Uudised | Energiatehnika

Artiklid

Jüri Joller: Mis lahendaks inimkonna energia- ja keskkonnaprobleemid?

Mis lahendaks inimkonna energia- ja keskkonnaprobleemid?

Mis lahendaks inimkonna energia- ja keskkonnaprobleemid? Kriis on üles lükanud innovatsiooni, investeeringute ja toetuste laine, millega oleks tore edasi purjetada. Roherevolutsioon, roheralli, rohetransformatsioon, rohefondid, sajad miljonid eurod roheteemade toetuseks – kuuleme neid sõnu meedias peaaegu iga päev. Käime nüüd kõik ringi rohelised prillid ees ja vaatame, mida saaks teha, et rohetoetustele ligi pääseda. Kas teeme […]

Jüri Jolleri arvates oleme sügava koroona- ja majanduskriisi põhjas.

Kas laseme heal kriisil raisku minna?

Kas laseme heal kriisil raisku minna? Head uudised – oleme sügava koroona- ja majanduskriisi põhjas. Ehk enam väga palju hullemaks ei saa minna. Kui meil seda sõnnikut on jalaga segada (kasutades Lennart Mere kuulsat tsitaati), siis mis sellega teha? Kas laseme heal kriisil raisku minna?   Elu pärast taudi muutub teistsuguseks mitmes mõttes. Vaktsiin on […]

Ohutusnõuded masinate ja seadmete kohta

Seadmete ja masinate ohutus, riskianalüüs ja testimine

Seadmete ja masinate ohutus, riskianalüüs ja testimine Ohutusnõuded masinate ja seadmete kohta võib lihtsustatult kokku võtta ühte lausesse: seade ei tohi inimest tappa, minna põlema ega reostada keskkonda. Selle teostamine on palju keerulisem kui 1 lause – ohutusnõuete kohta on tuhandeid standardeid, eeskirju, määrusi ja seadusi, mis üksikasjalikult reguleerivad erinevate seadmete ja paigaldiste ohutusnõudeid, testimismetoodikaid […]

Jüri Joller - Eestlaste käsi oli mängus maailma parima trammi loomisel

Eestlaste käsi oli mängus maailma parima trammi loomisel

Tippinsenerid Jüri Joller ja Dmitri Tihhomirov – Eestlaste käsi oli mängus maailma parima trammi loomisel Tallinna Tehnikaülikoolist enam kui 20 aastat tagasi alguse saanud pealinna trammide täiustamine ja hiljem ka Helsingi trammide veoajamite moderniseerimine viis selleni, et lõpuks oli eesti tippinseneride Jüri Joller ja Dmitri Tihhomirov käsi ja know-how mängus ka tõenäoliselt maailma parima trammi loomisel. […]

IE klasside nõuded

Elektrimootorite ja sagedusmuundurite IE klasside nõuded karmistuvad

IE klasside nõuded elektrimootoritele ja sagedusmuunduritele karmistuvad Kui seni pidi energiatõhususe klassidega arvestama elektrimootoritel alates 750 W nimivõimsusest, siis järgmise aasta, s.o. 2021 aasta 1. juulist rakenduvad nõuded alates 120 W nimivõimsusest. Lisaks hakkavad sarnased nõuded kehtima ka  ka sagedusmuunduritele, mis on ette nähtud mootoritele nimivõimsusega alates 120 W kuni 1 MW. Elektrimootoreid kasutatakse paljudes […]

meditsiiniseadmete testimise valge raamat

Elupäästev meditsiiniseadmete testimise valge raamat

Elupäästev meditsiiniseadmete testimise valge raamat Keerukate meditsiiniseadmete, näiteks ultraheliseadmed, infusioonpumbad, kopsuventilaatorid, diagnostika tööjaamad, robotjuhtimisega kirurgiaseadmed ja telemeditsiiniseadmed, kasutamisega on seotud riskid mis sõltuvad mehaanika keerukusest. Näiteks Sa ei soovi hambaarsti toolis surma saada, kui puur läheb ootamatult pinge alla. Vältimaks selliseid „ootamatusi“ koostati meditsiiniseadmete valge raamat. Patsiendi ja kasutaja suurema ohutuse tagamiseks tuleb kasutajatel ja […]

Elektriseadmete ohutuse remondijärgne kontroll

Elektriseadmete ohutuse remondijärgne kontroll muutub kohustuslikuks

Elektriseadmete ohutuse remondijärgne kontroll muutub kohustuslikuks Kui seni tuli perioodiliselt ja pärast remonti kontrollida teatud elektripaigaldisi, elektrilisi meditsiiniseadmeid ja keevitusseadmeid, siis 16. detsembrist 2020 muutub elektriseadmete ohutuse remondijärgne kontroll ka teiste elektriseadmete puhul kohustuslikuks, sest jõustub elektriseadmete ohutusmeetmete tõhususe remondijärgse tagamise üldise protseduuri standard EVS-EN 50678:2020. Euroopa Liidu direktiiv 2009/104 Tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuded töövahendite […]

võimas patareitester METRACELL BT Pro

Tutvustame patareitestrit METRACELL BT PRO nüüd ka eesti keeles!

Patareitester METRACELL BT PRO tutvustavad videod nüüd ka eesti keeles! Hiljaaegu tutvustasime Gossen Metrawatti uut võimast patareitestrit METRACELL BT PRO. Vaata tutvustust siit. Nüüd avaldasime tutvustavad videod ka eesti keeles! METRACELL BT PRO tutvustus eesti keeles Kuidas patareitestrit METRACELL BT PRO kasutada? Mõõtmiste teostamine METRACELL BT PRO – liikumine menüüdes ja funktsioonides   METRACELL BT […]

Sagedusmuunduri seadistamine - Delta VFD-L seeria sagedusmuundurid

VFD-L seeria sagedusmuundurite tootmine lõpetatakse

Delta lõpetab VFD-L seeria sagedusmuundurite tootmise Delta VFD-L seeria sagedusmuundurid on tootmisest maas juba käesoleva aasta lõpuks. Delta Electronics VFD-L seeria sagedusmuundurid olid kaua populaarsed tänu väga soodsale hinnale ja väikestele mõõtmetele. Tänu elektroonika arengule tuleb üle minna uutele mudelitele. Delta VFD-L seeria sagedusmuundurid Milliste toodetega saab Delta VFD-L seeria sagedusmuundurid asendada? ME300 seeria sagedusmuundurid […]

Kuidas valida toiteplokki

Kuidas valida toiteplokki?

Kuidas valida toiteplokki? Toiteploki valikuga enamasti keegi eriti pead murdma ei hakka. Valitakse võimalikult odav seade, mille elektroonikapoest või netist leiab. Kui pinged ja voolud sobivad ning plokk oma  kohale ära mahub, siis ongi valik tehtud. Praktikas näeme, et toiteploki valikul tehakse vigu, mis hiljem valusasti tunda annavad häiringutest elektriõnnetuse, turult kõrvaldamise ja kahjunõueteni. Artikkel […]

Hiiglaste kukil võib näha neist endist enam ja kaugemale…

See tõde on üle 800 aasta vana, aga endiselt igati päevakohane. Globaalses konkurentsis ei pruugi võita kõige kiirem, julgem, osavam, targem ega ka rikkam. Edukaks tootearenduseks on vaja parajal määral kõiki neid omadusi, eelkõige aga head ülevaadet olemasolevast tehnikast. Lisaks on tarvis veel midagi – inspiratsiooni,
vaimustust, pühendumust ja natuke ka õnne.

Toote- ja tehnoloogiaarenduses esirinda jõudmiseks on vaja tugevaid spetsialiste.Neile tuleb hankida parimad vahendid, luua võimalikult soodsad tingimused ja anda õiged ülesanded. Tootearenduse kiirus ja tulemuse kvaliteet sõltuvad endiselt eeskätt inseneride teadmistest, oskustest ja kogemustest. Eestis on kvalifitseeritud ja kogenud insenere, aga ka muid spetsialiste raske leida, kuid Energiatehnika OÜs töötavad kõrge kvalifikatsiooniga ja teadlasetaustaga tippinsenerid. Neil on suured kogemused toodete ja tootmise arenduses, automatiseerimises ja katsetamises. Et tipptaset hoida, toimuvad neile järjepidevad täiendkoolitused.

Ettevõtte 27 tegevusaasta jooksul on projekteeritud sadu erinevaid elektri- ja automaatikaseadmeid ning teostatud nende lahendusi. Meil on pikaajalised suhted elektriajamite, automaatika ja mõõteriistade tugevamate tarnijatega. Peamiselt kasutamegi nende tooteid. Nõnda tagame professionaalne tehniline toe seadmete tööle rakendamisel ja käidul.

Ei leidnud artiklit Sind huvitaval teemal? Võta ühendust ja anna meile teada, millest võiksime edaspidi juttu teha:






    Nimi*

    E-mail*

    Sisu

    DSC05470-1280x1280.jpg

    10.02.2021

    Mis lahendaks inimkonna energia- ja keskkonnaprobleemid?

    Jüri Joller: Mis lahendaks inimkonna energia- ja keskkonnaprobleemid?
    Jüri Joller, D.Sc., volitatud elektriinsener /Mis lahendaks inimkonna energia- ja keskkonnaprobleemid?/

    Kriis on üles lükanud innovatsiooni, investeeringute ja toetuste laine, millega oleks tore edasi purjetada. Roherevolutsioon, roheralli, rohetransformatsioon, rohefondid, sajad miljonid eurod roheteemade toetuseks – kuuleme neid sõnu meedias peaaegu iga päev. Käime nüüd kõik ringi rohelised prillid ees ja vaatame, mida saaks teha, et rohetoetustele ligi pääseda. Kas teeme midagi valmis toetusrahadega ja loodame, et keskkonnaprobleemid ongi lahendatud? Kahjuks pole see nii. Olen 30 aastat energeetikaga tegelenud elektriinsener ja vaatan asjale muidugi oma mätta otsast ning teisiti, kui poliitikud ja majandusmehed oma vaatepunktist, kuid võibolla see aitaks neil vajalikke muudatusi kavandada ja ette võtta.

    Inimkonna energia- ja loodusressursside meeletu nõudluse tagamine keskkonda kahjustamata on keeruline kui mitte võimatu. Hoolimata mitmesugustest rahvusvahelistest kokkulepetest – ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon 1992, Kyoto protokoll 1997, Pariisi kokkulepe 2015 jt – pole keskkonna olukord üldiselt paranenud ja püsime endiselt pöördumatu keskkonnakatastroofi kursil. Piisab, kui ära märkida, et maailma kütuste põletamine koroonakriisi aastal 2020 langes ainult 6%.

    Milliseid muutusi me vajame?

    Vajalikud on põhjalikud muutused, mis peavad hõlmama kogu inimkonda, riike, maksupoliitikat, riiklikke toetusi, haridust, väärtushinnanguid jne. Teemade ring on meeletult lai ning ulatub kaugele väljapoole tehnika valdkonda. Energiatootmise süsinikuneutraalsuse saavutamine 2050. aastaks ei ole lihtne ülesanne. Seejuures suur osa süsteemi probleemidest ei olegi tehnikas, küll aga võivad insenerid aidata leida lahendusi. Taastuva jm energeetika tehniliste võimaluste kohta on internetis hulgaliselt häid artikleid, mida pole siinkohal mõtet ümber jutustama hakata. Võite tutvuda nt Rahvusvahelise Energia Agentuuri leheküljega https://www.iea.org/.

    Kuna energiat toodetakse tarbimiseks, siis tuleks vaadata, kuhu energia „kulub“ – kes selle ära tarbib ehk kasulikuks tööks ja suuremas osas tagasi soojuseks muundab. Nagu inseneridel kombeks, katsugem pikema jututa keskenduda olulisele.

    Meil on kõik hästi. Kas probleeme on siis kuskil näha?

    Vaadakem, kus on kohe näha energia raiskamist ja keskkonna kahjustamist. 1. Nõutud kõrge IE2 ja IE3 energiatõhususega elektrimootorid ei vähenda oluliselt masinate energiakulu, kui käigukastid ja tööstusprotsessid pole energiaoptimeeritud. 2. Koroonakriisi ajal sõidavad liinibussid enamus päevast vaid paari sõitjaga. 3. Enamikul Eesti – isegi kõige uuematel – põlevkivielektrijaamadel pole heitsoojuse koormust. Neid jahutatakse järveveega või jahutustornides. Nende puiduga kütmist loetakse rohekütuse kasutamiseks. 4. Fossiilkütustele ega neid kasutavatele transpordivahenditele ei ole keskkonnamakse ega teemakse tonnkilomeetri järgi. Raudteel muide tuleb sellist maksu tasuda, mis kohe vähendab raudtee konkurentsivõimet kaubaveol. 5. Riikliku toetusega kasutatakse suuri reisilaevu, mille pardal on sadakond reisijat u 2000st võimalikust (5%). 6. Üha suuremad alad kaetakse asfaldi ja sillutisega. 7. Metsade ulatuslik raadamine.

    Mida Vilfredo Pareto meile juba 1897 aastal ütleski?

    On enamik (80%), millel on tühine mõju (20%) ja vähemik (20%), millel on otsustav mõju (80%). Ta uuris sissetulekute jaotust inimeste vahel. Hiljem on selgunud, et sama 80/20 printsiip kehtib palju laiemalt. Suuremal osal meie tööst ei ole peaaegu mingit olulist tulemust, kuid seda tuleb justkui ikkagi teha. Võime Pareto pritsiibi alusel edasi mõtiskleda:

    • Kes tekitab 80% kasvuhoonegaase? Vastus: energeetika elektri ja soojuse tootmine ning transport – u 73%. Ülejäänud veerandist omakorda 2/3 tekitab põllumajandus, metsandus ja loomakasvatus. Kui vaadata energiatootmist, siis sellest 76% moodustavad transpordi, tööstuse jm energiatootmise heitgaasid ja energikasutus hoonetes 24%.
    • Kas 80% kütustest, energiast jm ressurssidest sisuliselt raisatakse ära?
    • Kui suur osa transpordist on päriselt vajalik?
    • Kas 20% elanikkonnast tekitab 80% keskkonnasaastest?
    • Kui suur osa plastpakenditest on tegelikult vajalikud?
    • Millest tulenevad peamised tervishoiukulutused? 80% põhjused on alkohol, tubakas, ülekaalulisus, ebapiisav liikumine ja stress. Kui saame neid piirata, vähenevad tervishoiukulutused kordades.
    • Kui suur osa rahvamajandusest loob riigile tegelikult tulu? Kui suur osa imporditavast kaubast on meile tegelikult vajalik? Osa majandusest lihtsalt võngub edasi tagasi. Näiliselt on majanduskasv, aga tegelikult liigub üha enam rikkust riigist välja. Raha teenime küll justkui rohkem, aga rikkamaks ei saa. See nagu elektriahela reaktiivvõimsus ja mittelineaarsed koormused, mis võivad elektrivõrgu ebastabiilseks muuta.

    Mis on toimunud sellel ajal, kui energiatarbimine kiiresti kasvas?

    Primaarenergia tarbimise järsk üsna lineaarne kasv algas II Maailmasõja järel ja kestab seni. Tarbimine kasvas u 20 000 tWh pealt 160 000 TWh peale 70 aastaga, mis teeb keskmiselt u 2 000 TWh aastas. Peamiselt iseloomustab seda perioodi kiire linnastumine, autostumine ja globaliseerumine: tööstuspargid, elamurajoonid (e magalad), kaubanduskeskused ja puhkepiirkonnad on üksteisest kaugel ning eeldavad autoga liikumist ja inimesed on sellega harjunud.

    Selle muutmiseks on vaja muutusi linnaplaneerimises, et autosõidu vajadust vähendada miinimumini. Tuua töökohad elamurajoonide lähedale. (Osa inimesi töötavadki juba kodus viiruseohu tõttu ja selgub, et polegi vaja kontoris käia iga päev.) Madalate hästisoojustatud elumajade vahel kuumuse eest kaitsev kõrghaljastus, puhkekohad ja spordirajad, väiksemad kauplused või pigem toiduainete ja tarbekauba pakiautomaadid. Aiamaalapid, koolid, lasteaiad samas juures. Päikesepaneelid katustel, väikese biokütusega soojuse ja elektri koostootmisjaamad igas hoonekvartalis. See meenutab Eesti aleveid, nagu Kohila, Türi või Järvakandi, mis ongi sellised. Seal on vaja lihtsalt töökohti juurde luua. Kui maapiirkondades ettevõtete makse vähendada, kolivad paljud ettevõtted maale. Pendelliiklus linnadesse väheneb oluliselt, pole vaja tuhandeid hektareid metsi maha võtta, et üha uusi kiirteid ja hiigelristmikke rajada.

    Kuidas saada kõige energiasäästlikumalt punktist A punkti B?

    Vaatame nt liiklusvahendite energiakulu kalorites, mis on inimestele üldiselt hästimõistetav energiaühik (1 cal = 4,2 J). Jalgratas on erakordselt energisäästlik sõiduriist, millega tuleks kõigil taas sõbraks saada. Suurem jagu kodulähedastest sõitudest saaks sellega tehtud. Jalgratta energiakulu ca 26 kcal/km, mis on u 2 korda vähem kui kõndimisel. Keskklassi sõiduautol, nagu nt VW Passat, on energiakulu keskmiselt 1,2 reisijaga ca 719 kcal/km, mis on jalgrattast u 28 korda rohkem. Sõites elektriautoga Nissan Leaf kulutate energiat aga u 6 korda rohkem kui jalgrattaga liikudes. Kui elektriauto on inimesi täis, on see juba päris energiatõhus liikumisviis. Diiselautobuss keskmiselt 11 sõitjaga kulutab sõitja kohta u 11 korda rohkem energiat (u 290 kcal/km) kui jalgrattaga liikudes.

    Nii et tühjalt või pooltühjalt liikuvad sisepõlemismootoriga autobussid ei ole kaugeltki energiasäästlikud. Sama kehtib kahjuks ka diiselrongide kohta. Jalgrattast vähem elektrienergiat sõitjakilomeetrile kulutavad elektritrammid (u 12 kcal) ja kergrongid, milles peaks olema maksimaalselt sõitjaid. Kiirrongide energiakulu inimese kohta on taas kõrgem, kuna õhutakistus sõltub kiiruse ruudust. Kiirrongid ei ole energeetiliselt efektiivsed ja nende taristu nõuab massiivset looduskeskonna hävitamist. Kiirrongidega ei saa tõhusalt lahendada inimeste pendelrännet linnadesse, kuna peatuste vahemaade lühendamisel langeb kiirrongi keskmine kiirus samaks mis linnalähirongidel. Ühistranspordi põhiliseks eeliseks on see, et see suudab tipptunnil vedada palju inimesi, kes muidu ummistaksid teid autodega liikudes. Lennukid on kõige suurema energiatarbimisega tarnspordiliik. Ka arendatav hüperloop paistab olema ülikallis projekt, mille suurt levikut on raske uskuda.

    Millega sõita poodi – kas auto või rattaga?

    Vaatame näiteks materjalikulu ja sõiduriista valmistamiseks kuluvat energiat. Jalgratas kaalub u 7 – 15 kg, auto u 1500 kg. Auto materjalikulu on 100 – 214 korda suurem. Vastavalt on suurem ka auto valmistamiseks kuluv energiakulu. Sõiduauto valmistamiseks kulub u 4 tonni fossiilkütuseid, millele vastab u 12 tonni CO2 saastet. Oma kasutusajal u 200 tuh km läbimiseks kulub u 14 tuhat liitrit (u 11 tonni) kütust (7 l/100 km), mille põlemise tulemuseks on 25 tonni süsinikdioksiidi saastet (lisaks muidugi hulk muid kahjulikke gaase, aineosakesi jms). Järgi jääb keskkonnaohtlik autovrakk. Keskmiselt erasõidukit kasutatakse u 5% ajast. Ainuüksi seetõttu ei ole erasõidukid keskkonna seisukohalt otstarbekad ja on asulates pigem luksusesemed omaniku prestiiži näitamiseks.

    Autoteid ehitatakse reeglina maksurahast. Samas u 40% inimestest ei oma autot ja ei saa neid hüvesid nautida mis autoomanikud. Neile jäävad „nautimiseks“ ohud tänavatel, saastatud õhk ja hävitatud looduskeskond. See on ju ebaõiglane.

    Kas autod ikka parandavad elukvaliteeti?

    Autostumise puhul kehtib paradoksaalve vastuolu. Mida rohkem autosid, mis meile justkui üha suuremat mugavust võimaldavad, seda halvemaks muutub elukeskkond ja -kvaliteet. Mida rohkem liiklustingimusi parandada, seda rohkem ummikuid. Inimesed hakkavad lihtsalt üha kaugemat tulema autodega linnadesse tööle. Ühe ristmiku uuendamisel nihkuvad ummikud edasi. Seda oli hiljuti hästi näha Tallinnas, kus Haabersti ristmiku rekonstrueerimise järel ummikud siirdusid Paldiski mnt ja Mustamäe tee ristmikule. Kiirtee pikendamine Koselt Arduni olevat suurendanud igapäevaselt Tallinna sõitvate autode arvu. Autod on justkui kunstlik loomaliik, mis inimest ja loodust edukalt välja tõrjub ning peagi tehisintellektiga ka isepäi toimetama hakkab. Õnneks on seni veel jämedam ots inimese käes, kes saab protsesse vajalikus suunas mõjutada.

    Keskkonnaprobleemid – kus võiks olla nende juured?

    Elame tarbimisühiskonnas, milles maksustatakse toodete ja teenuste tarbimist. Üsna oluline osa riikide maksutulust laekub ka kütuseaktsiisidest. Majandus peab kogu aeg kasvama, et investorite tuju oleks hea, et nad ikka aktsiaid osta tahaks ja nende hinnad muudkui tõuseks. Tarbimise suurendamiseks hoitakse keskkonnasaaste ja ressursimaksud võimalikult madalad ning siseturgu ei kaitsta odava importkauba, sh toiduainete, kütuste ja transpordivahendite eest. Selle tulemuseks on ülemäärane tarbimine ja kohaliku väiketootmise ning -põllumajanduse kadumine, aga ka ülemäärane transport ja kasvav kütuste põletamine, mis viib meid järjekindlalt lähemale keskkonnakatastroofile.

    Enamik riike maksustavad tööjõudu erinevate töötasu alusel võetavate maksudega. See õnnestub paremini suuremates ettevõtetes, mida on ka lihtsam kontrollida. Suurele firmadele on vaja suurt turgu rahvusvahelisel tasemel, muidu firmad suureks ei kasvagi. Selleks sõlmitakse vabakaubanduskokkuleppeid ja vastutasuks loobutakse oma siseturu kaitsmisest, kuid toetatakse eksportivaid ettevõtteid rahaliselt, maksusoodustustega, laenutagatisega vm viisil. Selle tulemusena ujutatakse siseturg üle kohalikust odavama importkaubaga, mis sunnib väikeettevõtjaid üle minema teenindussektorisse või palgatööle linnadesse suurettevõtetesse. Viimased suudavad ka kõrgemaid palku maksta, kuni nad rahvusvahelises konkurentsis edukad on. Niisiis tekib turule rohkesti raha ja odavat kaupa, mis soodustab tarbimist ja laenamist. Tarbimine kasvab kohati ebamõistlikult suureks. Toimub linnastumine. Jäätmemajandus kasvab üle pea. Autosid ja kütust ostetakse rohkem kui vaja. Teed linnades koormatakse üle. Liiklusummikute tulemuseks on veelgi suurem kütusekulu ja õhusaaste.

    Rahandus ja pangandus – keskkonnaprobleemide põhjus?

    Majanduse vereringeks on teatavasti rahandus ja pangandus. Praktiliselt kogu rahakäive on koondunud kommertspankadesse ja nende elektroonilistesse kanalitesse. Riikidele on kombeks  majanduskriisides raha emiteerida. Need riigid, kes ei saa raha emiteerida, müüvad riigivõlakirju või laenavad. Riigi ja ettevõtete raha hoiustatakse enamasti kommertspankades, kes selle alusel hoolega laenusid väljastavad, mitmekordistades käibel oleva raha mahtu ja raha teeb raha. See on suurepärane äri – umbes nagu nafta pumpamine, aga puhtam.

    Ei hakkaks arutama, miks raha sedasi devalveerub ja laenuintressid negatiivseks muutuvad, miks laenud linnades kinnisvarasse ja betooni valatakse ning miks kerge raha teatud sektorite tulud mullina üles paisutab ning kuidas see ületarbimist ja keskkonnaprobleeme põhjustab. Koos laenudega ülesköetud tarbimise ja ehitustegevuse probleemidega võiks ehk samas peituda ka võimalus rohepöörde realiseerimiseks, eeldusel et uued loodussäästlikud lahendused ikka päriselt toimivad ja investoritele piisava tasuvuse tagavad. Sellega paistab aga rohkesti probleeme olema ja lisaks on kindlasti vaja riiklikke toetusi ning maksureformi, mis osa tulu finantsiliselt üle võimendatud majandussektoritest vähemaks võtaks, maksusoodustuste ja toetustena rohemajandusse investeeriks.

    Kõiki kolme juurprobleemide rühma ühendab ühine nimetaja – riiklik majandus- ja maksupoliitika. Samast tuleks leida ka probleemidele lahendused. See on raske, kuna aastakümnetega on olemasolev süsteem osalt sõna otseses mõttes tsementeerunud. Tavainimene, kes poliitikaga eriti ei tegele, peaks vähemalt ise võimalikult energia- ja loodussäästlik olema. Ega ta muidu ei muutu, kui tuleb harida ja suunata maksupoliitikaga.

    Maksureform, kui võimalik lahendus

    Kas lahenduseks oleks palju radikaalsem ökoloogiline maksureform? Meil ju juba on teatud keskkonnamaksud – saastemaksud saasteainetelt, ressursimaksud maavaradelt, energiamaksud (kütuseaktsiis, elektriaktsiis), transpordivahendite maksud. Miks tundub, et nende mõju on Eesti majandust seni pigem kahjustanud? Kütuseaktsiisi tuli hoopis vähendada, et veokid ikka Eestist kütust ostaksid. Muidu jäi riik lihtsalt sellest rahast suures osas üldse ilma. Põlevkivielektri tootmise laul on lauldud, aga mis edasi?

    Keskkonnamaksude rakendamine peaks toimuma vähemalt kõigis Pariisi leppega liitunud riikides koordineeritult, et välistada vanadesse rööbastesse tagasi vajumine, nagu meil kütuseaktsiisiga juhtus.

    Noored, kellelt ootame järelkasvu, elavad sageli vaesuses või on kõrini võlgades, et saada omale korterit või maja. Meil on maapiirkondades kümneid tuhandeid tühje maju. Miks ei võiks neid noortele soodsalt müüa?

    Suurlinnad peavad muutuma tagasi alevite taoliseks inim- ja lapsesõbralikuks elukeskkonnaks. Kuuldavasti on selliseid katseid tehtud ja väga edukalt. Elu muutub rahulikuks – ei mingeid liiklusummikuid ega trügimist bussides. Köögivilju, puuvilju ja marju saate oma aiamaalt. Jääb ära nt salatipakkide – sisuliselt õhu ja tühja pakendi – vedamine Itaaliast. Tuleb siiski reguleerida, mida meile sisse veetakse. Pole õige vedada Eestisse pudelivett Prantsusmaalt ega jogurtitopsi Saksamaalt, kui seda siin sama hästi tehakse.

    Kokkuvõte

     Naftat, gaasi ja sütt tuleks maa seest veel palju rohkem kui loodus välja kannataks. Kui probleem, mille kütused põhjustavad on suurem, kui kasu, mis neist saadakse, oleks kõige targem nafta, gaas ja süsi jätta sinna, kus nad on – maa alla.

    Vajalik on paradigma muutus. Praegust ülespaisutatud majanduse meeletut ja üha kasvavat energia ja loodusressursside vajadust maakera katta ei suuda. Tasuks meenutada esiisade tarkust, et loodus annab meile, mis on vaja, kuid ta ei suuda täita meie ahnust. Lisaks energeetikale peame niisiis eelkõige iseenda harjumusi muutma.

    Keskkonnajuhtimissüsteemide sertifitseerimine nt ISO 14001 alusel võiks muuta kohustuslikuks suurfirmadele.

    Eeltoodud inseneri nägemus majandusest ja poliitikast võib olla natuke erinev sellest, mida asja lähemalt tundvad ametimehed arvavad. Sellegipoolest, esitatud loogika tundub paika pidavat.

    Uus valitsus ehk leiab aega meie elu päris probleemidega tegelemiseks ja paneb asjad õiges suunas liikuma. Riigimehed peavad mõtlema laiemalt kui ainult oma riigi või EL peale. Vaja on koostööd ökoloogilise maksureformi läbiviimisel. Muidu see ei õnnestu ja sõidamegi keskkonnakatastroofi.

    Aeg näitab, kui edukad need uuendused on ja kui kauaks seda õhinat ja tuhinat jätkub.

    Allikad

    1. https://en.wikipedia.org/wiki/Energy_efficiency_in_transport
    2. https://www.nrcan.gc.ca/sites/www.nrcan.gc.ca/files/oee/pdf/transportation/fuel-efficient-technologies/autosmart_factsheet_6_e.pdf
    3. chroma.com
    4. https://en.wikipedia.org/wiki/World_energy_consumption
    Võta ühendust ja vaatame kuidas saame koos vähendada inimkonna ökoloogilist jalajälge: 

      Nimi*

      E-mail*

      Sisu


      IE-klassi-nõuded-karmistuvad.jpg

      28.07.2020

      IE klasside nõuded elektrimootoritele ja sagedusmuunduritele karmistuvad

      Kui seni pidi energiatõhususe klassidega arvestama elektrimootoritel alates 750 W nimivõimsusest, siis järgmise aasta, s.o. 2021 aasta 1. juulist rakenduvad nõuded alates 120 W nimivõimsusest. Lisaks hakkavad sarnased nõuded kehtima ka  ka sagedusmuunduritele, mis on ette nähtud mootoritele nimivõimsusega alates 120 W kuni 1 MW.

      Elektrimootoreid kasutatakse paljudes rakendustes, nagu pumbad, kompressorid, ventilaatorid, tööpingid, tõste- ja transpordiseadmed. Muutuva kiiruse ja koormusega elektrimootori energiatarbimist on võimalik vähendada, kasutades toiteks sagedusmuundurit. Sagedusmuunduri kasutegurile seni nõudeid ei olnud, kuid selle määrusega need miinimumnõuded kehtestati. Kuna püsiva kiirusega rakendustes  põhjustavad sagedusmuundurid hoopis energiakadu, siis nende kasutamist kohustuslikuks siiski ei tehtud.

      IE klasside nõuded ka väiksematele mootoritele ja sagedusmuunduritele

      Euroopa Liidus nõutakse 2017. aastast kõrgendatud efektiivsusega IE3 mootorite kasutamist alates 0,75 kW võimsusest. IE2 mootoreid tohib veel kasutada üksnes koos sagedusmuunduritega. Euroopa Komisjoni määrusega nr 2019/1781 kehtestati uued madalpinge 50 – 1000 V elektrimootorite ja sagedusmuundurite ökodisaini nõuded. Uus Euroopa Parlamendi ja Nõukogu ökodisaini direktiiviga 2009/125/WE seotud määrus määratleb mootorite ja sagedusmuundurite minimaalsed kasutegurite väärtused ja nendega seotud IE tõhususklassid ning tooted, millele määrust kohaldatakse.

      Mootori ja sagedusmuunduri, mille võimsus on 120 W kuni 1 MW, nõuetele vastavust tuleb tõendada, kui toode viiakse turule või kui see võetakse kasutusele ja vastavus pole varem tõendatud. Sealhulgas tuleb tõendada ka seadmetesse sisseehitatud elektriajamite energiatõhusust, kui seda on tehniliselt võimalik määrata. Määrus on eestikeelsena kättesaadav internetis

      Uue määruse  jõustumisaeg

      Määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides alates 1. juulist 2021. Sellest päevast alates peavad nimivõimsusega

      • 0,75 kW – 1 000 kW kolmefaasilised mootorid, millel on 2, 4, 6 või 8 poolust ja mis ei ole suurendatud ohutusega mootorid Ex eb, vastama vähemalt energiatõhususklassile
      • 0,12 kW – 0,75 kW kolmefaasilised mootorid, millel on 2, 4, 6 või 8 poolust ja mis ei ole suurendatud ohutusega mootorid Ex eb, vastama vähemalt energiatõhususklassile IE2.

      Alates 1. juulist 2023 peavad

      • 0,12 kW – 1 000 kW nimivõimsusega kolmefaasilised mootorid, millel on 2, 4, 6 või 8 poolust, ja ühefaasilised mootorid nimivõimsusega alates 0,12 kW, vastama vähemalt energiatõhususklassile IE2.
      • 75 kW – 200 kW 2-, 4- või 6-pooluseliste kolmefaasiliste mootorite, mis ei ole sisseehitatud piduriga, suurendatud ohutusega Ex eb ega muud plahvatuskindlad mootorid, energiatõhusus peab vastama vähemalt energiatõhususklassile IE4.

      Mootoritel peab vastavalt määrusele alates 1. juulist 2021 tüübisildil, kasutusjuhendis ja kõigis tehnilistes dokumentides lisaks varasemalt nõutud infole kirjas olema

      • nimikasutegur 100 %, 75 % ja 50 % nimikoormusel, -pingel, -sagedusel;
      • energiatõhususklass: „IE2“, „IE3“ või „IE4“.
      1. juulist 2021 peavad 0,12 kW – 1 000 kW nimivõimsusega mootoritele ette nähtud sagedusmuundurid vastama vähemalt energiatõhususklassile IE2. Samast päevast alates

      tuleb ka sagedusmuundurite tehnilistes andmetes, kasutusjuhendis ning tüübisildil tuua välja IE klass ja kaovõimsus suhtelise sageduse ja voolu tööpunktides (0;25) (0;50) (0;100) (50;25) (50;50) (50;100)

      (90;50) (90;100%), aga ka muunduri ooteseisundi kaod (0;0).

      Erandeid?

      Määruses on rida erandeid, mille puhul IE klasside nõuded ei rakendu. Näiteks tootesse sisseehitatud mootorid, sisseehitatud piduriga mootorid ja sagedusmuundurid, mida ei saa kasuteguri määramiseks eraldada, samuti mitmesugused erikonstruktsiooniga mootorid ja varuosad.

      Mis edasi?

      Napilt aasta jooksul tuleb kõik alates 0,12 kW asünkroonmootorid ja sagedusmuundurid määrusega vastavusse viia, sealhulgas ka need tooted, mis on laos seisnud. Kolme aasta jooksul tuleb alates 75 kW elektrimootoriga tooted varustada IE4 energiatõhususklassiga mootoritega, mis on oluliselt kallimad. Uue määruse täitmist hakkavad kontrollima liikmesriikide turujärelvalveasutused, kellel on õigus nõuetele mittevastavad tooted turult kõrvaldada ja nende kasutamine keelata.

      Mootor ja sagedusmuundur on elektriajami energia-ahelas vaid 2 osa, mille tehnilised andmed on hästi teada. Palju keerukam on määrata energiakadusid tootmisprotsessides ja mehhaanilistes ülekannetes. Ka elektriajamite pidurdusprotsesside energiatõhusust määrusega ei reguleeritud, kuigi ka seal peitub mõnel juhul päris suur energiasäästu potentsiaal. Võimalik, et järgmiste sammudena võetakse ette võimsamad sagedusmuundurite pidurdustakistid, mille asemel saab kasutada energiasalvesteid või energia elektrivõrku tagastamist. Koos väiksemate mootoritega kasutatakse üsna laialdaselt tigureduktoreid ja vähem ka variaatoreid. Nende seadmete kasutegurid on madalad – sõltuvalt ülekandesuhtest u 70%. Näiteks 2-astmelise tigureduktori kasutegur on u 50%, mis tähendab, et vähemalt pool mootori võimsusest muutub reduktoris soojuseks.

      Tarbimise energiakulu vähendamisel on keskkonnamõjuga ka väike energiasääst, kuna elektri tootmise ja ülekande kasutegur ei ole kuigi kõrge. Ning ei maksa unustada, et iga säästetud euro lisandub kasumile. Nii liigume samm-sammult tõhusama energiakasutuse suunas ja aitame üheskoos hoida elamisväärset keskkonda järeltulevatele põlvedele.

      Energiatehnika OÜ mootorite ja sagedusmuundurite tarnijad olid määrusega kursis juba enne selle välja kuulutamist. Energiatehnika OÜ saab juba nüüd uue määruse kohaseid tooteid ning kõrge kasuteguriga reduktoreid tarnida. Samuti saame määrata mootorite ja sagedusmuundurite kasutegurit ning aidata masinate  energiakulu minimeerimisel.

      Võta meiega ühendust: tel 655 1312, e-post: info@energiatehnika.ee


      meditsiiniseadmete-testimise-valge-raamat-1.jpg

      28.07.2020

      Elupäästev meditsiiniseadmete testimise valge raamat

      Keerukate meditsiiniseadmete, näiteks ultraheliseadmed, infusioonpumbad, kopsuventilaatorid, diagnostika tööjaamad, robotjuhtimisega kirurgiaseadmed ja telemeditsiiniseadmed, kasutamisega on seotud riskid mis sõltuvad mehaanika keerukusest. Näiteks Sa ei soovi hambaarsti toolis surma saada, kui puur läheb ootamatult pinge alla. Vältimaks selliseid „ootamatusi“ koostati meditsiiniseadmete valge raamat.

      meditsiiniseadmete testimise valge raamat
      Meditsiiniseadmete testimise valge raamat päästab elusid

      Patsiendi ja kasutaja suurema ohutuse tagamiseks tuleb kasutajatel ja meditsiiniasutustel täita meditsiiniseadmetele kehtivaid testimis- ja aruandluskohustusi. Kõikide meditsiiniasutuste meditsiiniseadmete elektriohutust tuleb perioodiliselt ja remondijärgselt testida vastavalt standardile EVS-EN 62353:2015 tootja poolt määratud ajavahemike järel, mis on enamasti 6 kuni 36 kuud. Samuti tuleb paljusid igapäevaselt kasutatavaid seadmeid hooldada või kalibreerida teatud ajavahemike järel. Meditsiiniasutus vastutab tagajärgede eest juriidiliselt vastavalt Meditsiiniseadme seadusele, kui neid protseduure ei järgita. Seadused ja direktiivid kohustavad meditsiinilisi elektriseadmeid testima enne kasutuselevõttu, pärast remonti või modifitseerimist ning ka korduvalt määratud ajavahemike tagant.

      Meditsiiniseadmete testimise valge raamat

      Meditsiiniseadmete valge raamat annab ülevaate meditsiiniseadmete klassidest, kategooriatest,  nende elektriohutuse testimise vajadusest ning nõuetest Saksamaal kehtivate nõuete alusel. Saksa nõuded põhinevad ELdirektiividel samuti nagu Eestiski. Tutvustatakse meditsiiniseadmete elektriohutuse standardiseeriaid IEC 60601, IEC 62353 ja põhilisi elektriohutuse teste. On toodud ka põhilised nõuded testimisseadmetele, nende kalibreerimisele, mõõtemetoodikast ja mõõtetäpsusest. Esitatud on kokkuvõte meditsiiniseadmetele kehtivatest hügieeninõuetest. Teine peatükk on pühendatud meditsiiniseadmete ohutus- ja funktsionaalsetele testritele.

      Käsitletakse tööpõhimõtteid ja testimist

      Kõige põhjalikumalt käsitletakse patsiendimonitoride, elektrokardiogrammi (EKG) aparaatide, defibrillaatorite, vererõhu mõõturite, kunstliku hingamise seadmete, oksümeetrite, kehatemperatuuri mõõturite, infusioonpumpade, meditsiiniliste kaalude, kõrgsageduslike kirurgiaseadmete, röntgenseadmete, ultraheliseadmete, röntgentomograafide, magnetresonantstomograafide, positron-emissioontomograafide, fotomeetrite, meditsiiniliste monitoride tööpõhimõtteid ja testimist.

      Viidete loetelus on 79 nimetust peamiselt saksakeelsetele allikatele. Täiendavalt on esitatud meditsiiniseadmete IEC 60601 seeria standardite ülevaade ja kasutatud meditsiiniliste terminite seletused.

      Kellele valge raamat sobib?

      Valge raamat sobiks sissejuhatavaks õppevahendiks meditsiinitehnika testijatele. Sellest võib olla kasu ka meditsiiniseadmete tootmisega alustajatele, aga ka meditsiiniasutuste tehnilistele töötajatele või meditsiiniseadmete tootja esindajatele, kes peavad seadme ohutust tagama ning vajavad infot saadavalolevate meditsiiniseadmete ohutustestrite kohta.

      Dokumendi saab alla laadida siit

      Seadmete testimisest võib vaadata videot siit

      Rõntgeni testimisest saab videot vaadata siit

      Võta ühendust ja uuri seadmeid meditsiiniseadmete testimiseks


      Seadmete-remondijärgne-testimine.jpg

      28.07.2020

      Elektriseadmete ohutuse remondijärgne kontroll muutub kohustuslikuks

      Kui seni tuli perioodiliselt ja pärast remonti kontrollida teatud elektripaigaldisi, elektrilisi meditsiiniseadmeid ja keevitusseadmeid, siis 16. detsembrist 2020 muutub elektriseadmete ohutuse remondijärgne kontroll ka teiste elektriseadmete puhul kohustuslikuks, sest jõustub elektriseadmete ohutusmeetmete tõhususe remondijärgse tagamise üldise protseduuri standard EVS-EN 50678:2020.

      Euroopa Liidu direktiiv 2009/104 Tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuded töövahendite kasutamisel ilmus juba 11 aastat tagasi, kuid elektriohutuse nõuete tagamise üldise protseduuri standardi kinnitamiseni jõuti alles 2020. aasta märtsis. Pika viivituse üheks põhjuseks oli see, et IEC tasemel ei suudetud rahvusvaheliselt kokku leppida, kas ja milliseid elektriseadmeid tuleks ka perioodiliselt testida. Lõpuks koostati ainult EL standard, millest elektriseadmete perioodilise testimise nõue jäi välja. Selle kohta koostatakse nüüd eraldi standardit prEN 50699. Elektriseadmete ohutuse remondijärgse testimise standardi EVS-EN 50678:2020 jõustumise tähtajaks liikmesriikides on määratud 16. detsember 2020. See tähendab, et ettevõtetel on aega u 5 kuud, et oma elektriseadmete ohutuse remondijärgne kontroll korraldada nõuetekohaselt.

      Elektriseadmete ohutuse remondijärgne kontroll
      Elektriseadmete ohutuse remondijärgne kontroll muutub kohustuslikuks

      Eestis reguleerib elektriliste töövahendite korrasolekut Seadme ohutuse seadus (SOS)

      Seadme ohutuse seadus paneb vastutuse töövahendi ohutuse eest tööandjale ja omanikule, kuid ei sätesta, kuidas ohutust tagama peaks. Öeldud on, et tuleb teha audit, mille mõnel juhul võib asendada enesekontrolliga. Seal on viide seadme juhendile, kuid neis reeglina töövahendite elektriohutuse testimise metoodikat ei leidu. Nüüd siis on olemas üldstandard, millele elektriseadmete ohutuse testimisel tugineda. Kuna perioodilise testimise nõue ükskord ikkagi tuleb ja omanik elektriseadme ohutuse eest nagunii vastutab, siis oleks õige elektriseadmed perioodiliselt, nt kord aastas üle kontrollida. Rasketes keskkonnatingimustes, nt ehitusel või kaevanduses kasutatavad tööriistad tuleks üle kontrollida iga kord pärast kasutamist.

      Uus standard kehtib elektriseadmetele, mille nimipinge on 25 V kuni 1000 V vahelduvpingel ja 60 V kuni 1500 V alalispingel ning voolule kuni 63 A. Seadmed võivad olla nii pistikuga kui kohtkindla elektriühendusega. Standardi eesmärgiks on tagada, et remondil ei ole kahjustatud elektriseadme isolatsiooni, kaitsemaanduse ja potentsiaaliühtlustuse ahelaid ning seadmes ei ole kinnitamata osi, mis võiks seadme kasutajale ohtlikuks muuta.

      Standardit ei kohaldata sellistele elektriseadmetele, mille ohutuse testimise kohta on juba olemas vastav standard. Välja jäävad elektripaigaldised, mida kontrollitakse HD 60364-6 alusel, audio- ja videoseadmed, katkematu toite allikad, elektriautode laadimispunktid, toiteallikad, tööstuskontrollerid, sagedusmuundurid, plahvatuskindlad ja kaevandusseadmed, meditsiiniseadmed (EN 62353), kaarkeevitusseadmed (EN 60974-4) ning masinad (EN 60204-1). Standardis on toodud nõuded kontrolli teostavale isikule, testimiskohale; testimise skeemid ja metoodikad.

      Elektriseadmete ohutuse kontrolli protsess

      Testimine algab visuaalse ülevaatusega. Esmalt tehakse kindlaks nõutud dokumentatsiooni, eriti kasutusjuhendi ja kaitsemeetmete  olemasolu ning toimivus. Kontrollitakse väliseid vigastusi, mustumist, kaablite ja pistikute nõuetekohasust ja seisundit, toitekaabli tõmbeankrut, kinnitusklambreid ja pistiku tappe, kaitsmepanuse nõuetekohasust, ümbrise vigastusi, mis võiks avada ligipääsu ohtlikele pingestatud või liikuvatele osadele, ülekoormuse ja -kuumenemise jälgi, lubamatuid muudatusi, mustumist, ohtlikku vananemist ja korrosiooni, jahutusavade ja filtrite puhtust ning jahutusõhu takistamatut läbipääsu, vedeliku, gaasi või tahke aine mahutite seisundit, kaitseklappe, lülitite ja juhtimisseadmete korrasolekut, asenditähiste, ohutustähiste ja -sümbolite olemasolu ning loetavust, mehhaaniliste osade korrasolekut ja kinnitusi, kõigi nõutavate kaitsekatete korrasolekut jm.

      Järgmine on kaitsemaanduste testimine. Mõõdetakse kaitsemaandusahela takistus toitekaabli PE klemmist või peamaandusklemmist iga ligipääsetava voolujuhtiva katteni, mis peaks olema maandatud. Kontrollitakse visuaalselt maandusühenduste korrasolekut. Liigutatakse mõõtmise ajal maanduskaableid ja jälgitakse, et takistus ei muutu. Kaitsemaandusahela takistus ei tohi üldjuhul ületada 0,3 oomi. Mõnel juhul see võib olla kuni 1 oom. Standardis on toodud valem PE ahela takistuse piirväärtuse arvutamiseks, samuti mõõteskeemid jms.

      Seejärel mõõdetakse isolatsioonitakistus voolujuhtide ja ligipääsetavate juhtivate osade ning maandusklemmi vahel. Üldjuhul mõõdetakse 500 V alalispingel ja isolatsioonitakistus peaks olema vähemalt 1 megaoom. Kaitse väikepingeahelate isolatsioonitakistust mõõdetakse võrgupinge suhtes. See peab olema vähemat 2 megaoomi. Lülitid peavad olema sellises asendis, et saab mõõta kõikide ahelate isolatsiooni. Kui vaja, korratakse mõõtmisi lülitite eri positsioonides. Mitmefaasiliste ahelate faasijuhid ühendatakse mõõtmise ajaks kokku.

      Mõõta tuleb ka kaitsejuhi vool ehk lekkevool kõigis režiimides. Lekkevool ei tohi üldjuhul ületada 3,5 mA. Võimsate küttekehade korral võib see teatud tingimustel ulatuda 10 mA-ni. Teatud erandid on võimalikud, kui tootestandard või seadme tootja seda ette näeb. Kui on maandamata metallosi, siis tuleb mõõta nende puutevoolud, mis ei tohi ületada 0,5 mA. Kui ühe käega saab puudutada mitut maandamata metallosa, siis läheb arvesse nende puutevoolude summa.

      Lisaks tuleb kontrollida kõiki kaitseseadiseid, nagu rikkevoolukaitsmeid, alapingekaitsmeid jms, kui need seadmel olemas on. Lõpuks tehakse seadme funktsionaalne test, arvestades tootjapoolseid juhiseid.

      Kõige olulisem on loomulikult nõuetekohase kontrollidokumentatsiooni vormistamine elektrooniliselt või paberil, seadme varustamise kontrolli tähisega ning vastutava organisatsiooni teavitamine.

      Testimisseadmed peavad vastama standardiseeria EN 61557 asjakohasele osale ning olema testitud ja kalibreeritud tootjatehase poolt soovitatud ajavahemiku järel.

      Kokkuvõte

      Uus standard on ingliskeelne ja üsna mahukas. Kui Sa ise elektriohutuse ja standardite asjatundja ei ole, tuleks abi otsida mõnest firmast, kes neid teemasid valdab ja aitaks ehk ka Sinu elektriseadmed ära kontrollida. Näiteks Energiatehnika OÜ. Kui Sinu firma on suur või elektriseadmeid palju, tasub muretseda oma pädevus- või kutsetunnistusega elektrikule nõuetekohane ohutustester ning sisse seada elektriseadmete register, kui seda veel pole.

      Viiteid

      1. Euroopa Liidu direktiiv 2009/104 Tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuded töövahendite kasutamisel
      2. Standardi EVS-EN 50678:2020 lehitsemine ja ostmine
      3. Ohutustestrite infot: https://www.gossenmetrawatt.com/english/ugruppe/testingofelectrappliances.htm

      Jüri Joller

      Volitatud elektriinsener, D.Sc.

      Täiendava info ja pakkumise küsimiseks võta ühendust tel. 655 1312 või info@energiatehnika.ee

        Nimi*

        E-mail*

        Sisu


        VFD-Lseeria.jpg

        28.05.2020

        Delta lõpetab VFD-L seeria sagedusmuundurite tootmise

        Tutvu Delta sagedusmuunduritega siin

        Delta VFD-L seeria sagedusmuundurid on tootmisest maas juba käesoleva aasta lõpuks.

        Delta Electronics VFD-L seeria sagedusmuundurid olid kaua populaarsed tänu väga soodsale hinnale ja väikestele mõõtmetele. Tänu elektroonika arengule tuleb üle minna uutele mudelitele.

        Delta VFD-L seeria sagedusmuundurid

        Delta VFD-L seeria sagedusmuundurid

        Milliste toodetega saab Delta VFD-L seeria sagedusmuundurid asendada?

        Delta ME300 seeria sagedusmuundurid

        ME300 seeria sagedusmuundurid

        Mõõtmete poolest on parimaks alternatiiviks ME300, mis on säästlikum ja konkurentsivõimelisem, kuid mõnevõrra kallim kui VFD-L. ME300 on lisaks kasutajasõbralikum, energiasäästlikum, väiksem, kiirema paigaldusega, vastupidavam, eriti stabiilne ja töökindel.

        ME 300 eelised VFD-L-ga võrreldes

        1. Sisseehitatud pidurdustransistor ja EMC filter (C2 klass)
        2. Turvaseiskamise STO (safe torque off) funktsioon tagab suurema ohutuse
        3. Sisaldab kasutaja defineeritavat parameetrite gruppi
        4. Ühe- ja mitme pumba juhtimise võimalused
        5. Klemmide kruvivaba ühendamine lihtsustab ja kiirendab paigaldamist
        6. Kompaktsem – säästab ruumi juhtkilbis
        7. Talitlustemperatuur -20˚C kuni 40˚C
        8. Võimaldab lisaks asünkroonmootoritele juhtida energiasäästlikke püsimagnet-sünkroonmootoreid – erinevad mudelid võimsustele 0,1 kuni 7,5 kW

        Delta ME300 seeria sagedusmuundurid

        Delta ME300 seeria sagedusmuundurid

        ME300 tüübikood

        ME300 tüübikood erineb varasemast selle poolest, et mootori nimivõimsuse asemel on nimi-väljundvoolu väärtus. Inverteri seisukohalt on määrav nimivool, mitte mootori nimivõimsus, kuna viimane sõltub ka mootori võimsustegurist.

        Väga soodsa hinnaga asenduseks sobib mõnevõrra suuremate mõõtmetega VFD-EL-W seeria.

        Delta vfd-el-w seeria sagedusmuundurid

        VFD-EL-W seeria sagedusmuundurid

        Delta VFD-EL-W seeria sagedusmuundurite tüübikood:

        Delta VFD-EL-W seeria sagedusmuundurite tüübikood.
        Rohkem infot Delta VFD-L seeria sagedusmuundurite kohta leiad <<<siit>>>.

         

        Info ME300 seeria sagedusmuundurite kohta <<<leiad siit>>>.

         

        Rohkem infot Delta VFD-EL-W seeria sagedusmuundurite kohta <<<leiad siit>>>.

         

        Klientidel, kelle seadmetes või masinates kasutatakse VFD-L seeria sagedusmuundureid, tuleks juba praegu varuda tagavaraseadmeid või eelistatult hakata planeerima üleminekut uuele seeriale. Uue põlvkonna sagedusmuundurile üleminekul võib olla vajalik parameetrite ümberseadistamine. Parameetrid on enamuses samad, seadistuse protsess võib muutuda ja kasutajaliides võib muutuda.

        VFD-L alternatiivid

        MudelME300VFD-ELVFD-LVFD-EL-W
        MootoritüübidAsünkroon, püsimagnetasünkroonasünkroonasünkroon
        JuhtimismeetodU/f; SVCU/f; SVCU/fU/f; SVC
        Võimsus230V:0.1~2.2kW

        460V:0.4~7.5kW

        230V:0.2~3.7kW

        460V:0.4~3.7kW

        230V:0.1~2.2kW230V:0.75~2.2kW

        460V:0.75~4.0kW

        Väljundsagedus (Hz)0,1~599Hz0,1~599Hz0,1~400Hz0,1~400Hz
        Ülekandesagedus (kHz)2~15kHz2~12kHz3~10kHz2~12kHz
        EMÜ-filterValikuline lisaJahEiEi
        DigitaalsisendidMI1~MI5

        (kõik programmeeritavad)

        MI1~MI6

        (4 programmeeritavat)

        MI1~MI4

        (kõik programmeeritavad)

        MI1~MI4

        (3 programmeeritavat)

        ReleeväljundRA/RB/RCRA/RB/RCRA/RCRA/RB/RC
        Digitaalväljundid1EiEiEi
        Analoogsisend1111
        Impulsssisend1EiEiEi
        SertifikaadidCE, UL, RoHS RCM,TUV,

        REACH,KC

        CE, UL,C-TICKCE,ULCE
        • U/f – pinge/sagedus-juhtimine
        • SVC – tagasisideta vektorjuhtimine
        • VFD-EL-W 0,2 ja 0,4 kW mudelid lisanduvad 2020 Q3

        Tutvu Delta sagedusmuunduritega siin

        Energiatehnika OÜ insenerid on läbinud Delta Electronics sagedusmuundurite koolitused ja saavad uue seadme valikul ja tööle rakendamisel aidata.  Kuna neid sagedusmuundureid on Eestis palju, siis soovitame aegsasti meiega ühendust võtta, et töö Sulle võimalikult sobivale ajale planeerida. Telefon: 6551312 e-mail info@energiatehnika.ee

          Nimi*

          E-mail*

          Sisu


          Trafode-tingmärgid-tööstusautomaatika.jpg

          02.05.2020

          Trafode toiteallikate ja reaktorite tähised ja sümbolid

          EN 61558-2-1/IEC 61558-2-1
          Üldkasutatavad eraldustrafod; mitte-lühisekindel; põhiisolatsioon primaar- ja sekundaarahelate vahel; pri kuni 1000 V, sek kuni 1000 V vahelduvpinget või 1415 V silutud alalispinget, sagedus kuni 500 Hz


          EN 61558-2-6/IEC 61558-2-6

          Kaitseeraldustrafo; lühisekindel; topelt või tugevdatud isolatsioon primaar- ja sekundaarmähise vahel; primaar (pri) kuni 1000 V, sekundaar (sek) kuni 50 V vahelduvpinget (elektriväärtus) ja/või 120 V silutud alalispinget, sagedus kuni 500 Hz

          EN 61558-2-13/IEC 61558-2-13

          Autotrafo; mitte-lühisekindel; puudub isolatsioon primaar- ja sekundaarmähise vahel; pri kuni 1100 V, sek kuni 1000 V vahelduvpinget või 1415 V silutud alalispinget, sagedus kuni 500 Hz


          EN 61558-2-6/IEC 61558-2-6

          Kaitseeraldustrafo; mitte-lühisekindel;
          topelt- või tugevdatud isolatsioon primaar- ja sekundaarmähise vahel; pri kuni 1000 V, sek kuni 50 V vahelduvpinget (elektriväärtus) ja/või 120 V silutud alalispinget, sagedus kuni 500 Hz

          EN 61558-2-20/IEC 61558-2-20

          Väikereaktor; pole kaitstud ülekoormuse eest; kuni 1000 V,
          sagedus kuni 1MHz


          EN 61558-2-4/IEC 61558-2-4

          Eraldustrafo; lühisekindel;
          topelt- või tugevdatud isolatsioon primaar- ja sekundaarmähiste vahel; pri kuni 1000 V, sek kuni 500 V vahelduvpinget või 708 V silutud alalispinget, sagedus kuni 500 Hz.

          Sulavkaitse

          Sulavkaitse kastuseks trafodel, millel puudub lühisekindlus, näites 6,3 A, aeglasetoimeline


          EN 61558-2-4/IEC 61558-2-4

          Eraldustrafo; mitte-lühisekindel;
          topelt- või tugevdatud isolatsioon primaar- ja sekundaarmähiste vahel; pri kuni 1000 V, sek kuni 500 V vahelduvpinget või 708 V silutud alalispinget, sagedus kuni 500 Hz.

          Termovabasti

          Termovabasti; näites 20 A, mini kaitselülitil


          EN 61558-2-15/IEC 61558-2-15

          Meditsiinipaikade kaitseeraldustrafode; mitte-lühiskindel; topelt- või tugevdatud isolatsioon primaar- ja sekundaarmähiste vahel; mähised on paigaldatud üksteise peale, pri kuni 1000 V, sek kuni 250 V, sagedus kuni 500 Hz

          Sulavkaitse

          Liigtemperatuuri sulavkaitse


          EN 61558-2-12/IEC 61558-2-12

          Püsipingetrafo; lühisekindel; topelt- või tugevdatud isaolatsioon primaar- ja sekundaarmähiste vahel; pri kuni 1000 V, sek kuni 500 V, sagedus kuni 500 Hz

          Sulavkaitse

          Liigtemperatuuri sulavkaitse


          EN 61558-2-2/IEC 61558-2-2

          Juhtimistrafo; mitte-lühisekindel; põhiisolatsioon primaar- ja sekundaarmähiste vahel; pri kuni 1000 V, sek kuni 1000 V vahelduvpinget või 1415 V silutud alalispinget, sagedus kuni 500 Hz

          Termorelee

          Isetagastuv termorelee


          Impulsstoiteallikas
          Kaitsemaandusjuht

          Termorelee

          Mitte-tagastuv termorelee, tagastub toite eemaldamisel

          Ühenduskoht

          Kinnituspunkti või südamiku ühendustkoht


          Termorelee

          Mitte-tagastuv termorelee, käsitsitagastusega

          Kinnitusmaterjalid

          Sobilik kasutuseks kinnitusmaterjalidega, mille tulekindluse omadused pole teada, nagu puit, mööbel, vahelaed. Märk võetud standardist VDE 0710 Part 14.


          Termistor

          PTC-termistor

          Kasutuskoha tingimused

          Olmekasutuseks; ainult kuivades ruumides


          Termistor

          NTC-termistor

          Ohtlik pinge

          Keskkonna nimitemperatuur

          Keskkonna nimitemperatuur; näites 40 ℃

          Soojusallikas

          Soojusallikas; kuum pind


          Isolatsiooniklass

          Isolatsiooniklass; näites B (130)

          Vahelduvvool

          Vahelduvvool, tähistatakse ac; A.C.;VV


          Ohutusklassid

          Ohutusklass II

          Alalisvool

          Alalisvool, tähistatakse dc; D.C.; AV


          Leidsid skeemil või seadmel sümboli, mille tähendust ei tea? Võta meiega ühendust, leiame koos tähenduse!






            Nimi*

            E-mail*

            Sisu


            EAS-toetused.jpg

            13.04.2020

            EAS jagab toetust

            EAS toetused on mõeldud väike- või keskmise suurusega ettevõtjale arenduste käivitamiseks nõu saamiseks oma ala parimatelt spetsialistidelt, näiteks Energiatehnikalt.

            Toetuse osakaal projekti maksumusest on maksimaalselt 80%, omafinantseering vähemalt 20%. Maksimaalne toetus on 6000 eur.

            Innovatsiooniosaku abil saab töötada välja innovaatilisi lahendusi arengutakistustele, katsetada uusi materjale, koguda teadmisi tehnoloogise teostatavuse kohta, viia läbi uuringuid intellektuaalomandi andmebaasides jpm.

            Toetatavad tegevused

            • prototüübi valmistamine *;
            • tehnoloogiliselt komponentide arendus, testimine ja demonstreerimine *;
            • tootekatsetuse ja tööstusliku eksperimendi korraldamine, teostatavusuuringu läbiviimine *;
            • metroloogia, akrediteerimine, standardiseerimise, vastavushindamine ja sertifitseerimise alane nõustamine *;
            • patendi-, kasuliku mudeli või tööstusdisainilahenduse alane õiguskaitse nõustamine, uuringud ja registreerimine

            *antud tegevustega seotud toote- ja teenusearenduse tehnoloogiaalane nõustamine

            EAS toetused – taotlemisel vajaminevad dokumendid
            • Taotlusvormi näidis
            • Teenuseosutaja hinnapakkumised koos teostatavate tegevuste lühikirjeldusega
            • Lähteülesanne ja selle alusel kolm võrreldavat hinnapakkumist koos teostatavate tegevuste lühikirjeldusega, kui teenus maksab 5000 ja rohkem eurot
            • Teenusepakkuja isiku CVd
            • Meeskonnaliikmete  CVd
            • Bilanss ja kasumiaruanne viimase kvartali seisuga
            • Majandusaasta aruanne (peab olema tähtaegselt registrist leitav)
            • Kontserni liikmete skeem tuleb esitada, kui taotlejal on tütarettevõtteid või taotleja omab mõnes muus äriühingus muul moel häälteenamust.
            • Volikiri

             

            Lisaks saab lugeda:

            https://www.eas.ee/teenus/innovatsiooniosak/

            Soovid rohkem infot? Võta ühendust ja leiame koos vastused:

              Nimi*

              E-mail*

              Sisu


              covid-19.jpg

              06.04.2020

              Nagu enamus meist päästame viiruse COVID-19 leviku eest ka meie maailma kodukontoris olles. Paljudel meist on lapsed. Nii et kui meiega telefoni teel vestledes on kuulda laste kilkeid või väike assistent vastab alguses ise telefonile või tervitab teid meie 4-jalgne sõber, siis see kuulub praeguse maailma päästmise programmi hulka. 🙂

              Tiiu Kistsik illustratsioonidest


              Alalisvoolu-elektromagnetid.png

              25.03.2020

              1. Alalisvoolu elektromagnetid

               Vastavalt elektromagneti liikumistüübile jaotatakse MSM-i alalisvoolu elektromagnetid järgnevatesse kategooriatesse: 

              • Lineaarelektromagnetid 

              Alalisvoolu elektromagnetid - elektromagnetite liigid

              Pilt. 1: Lineaarelektromagnetid

               • Pöördliikumisega elektromagnetid 

              Pilt 2: Pöördliikumisega elektromagnetid

              Lineaar- ja pöördliikumisega elektromagnetites saavutatakse liikumine tänu magnetväljale, mida tekitab ergutusmähis. 

               • Hoidemagnetid 

              Pilt 3:  Hoidemagnetid

               Hoidemagnetid tekitavad magnetvälja, et hoida ferromagnetilisi objekte. 

               1.1 Lineaarelektromagnetid

              Alalisvoolu lineaarsed elektromagnetid MSM-i kataloogis on kolbtüüpi. õhuvahemik asetseb südamiku ja ankru vahel ergutusmähise sees. Ankur liigub ergutusmähise sisse. 

              Tänu spetsiaalsele konstruktsioonile muundatakse suurem osa magnetenergiast lineaarliikumiseks . 

              1.1.1 Elektromagneti konstruktsioon 

              Eristatakse kahte tüüpi konstruktsioone: 

              a) Suletud konstruktsioon – Elektromagneti korpus ümbritseb ergutusmähist igakülgselt (Pilt 4) 

              Pilt 4: Suletud konstruktsioon

               b) Avatud konstruktsioon – Elektromagneti korpus ümbritseb ergutusmähist ainult osaliselt (Pilt 5)

              Pilt 5: Avatud konstruktsiooniga ühesuunaline elektromagnet

              Suletud konstruktsiooni kasutatakse rakendustes, kus tehnilised nõudmised elektromagnetile on rangemad ja avatud konstruktsiooni kasutatakse rakendustes, kus nõudmised on lõdvemad. 

              1.1.2 Elektromagnetite klassifikatsioon 

              Sõltuvalt klassifikatsioonist eristatkse järgnevaid elektromgneti tüüpe: ühesuunaline, kahesuunaline, vastassuunalise liikumisega. 

              a) Ühesuunaline elektromagnet – (Pilt 6) liikumine algasendist lõppasendisse saavutatakse elektromagnetjõuga. Et elektromagnet algasendisse tagastuks on vajalik välinejõud nagu vedru, raskus vms. 

              Pilt 6: Ühesuunaline electromagnet 

              b) Kahesuunalised elektromagnetid (nullasendiga) (Pilt 7) liikumine toimub nullasendist ühes suunas või teises suunas vastavalt, millist mähist ergutatakse. Elektromagnet naaseb nullasendisse peale ergutusmähiselt toite eemaldamist. Seega on nullasend algpositsioon mõlemas suunas liikumise korral. 

              Pilt 7: Kahesuunaline elektromagnet

              c) Vastassuunalised elektromagnetid (ilma nullasendita) (Pilt 8) vastava mähise ergutamisega liigub kolb ühest lõppasendist teise lõppasendisse. 

              1.1.3 Komponendid 

              Põhilised elektromagnetite komponendid: (Pilt 9) 

              Pilt 9: Lineaarelektromagneti põhilised komponendid

              a) elektromagneti korpus 

              b) ergutusmähis 

              c) armatuur 

              d) funktsionaalsed osad 

              1.2 Pöördelektromagnet 

              Pilt 10: Pöördelektromagnet

              Pöördelektromagnetite ankrutelje suunalist liikumist takistab selleks sobiv laager. Ankru ja südamiku eriline ehitus jagab lineaarjõu radiaalseks ja aksiaalseks komponendiks. 

              Radiaaljõud paneb võlli pöörlema, sda jõudu saab samastada momendiga. 

              Elektromagneti ehituse tõttu aksiaaljõudusid ei kasutata. Sellepärast ainult osa magnetjõust muundatakse pöördliikumiseks. 

              Rakenduste jaoks, kus magnetjõu kaod peavad väiksemad olema, saab kasutada G DR tüüpi pöördelektromagneteid. Need töötavad palju efektiivsemalt, aga on ehituselt keerukamad. 

              1.2.1 Pöördelektromagneti tüübid 

              SISSE/VÄLJA pöördelektromagnetid on ümmarguses või kandilises korpuses. Ümmargune konstruktsioon (G DA) on tavalisem ja üldiselt soovitatav variant. Kandilise konstruktsiooniga pöördelektromagnetitel on aga suurem moment tänu suuremale magnetahelale (G DC). 

              1.2.2 Liikumisviisid 

              SISSE/VÄLJA pöördelektromagnetite puhul on ühesuunaline liikumine kõige kasutatavam variant. 

              Pöördelektromagneti algasendisse saamisks kasutatakse vedru. 

              Võimalik on teostada ka vastassuunalist liikumist kasutades kahte pöördelektromagnetit. 

              Siiski, soovitame sellise rakenduse puhul vaadata, kas sobivad G DR tüüpi pöördelektromagnetid. Nendega saab pöördelektromagneti liikumissuunda vahetada muutes elektritoite polaarsust. 

              1.2.3 Komponendid 

              Põhilised pöördelektromagnetite komponendid.: (Pilt 12) 

              Pilt 12: Pöördelektromagnetite põhikomponendid

              a) Elektromagneti korpus koos kuullaagriga 

              b) Ergutusmähis 

              c) Ankur 

              d) Funktsionaalsed osad (tagastusvedru ja selle mehanismid) 

              1.3 Proportsionaalsed pöördelektromagnetid 

              Proportsionaalsed pöördelektromagnetid töötavad elektrodünaamilisel põhimõttel. Väljundvõlli poolsel osal on püsimagnetketas, mis on pööratav aga teljesihis fikseeritud. Sõltuvalt voolust, mis läbib mähist, tekitatakse momenti, mis on peaaegu konstantne kogu pöörlemisnurga ulatuses. Vahetades toite polaarsust saab muuta ka liikumissuunda. 

              Proprtsionaalsete pöördelektromagnetite põhikomponendid: (Pilt 13) 

              Pilt 13: Proportsionaalne pöördelektromagnet, tüüp G DR

              a) Elektromagneti põhiosa 

              b) Ergutusmähis koos kuullaagriga 

              c) Ankur koos püsimagnetkettaga 

              1.3.1 Proportsionaalsete pöördelektromagnetite tüübid 

              Pilt 14: Proportsionaalne pöördelektromagnet, tüüp G DR

              Proprtsionaalsed pöördleketromagnetid on ainult ümmarguse kujuga. Teiste kujudega on võimalik neid saada ainult eritellimusel . 

              1.3.2 Liikumisviisid 

              Liikumissuund on määratud elektritoite polaarsusega. Kui polaarsuse vahetus ei ole võimalik või mitte soovitav, siis võib vastassuunalise liikumise tekitada vedruga. 

              1.4 Hoidemagnetid 

              Hoidemagnetid on alalisoolu elektromagnetid, millel puudub igasugune liikuv osa või kui, siis liikumine on minimaalne. Hoidemagnetite puhul väheneb hoidejõud väga kiiresti, mida suurem on vahe hoitava objektiga, see on topelt õhuvahemiku tõttu. Hoidemagnet töötab kõigi ferromagnetiliste materjalidega. 

              1.4.1 Hoidemagneti tüübid 

              Hoidemagnetid on ehituselt ümmargused. Eritellimusena on teised variandid saadaval. 

              1.4.2 Funktsioonalsus 

              Hoidemagnetid on saadaval nii püsimagnetiga kui ka ilma. 

              a) Kui hoidemagneti mähis pingestatakse tekitab see hoidmisjõu. Kui see pinge eemaldada magnetväli kaob ja hoidejõud samuti. 

              b) Püsimagnetiga hoidemagnet on varustatud mähisega ja püsimagnetiga. Hoidejõud, mille tekitab püsimagnet on pidev. Kui mähist ergutatakse õige polaarsusega, siis mähises tekkiv magnetväli neutraliseerib püsimagneti hoidmisjõu. Samas kui polaarsus muuta teistpidiseks suurendab see püsimagneti hoidejõudu. 

              1.4.3 Komponendid 

              Hoidemagnetite põhikomponendid: (Pilt 16) 

              a) Elektromagneti korpus 

              b) Ergutusmähis 

              c) Ankur 

              d) Püsimagnet 

              1.5 Komponentide kirjeldus 

              1.5.1 Elektromagneti korpus koosneb tavaliselt mitmest osast ja on tehtud hästi juhtivatest materjalidest. Elektromagneti korpus on vajalik järgmisteks ülesanneteks: 

              a) Magnetvälja juhtimine magnetahelas 

              b) Mähise mehaaniline kaitse 

              c) Mehaaniline struktuur teiste osade toetuseks 

              1.5.2 Ergutusmähis on tehtud emailitud vasktraadist. 

              Isolatsiooni materjalid, nende temperatuuriklass ja nende kvaliteet on väga tähtsad elektromagneti korrektse toimimise jaoks. 

              1.5.3 Ankur on osa, mis liigub läbi magnetvälja ergutusmähise poole, sealt läbi või jääb ergutusmähisesse. 

              1.5.4 Funktsionaalsed osad ei ole otseselt vajalikud magnetvälja tekitamiseks, aga on vajalikud elektromagneti praktiliseks tööks. Need on näiteks liikumispiirajad, juhtmete ühendused jms. 

              1.5.5 Püsimagnetid on tehtud materjalidest, mis hoiavad püsivalt magnetvälja peale ühekordset magnetiseerimist. 

              Kui püsimagneteid kasutatakse alalisvoolu elektromagneti magnetahelas on väga tähtis jälgida elektritoite polaarsust. 

              Kui Sul on elektromagnetite kohta küsimusi või soovid nõuannet, siis võta ühendust:

                Nimi*

                E-mail*

                Sisu


                Delta-M300-seeria-sagedusmuundurid.jpg

                25.03.2020

                Kuidas valida sagedusmuundurit?

                Vali sobiv sagedusmuundur siit
                Õige sagedusmuunduri valik pikendab elektrimootori kui ka sagedusmuunduri enda eluiga. Valesti valitud muundur ei pruugi üldse masina nõuetele vastavalt töötada. Kuidas valida sagedusmuundurit, et masina kindel ja ootuspärane töö oleks tagatud?

                Delta MS300-seeria sagedusmuundurid

                 

                Sagedusmuundur on seade vahelduvvoolu sageduse muutmiseks.

                Panime kirja spikri kuidas valida sagedusmuundurit. Kui Sa ühel hetkel tunned, et teema on liiga spetsiifiline ja vajad kindlustunnet sagedusmuunduri ostul, siis võta meiega ühendust. Selgitadme välja masina vajadused ja pakume sobivat sagedusmuundurit. Kui aga on soov ise valida endale sobiv sagedusmuundur siis tutvustame valiku kriteeriume alljärgnevalt:

                1. Toitevõrgu andmed
                2. Koormus(te) andmed
                3. Mootori(te) andmed
                4. Sagedusmuunduri paigalduskoht
                5. Nõuded sagedusmuundurile ja selle juhtimisele

                Toitevõrgu andmed

                Üks esimesi asju, mis tuleb sagedusmuunduri valikul kindlaks määrata on toitevõrgu andmed sagedusmuunduri paigalduskohas. Ebastandardsete toitepingete korral väheneb ka saadaolevate sagedusmuundurite valik.

                • Nimipinge (näiteks: 230 V, 400 V või 690 V vms)
                • Nimisagedus (üldjuhul 50 Hz)
                • Faaside arv (1faas, 3 faasi)
                • Peakaitsme tüüp ja nimivool (näiteks: C16, üldiselt valitakse sagedusmuunduri järgi)
                • Juhistiku tüüp (TN-S, TN-C vms)

                Kui need andmed on tuvastatud kitseneb kindlasti sagedusmuundurite valik.

                Koormuste andmed

                Koormuse välja arvutamine sõltuvalt rakendusest võib olla üpris keeruline, sest arvesse tuleb võtta reduktoreid, ülekandeid ja näiteks tõstetava koormuse raskust. Üldiselt jaotuvad koormused järgmistesse kategooriatesse:

                • muutuva koormusega (ventilaatorid, pumbad)
                • püsiva koormusega (konveierid, tõstukid)
                • püsiva võimsusega (saed, puurid)

                Seega peab koormusele vastavalt valima sobiva elektrimootori ja sagedusmuunduri. Kui näiteks ventilaatoritel on üldjuhul madal käivitusmoment, siis näiteks konveierite puhul on käivitusmoment väga suur. Seetõttu tuleb sagedusmuunduri valimisel arvestada koormuse karakteristikutega, näiteks

                • käivitusmoment
                • nimi- ja maksimaalne moment
                • inertsimoment ( kas pöörlev mass on suur või väike)
                • kiiruste vahemik
                • kiirenduse ja pidurduse ajad
                • löökkoormuse ja tõugete esinemine
                • töörežiim (pidev, lühiajaline, vaheajaline)

                Sõltuvalt eelpool mainitud koormuse karakteristikutest võib olla vajalik sagedusmuunduri üledimensioneerimine. Samas, kui liiga palju sagedusmuundur üledimensioneerida, siis ei pruugi kõik muundurisse sisseehitatud ohutusfunktsioonid enam mootorit kaitsta. Võttes arvesse kõiki koormuse karakteristikuid on sagedusmuunduri valimisel kõige tähtsam jälgida vajalikku voolu tavatöös ja ülekoormuse korral.

                Mootori andmed

                Mootoril on tüübisilt, millelt saab palju kasulikke andmeid. Nende hulgas on:

                • mootoritüüp
                • nimivõimsus
                • faaside arv ja nimipinge
                • nimivool
                • nimisagedus
                • nimikiirus
                • lülitusskeem

                Võttes arvesse elektrimootori parameetreid ja koormuse karakteristikuid saab ettekujutuse nõutud sagedusmuunduri võimsuse vajadustest.

                Sagedusmuunduri paigalduskoht

                Oluline on pöörata tähelepanu ka keskkonnale, kus sagedusmuundur tööle hakkab. Sagedusmuunduri valikul tuleb arvesse võtta järgnevaid parameetreid:

                • keskkonna temperatuuri vahemik talitlusel
                • suurim suhteline õhuniiskus
                • mootorikaabli pikkus
                • EMÜ (elektromagnetühilduvus) keskkond (tööstus või avalik asutus)
                • vesi (ei esine, kondensaat, tilgad, pritsmed, joad)
                • tolm (vähe, palju, voolujuhtiv tolm)
                • Paigaldus kilpi või mitte
                • kõrgus merepinnast
                • Erinõuded (Ex – plahvatuskindlus)

                Sagedusmuunduri tööks sobivad parameetrid on kirjas nende kasutusjuhendites. Sõltuvalt paigalduskohast on üks tähtsamaid asju, millele sagedusmuunduri valikul tähelepanu pöörata kaitseaste (IP). IP-kaitseastmed on standardiga määratud kindlad numbrilised väärtused, mis näitab kui hea on kaitse tahkete osade eest ja milline on veekindlus. Erinevate paigalduskohtade ja keskkondade jaoks on saadaval erinevate kaitseastmetega sagedusmuundureid, näiteks:

                • IP20 – näpusuurused objektid (suuremad kui 12,5 mm) ei pääse sagedusmuundurile ligi, veekaitse puudub
                • IP44 – kaitse tahkete osade eest, mis on suuremad kui 1 mm ja kaitstud pritsiva vee eest
                • IP66 – tolmutihe ja täielkult tolmukindel, lisaks on kaistud tugevate veejugade eest. Sobib keskkonda, kus on väga halvad ümbritsevad tingimused

                Olenevalt paigalduskohast on erinevad nõuded näiteks elektromagnetühilduvusele (EMÜ). Sagedusmuundurid põhjustavad elektromagnethäiringuid, mis võivad segada teiste seadmete tööd. Selle häiringu vähendamiseks on kasutusel EMÜ-filtrid. Delta sagedusmuundureid saab osta sisseehitatud EMÜ-filtritega, mis sobivad tööstuskeskkonda. Rangemate nõuete korral saab lisada väliseid filtreid.

                Nõuded sagedusmuundurile ja selle juhtimisele

                Sagedusmuundureid tehakse mitmes hinnaklassis ja erineva võimekusega. See on sellepärast, et keerukaid juhtimisviise ei ole alati vaja rakendada ja lihtsate juhtimisülesannete korral saab ka muunduri keerukuse arvelt raha kokku hoida. Sellepärast on ilmselt üks esimesi asju sagedusmuunduri valiku juures juhtimisülesande ja meetodi paika panek.

                Üldiselt on kasutusel kaks elektrimootorite juhtimismeetodit. Skalaarjuhtimine või vektorjuhtimine. Skalaarjuhtimine on pinge ja sageduse muutmine. See on sobilik lihtsamate lahenduste puhul ja on ka kõige lihtsamini rakendatav. Skalaarjuhtimisega saab juhtida ka mitut elektrimootorit ühe sagedusmuunduriga.

                Vektorjuhtimist kasutatakse, kui on vaja suuremat täpsust ja kontrolli oma rakenduse üle, eriti kui kasutusel on ka mootorienkooder, mis edastab sagedusmuundurile täpselt mootori positsiooni. Juba madalatel sagedustel annab mootor nimimomendi. Peab aga arvestama et ilma sundjahutuseta võib tavamootor madalatel kiirustel ülekuumeneda. Lisaks võimaldab vektorjuhtimine kasutada lisaks kiirusjuhtimisele ka momendijuhtimist, kui see peaks vajalik olema.

                Sagedusmuunduri enda juhtimiseks saab kasutada nii digitaalsisendeid, analoogsisendeid kui ka juhtimisvõrku nagu CanOpen või Ethercat. See sõltub sellest kas on vaja sagedusmuundur ühendada juba olemasoleva süsteemiga või piisab kui potentsiomeetrist sagedust ette anda.

                Kokkuvõte

                Erinevaid rakendusi on väga palju, alates ventilaatoritest lõpetades kraanadega, seetõttu võib sobiva sagedusmuunduri valik osutuda keeruliseks. Meie, Energiatehnika OÜ, saame aidata sobiva sagedusmuunduri valikul. Olgu see siis saagide, lihvijate, kompressorite või muude rakenduste sujuvaks tööks.

                Vali sobiv sagedusmuundur siit
                Energiatehnika OÜ on tootevalikus on sagedusmuundurid maailmatasemel tootjatelt nagu Lenze ja Delta. Oleme ka nende ametlik partner ja süsteemiintegraator Eestis.

                Küsimuste korral võtke meiega julgesti ühendust täites allolev väli. Jätke oma kontaktandmed ja kirjeldage lühidalt oma muret ning vajadusi.

                  Nimi*

                  E-mail*

                  Sisu

                   


                  ENERGIATEHNIKA

                  Kontakt

                  Võta ühendust!

                  +372 655 1312

                  www.energiatehnika.ee

                  info@energiatehnika.ee

                  ASUKOHT


                  Väike-Männiku tn 3, 11216 Tallinn

                  Kvaliteet




                  Edukas Eesti Ettevõte Energiatehnika

                  Liikmelisus



                  Jälgi meid: