuse remondijärgne kontroll

Elektriseadmete ohutuse remondijärgne kontroll muutub kohustuslikuks

Elektriseadmete ohutuse remondijärgne kontroll muutub kohustuslikuks Kui seni tuli perioodiliselt ja pärast remonti kontrollida teatud elektripaigaldisi, elektrilisi meditsiiniseadmeid ja keevitusseadmeid, siis 16. detsembrist 2020 muutub elektriseadmete ohutuse remondijärgne kontroll ka teiste elektriseadmete puhul kohustuslikuks, sest jõustub elektriseadmete ohutusmeetmete tõhususe remondijärgse tagamise üldise protseduuri standard EVS-EN 50678:2020. Euroopa Liidu direktiiv 2009/104 Tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuded töövahendite […]

võimas patareitester METRACELL BT Pro

Tutvustame patareitestrit METRACELL BT PRO nüüd ka eesti keeles!

Patareitester METRACELL BT PRO tutvustavad videod nüüd ka eesti keeles! Hiljaaegu tutvustasime Gossen Metrawatti uut võimast patareitestrit METRACELL BT PRO. Vaata tutvustust siit. Nüüd avaldasime tutvustavad videod ka eesti keeles! METRACELL BT PRO tutvustus eesti keeles Kuidas patareitestrit METRACELL BT PRO kasutada? Mõõtmiste teostamine METRACELL BT PRO – liikumine menüüdes ja funktsioonides   METRACELL BT […]

Sagedusmuunduri seadistamine - Delta VFD-L seeria sagedusmuundurid

VFD-L seeria sagedusmuundurite tootmine lõpetatakse

Delta lõpetab VFD-L seeria sagedusmuundurite tootmise Delta VFD-L seeria sagedusmuundurid on tootmisest maas juba käesoleva aasta lõpuks. Delta Electronics VFD-L seeria sagedusmuundurid olid kaua populaarsed tänu väga soodsale hinnale ja väikestele mõõtmetele. Tänu elektroonika arengule tuleb üle minna uutele mudelitele. Delta VFD-L seeria sagedusmuundurid Milliste toodetega saab Delta VFD-L seeria sagedusmuundurid asendada? ME300 seeria sagedusmuundurid […]

Kuidas valida toiteplokki

Kuidas valida toiteplokki?

Kuidas valida toiteplokki? Toiteploki valikuga enamasti keegi eriti pead murdma ei hakka. Valitakse võimalikult odav seade, mille elektroonikapoest või netist leiab. Kui pinged ja voolud sobivad ning plokk oma  kohale ära mahub, siis ongi valik tehtud. Praktikas näeme, et toiteploki valikul tehakse vigu, mis hiljem valusasti tunda annavad häiringutest elektriõnnetuse, turult kõrvaldamise ja kahjunõueteni. Artikkel […]

Kuidas valida multimeetrit - Seculife haiglamultimeeter

Kuidas valida multimeetrit?

Kuidas valida multimeetrit? Multimeetrite tüüpe on tuhandeid nii harrastajatele kui asjatundjatele, kellel on erinevad vajadused ja soovid. Nõuded on sageli vastukäivad, nt kõrge täpsus ja madal hind, võimaluste rohkus ja kasutuse lihtsus, numbrite suurus ja arv kuvaril, pinge piirkond ja testri mõõtmed ning ohutus. Räägime lahti , kuidas valida multimeetrit – millised on olulisemad nõuded […]

Kuidas valida sagedusmuundurit - Delta M300 seeria sagedusmuundurid

Väike aga võimas – M300 seeria sagedusmuundurid on saabunud, et lüüa laineid!

Väike aga võimas – M300 seeria sagedusmuundurid on saabunud, et lüüa laineid! Sagedusmuundurid, mida iseloomustab suurem kasutegur, optimaalne kvaliteet, paindlikkus ning ühilduvus arvukate rakendustega. Delta MS300 seeria on uue põlvkonna suure jõudlusega standardsed, kompaktsed, vektorjuhtimisega sagedusmuundurid mille mõõtmeid on vähendatud 40%. Delta Electronics laskis Euroopas turule kauaoodatud M300 seeria sagedusmuundurid, mille võimsuste vahemik on 0,1 […]

Hiiglaste kukil võib näha neist endist enam ja kaugemale…

See tõde on üle 800 aasta vana, aga endiselt igati päevakohane. Globaalses konkurentsis ei pruugi võita kõige kiirem, julgem, osavam, targem ega ka rikkam. Edukaks tootearenduseks on vaja parajal määral kõiki neid omadusi, eelkõige aga head ülevaadet olemasolevast tehnikast. Lisaks on tarvis veel midagi – inspiratsiooni,
vaimustust, pühendumust ja natuke ka õnne.

Toote- ja tehnoloogiaarenduses esirinda jõudmiseks on vaja tugevaid spetsialiste.Neile tuleb hankida parimad vahendid, luua võimalikult soodsad tingimused ja anda õiged ülesanded. Tootearenduse kiirus ja tulemuse kvaliteet sõltuvad endiselt eeskätt inseneride teadmistest, oskustest ja kogemustest. Eestis on kvalifitseeritud ja kogenud insenere, aga ka muid spetsialiste raske leida, kuid Energiatehnika OÜs töötavad kõrge kvalifikatsiooniga ja teadlasetaustaga tippinsenerid. Neil on suured kogemused toodete ja tootmise arenduses, automatiseerimises ja katsetamises. Et tipptaset hoida, toimuvad neile järjepidevad täiendkoolitused.

Ettevõtte 27 tegevusaasta jooksul on projekteeritud sadu erinevaid elektri- ja automaatikaseadmeid ning teostatud nende lahendusi. Meil on pikaajalised suhted elektriajamite, automaatika ja mõõteriistade tugevamate tarnijatega. Peamiselt kasutamegi nende tooteid. Nõnda tagame professionaalne tehniline toe seadmete tööle rakendamisel ja käidul.

Ei leidnud artiklit Sind huvitaval teemal? Võta ühendust ja anna meile teada, millest võiksime edaspidi juttu teha:






    Nimi*

    E-mail*

    Sisu

    toiteplokk.jpg

    29.04.2020

     

    Toiteplokid

     

    Mis on toiteplokid? Kuidas neid liigitatakse ja mida need teevad?

     

    Toiteplokk on elektrotehnikas kasutatav seade, mis varustab elektrienergia tarbijat sobivate parameetritega elektriga (pinge, voolutugevus jne). Toiteplokid muundavad energia tarbijale sobivaks, näiteks keemilise energia elektrienergiaks või vahelduva võrgupinge alalispingeks.

    Üldine tehniline info

     

    Alalisvoolu toiteplokke (AC-DC) kasutatakse peamiselt vahelduva võrgupinge (AC) muundamiseks sobiva väärtusega alalispingeks (DC). Olemas on ka DC-DC toiteplokid, mis muudavad alalispinge ja -voolu väärtuseid vastavalt vajadusele.

    Alalisvoolu toiteplokkide ehitus sõltub nende kasutuseesmärgist. Erinevad nõuded on välja toodud järgnevates standardites:

    EN 60204/IEC 60204, EN 60335/ IEC 60335, EN 60950/IEC 60950, EN 62368,

    EN 61558/ IEC 61558, EN 61204/ IEC 612041, EN 60601/IEC 60601.

     

    Oluline kriteerium toiteplokkide valikul on sisend- ja väljundahelate vaheline isolatsioonitugevus.

     

    Teiseks eristatakse, kuidas vahelduvpinge ja -vool muundatakse alalispingeks ja -vooluks.

    • AC-DC muundur

    Vahelduvpinge sisend, alalispinge väljund

     

    • DC-DC muundur

    Alalispinge sisend,  alalispinge väljund

     

    • DC-AC muundurd

    Alalispinge sisend, vahelduvpinge väljund

     

    • AC-AC muundur

    Vahelduvpinge sisend, vahelduvpinge väljund

     

    Toiteploki valikul tuleb arvestada ka väljundpinge stabiilsuse ja pulseerimisega.  Sellest tulenevalt eristatakse järgnevaid kategooriaid:

    • Stabiliseerimata alalisvoolu toiteplokid
    • Stabiliseeritud alalisvoolu toiteplokid

     

    Standardid

    Firma Block toiteplokid on toodetud vastavalt järgnevatele standarditele, kui pole kliendiga muud nõuded kokku lepitud.

    • Stabiliseerimata toiteplokid

    EN 61558, IEC 61558: Trafode, reaktorite, elektritoiteplokkide ja nende kombinatsioonide ohutus. Osa 1: Üldnõuded ja katsetused

    • Stabiliseeritud toiteplokid

    EN 61558, IEC 61558 Trafode, reaktorite, elektritoiteplokkide ja nende kombinatsioonide ohutus. Osa 1: Üldnõuded ja katsetused ja osa 2-17 Erinõuded lülititalitluses toimiva elektrivarustuse trafodele

    EN 61204, IEC 61204: Madalpinge alalisvooluväljundiga elektrivarustusseadmed. Talitlusomadused ja ohutusnõuded

    EN 62368, IEC 60950: Infotehnikaseadmed. Ohutus.

     

    Stabiliseerimata alalisvoolu toiteplokid

    Stabiliseerimata toiteplokkide väljundi alalispinge väärtus muutub vastavalt sisendpinge kõikumisele ja väljundis olevale koormusele.

    Pinge pulsatsioon defineeritakse tavaliselt protsentides väljundpinge väärtusest.

    Isegi tänapäeval on stabiliseerimata toiteplokid kasutusel tänu oma tugevale ja lihtsale ehitusele, mis tagab suure töökindluse.

     

    Stabiilsus

    Nimi-väljundpinge 24 VDC vastab sisendi nimipingele ja 50-75% koormusele. See vastab üldjuhul tavalistele rakendustele.

    Toiteploki sisetakistus määrab väljundpinge piirväärtuse tühijooksul ja suurima lubatud koormusega olukorras. Mida kõrgem väljundpinge stabiilsus on vajalik, seda keerukam komponentide struktuur on vajalik. Piirväärtused on määratud rakenduse tehniliste nõuetega või tootestandardiga.

    Nendes piirväärtustes püsimine on tagatud ka toite (lubatud vahemikus) ala- ja ülepinge korral  sõltumata koormusest. Lubatud ülepinge on kuni +10% nimipingest.

    Pingepulsatsioon

    Stabiliseeritud alalisvoolu toiteplokid

    Stabiliseeritud toiteplokkides on elektroonilised pinge reguleerimisahelad, mis hoiavad alalispinge (mõnel juhul ka alalisvoolu) ettenähtud vahemikus. Väljundpinge reguleerimisel arvestatakse pidevalt sisendpinge kõikumise ja koormuse muutustega.

    Väljundi alalispinge pulsatsioon on millivoltides ja koormus väljundil mõjutab seda ainult vähesel määral. Tihti on ka väljundi alalisvool piiratud, mis võib pakkuda kaitset ülekoormuse eest.

    Toiteplokkide liigid:

    • Lineaarsed toiteplokid
    • Impulsstoiteplokid

    Lineaarsed toiteplokid

    Paljudel juhtudel koosneb lineaarne toiteplokk trafost, filtreeritud väljundiga alaldist ja stabilisaatorist. Stabilisaator koosneb tavaliselt jõutransistoridest.

    Elektroonilised juhtahelad kindlustavad stabiilse väljundpinge. Väljundit võrreldakse pidevalt tugipingega. See pidev võrdlus juhib regulaatorit ja määrab täpse väljundpinge.

    Eelised:

    • Galvaaniline eraldus tänu võrgutrafole
    • Erinevad pinge väärtused tänu trafo väljavõtetele
    • Lihtne ehitus
    • Stabiliseerib kiiresti
    • Väga madal pulsatsioon
    • Väga vähe EMÜ (elektromagnetilise ühilduvuse) probleeme
    • Soodne kuni võimsuseni 50 W

     

    Puudused:

    • Madal kasutegur
    • Kasutegur sõltub suuresti sisendpinge kõikumistest
    • Märkimisväärne soojenemine, eriti suurte väljundvoolude korral
    • Ehituslikult suured mõõtmed
    • Suurem kaal

    Energia- ja materjalisäästlikkuse vajaduse tõttu lineaarseid toiteplokke enam laialdaselt ei kasutata.

    Impulsstoiteplokid

    Kui lineaarselt stabiliseeritavate toiteplokkides väljundpinget ja -voolu reguleeritakse pidevalt, siis impulsstoiteplokkide puhul neid suuruseid lülitatakse (lõigatakse). See tähendab, et transistoreid kasutatakse lülititena, et saavutada sobiv väljundpinge. Selliseid toiteplokke iseloomustab kõrge kasutegur. Jõupooljuhtide lülitamisel ja elektrienergia ülekandmisel tekkivad kaod on väikesed.

    Väljundi reguleerimist teostatakse impulsside täiteteguri muutmisega püsival sagedusel või muutuval sagedusel konstantse täiteteguri korral. Selle tulemusel tekkiv nelinurkpinget saab trafoga muundada peaaegu igale soovitud pingetasemele, misjärel pinge alaldatakse. Kõrge taktsagedus, alates 20 kHz kuni mitmed MHz, võimaldab kasutada väikeseid ja oluliselt soodsama maksumusega feriittrafosid, drosseleid ja kondensaatoreid.

    Sekundaarpoolne impulsstoiteallikas

    Elektrivõrku on ühendatud 50 või 60 Hz trafo, mis vastab elektrilise isolatsiooni ohutusnõuetele. Pärast trafo sekundaarpinge alaldamist on laadimiskondensaatoril soovitust kõrgem potentsiaalide vahe. Alalisvooluahelasse on järgmisena ühendatud pinget vähendav muundur, mille lülitussagedus on tavaliselt üle 20 kHz.

    Regulaator lülitab jõupooljuhte, et saavutada väljundis stabiilne alalispinge. Regulaator võrdleb väljundpinget tugipingega. Nende kahe pinge võrdluse tulemusel muudetakse täitetegurit, et hoida pinget stabiilsena õige väärtuse juures.

     

    Eelised:

    ◦ Trafo galvaaniline isolatsioon tagab eralduse võrgupingest

    ◦ Saab kasutada mitut sisendpinget vastavalt trafo primaarmähise väljavõtetele

    ◦ Väga lihtsad ahelad

    ◦ Suhteliselt kõrge kasutegur, toitevõrgu pingemuutused ei avalda suurt mõju

     

    Puudused:

    ◦ Suured mõõtmed ja kaal (madalsagedustrafo tõttu)

    ◦ Väljundi stabiliseerumisaeg sõltub taktsagedusest ja on aeglasem kui lineaarsel toiteplokil           ◦ Suhteliselt palju müra väljundis ja esineb pingepiike

    ◦ EMÜ (elektromagnetilise ühilduvuse, ka EMC) probleemid seoses taktsagedusjuhtimisega

     

    Primaarpoolne impulsstoiteplokk

    Tööpõhimõte on sama nagu eelmisel variandil, aga puudub võrgusageduslik trafo. Lisaks feriittrafo isolatsioon peab vastama ohutusnõuetele, et eraldada väljundahel ohtlikust võrgupingest.

    Eelised:

    • Väga kõrge kasutegur; toitepinge kõikumised mõjutavad vähesel määral
    • Väikesed mõõtmed
    • Kergem
    • Lai sisendpinge vahemik
    • Sõltuvalt vajadustest võib toide olla nii vahelduv- kui ka alalispinge

     

    Puudused:

    • Keerulisemad ahelad (rohkem osi, rohkem võimalikke tehnilisi probleeme)
    • Suhteliselt pikem väljundpinge stabiliseerumisaeg, mis sõltub taktsagedusest
    • Suhteliselt mürarikas väljundpinge, pingepiigid
    • Taktsagedusjuhtimise tõttu EMÜ probleemid, mürarikkam kui võrgutrafoga toiteplokid

     

    Stabiilsus

    Stabiliseeritud väljundiga toiteplokkide väljundpinge stabiilsust mõjutavad peamiselt järgmised asjaolud:

    • Toitevõrgu pinge

    Tüüpilised piirväärtused standardi EN 61204 järgi on -15% kuni +10% nominaalpingest.

     

     

    • Koormus

    Koormusel 0-100% väljundi nimivoolust ja kõige ebasoodsamal võrgupingel peab väljund olema stabiilne.

     

    • Temperatuuri mõju

    Tihti vaadeldakse temperatuuri mõju kõige halvemate temperatuuritingimuste korral, nagu

    ◦ Külm toiteplokk, mis töötab madalal koormusel ja kõige madalama lubatud ümbritseva keskkonna temperatuuri juures.

    ◦ Toiteplokk on töötemperatuuril, rakendatud on maksimaalne koormus ja suurim lubatud keskkonna temperatuur.

     

    Toiteploki  väljundpinge ebastabiilsustegur näitab alalispingeväljundi võimalikku kõikumist protsentides, võttes arvesse tegureid nagu toitevõrgu pinge, koormus ja keskkonna temperatuur. Tehnilistes andmetes toodud stabiilsusprotsent lähtub väljundi nimipingest.

     

    Tüüpilised väärtused:

    0,5% lineaartoiteplokkide korral

    2% impulsstoiteplokkide korral

    Hälve

    Alalisvoolu toiteplokkide väljundpinge puhul saab üldjuhul arvestada nimiväärtusega. Selle väärtuse täpsus sõltub toiteploki ehitusest. Mõnda tüüpi toiteplokkidel saab väljundväärtust ise muuta. Tavaliselt 24 VDC toiteplokkide väljundpinge reguleerimisulatus on 22 VDC kuni
    28,8 VDC. Tuleb arvestada, et toiteploki väljundi ebastabiilsus võib muutuda, kui muuta väljundpinge suurust.

    Stabiliseeritud toiteplokkidel, mille väljundpinge on fikseeritud väärtusega, on lubatud piirhälve üldjuhul ±2% või ±5% nimiväärtusest.

    Pulsatsioon

    Stabiliseeritud alalisvoolu toiteplokkide pulsatsioon on palju madalam, võrreldes stabiliseerimata toiteplokkidega, kus väljundi pulsatsioon ulatub mitmetesse voltidesse. Seetõttu pole stabiliseeritud toiteplokkide pulsatsioon välja toodud enam protsentides, vaid absoluutväärtusena millivoltides. Siiski võivad esineda pingepiigid, mis tekivad väljundi reguleerimise ja lülitusprotsesside käigus. Pulsatsioon sõltub ka stabiliseeritud toiteploki tööpõhimõttest.

    Kui toiteploki väljund peab olema nii puhas kui võimalik, siis väiksematel võimsustel on soovitatav kasutada lineaarselt stabiliseeritud toiteplokki.

    Voolupiirang

    Stabiliseeritud toiteplokkidel on üldjuhul väljundvoolu piirangu või voolulõike funktsioon. See välistab koormuse riknemise korral liigse voolutarbe ja võib vältida tulekahju teket näiteks vigase koormuse tõttu. Lisaks koormuse kaitsmisele kaitseb toiteplokk ka ennast hävimise eest, kui koormus peaks rikki minema.

    Tugiaeg

    Tugiajaks nimetatakse aega, mille jooksul toiteplokk suudab väljastada väljundis nimivoolu, kuigi toitepinge on eemaldatud. Selle aja jooksul on väljundpinge tolerantsi piires, juhul kui toite eemaldamise hetkel oli sisendpinge vähemalt 90% nimiväärtusest.

    Kõige lihtsam viis tugiaja suurendamiseks on laadimiskondensaatori mahtuvuse suurendamine. Kuigi kondnesaatori mahtuvuse suurendamine mõjub positiivselt tugiajale, võib see endaga kaasa tuua ka soovimatuid kõrvalmõjusid. Näiteks, aeglane pingetõus väljundil pärast toite sisselülitamist ja reguleerimistunnusjoonte muutus.

    Enamikel juhtudel jääb tugiaeg vahemikku 3-10 ms, mõningatel juhtudel isegi 20 ms. Et tugiaega märkimisväärselt pikendada, on tavaliselt vajalik UPS toiteallikas.

    Kui Sul on küsimusi või vajad tehnilist konsultatsiooni, siis võta meiega julgesti ühendust! Edasta oma kontaktandmed ja kirjelda lühidalt oma olemasolevat või planeeritavat rakendust ning vajadusi. 

      Nimi*

      E-mail*

      Sisu


      ENERGIATEHNIKA

      Kontakt

      Võta ühendust!

      +372 655 1312

      www.energiatehnika.ee

      info@energiatehnika.ee

      ASUKOHT


      Väike-Männiku tn 3, 11216 Tallinn

      Kvaliteet




      Edukas Eesti Ettevõte Energiatehnika

      Liikmelisus



      Jälgi meid: