Elektrilise ühistranspordi alased referentsid

Energiatehnika OÜ elektertranspordi alased referentsid

trammide toitepinge moderniseerimine

  1. NRV trammide 750 V toitepingele üleviimise projekt – 2020 ja teostus – 2021. Modelleeriti arvutil trammiveoajami komponentide pingeid, voole ja temperatuure 25% tõstetud toitepingel. Katsetatati abitoitemuundurite ja akulaadija tööd kuni 1100 V alalispingel. Trammi sõidukatsed tõstetud toitepingel – jätkub 2021. aastal.
  2. Trammide NRV elektroonikakoostude automatiseeritud testri tarkvara uuendamine ja HKLi uute elektroonikute 3-päevane koolitus: MLNRV juhtsüsteem, juhtimiselektroonika, tester ja selle kasutamine – jätkub 2021.
  3. Moderniseeritud rikkevoolureleede tootmine HKLi trammidele MLNRV I, MLNRV II – 2021. Rikkevoolurelee mõõdab trammi alalisvoolu jõuahelate isolatsiooni lekkevoolu. Piirväärtuse ületamisel lülitatakse trammi pealüliti välja.
  4. Moderniseeritud juhtkaartide B6ML tootmine HKL trammidele MLNRV I, MLNRV II – 2019, 2021. Juhtkaart B6ML moodustab trammi veoajami juhtimissignaalid kiirendusel ja pidurdusel.
  5. HKL Artic akulaadija-inverterite uurimus sõlmede alternatiivide võimalikkuse osas – 2019. Klienti huvitas, kas on võimalik kasutada alternatiivseid muundurisõlmi.
  6. Trammide MLNRV II RCD-ahelate tootmine (imupiiri) – 2018. Veomuunduri RCD-ahel piirab elektrilise pidurduse protsessil jõupooljuhtide ülepingeid.
  7. HKL metroorongide M200 telgede magneetumise ja sundpeatamisseadme vigade ekspertiis – 2017. Tuli kontrollida, kas rattatelgede magneetumine võis tekitada sundpeatamisseadme valerakendumisi.
  8. HKL metroorongide M100 PWM jõumoodulite remondi turuhinna ekspertarvamuse koostamine – 2017. Kliendil oli tarvis eksperthinnangut.
  9. Moderniseeritud juhtkaartide B10 tootmine trammidele MLNRV I, MLNRV II – 2017. B10 juhib veomootorite magnetvälja tugevust kiirendusel ja pidurdusel sõltuvalt trammi kiirusest ja veojõu etteandest.
  10. Moderniseeritud juhtkaartide B14, C2, C6/C10, A38/B2, B22, A2, A26, A14, A18, A30, A34 ja B6ML projekteerimine ja tootmine trammidele MLNRV I, MLNRV II – 2016. Juhtimiselektroonika viidi moderniseermise käigus üle kaasaegsele elementbaasile. Keerukamad analooglülitused asendati mikroprotsessorskeemidega.
  11. Tallinna Linnatranspordi AS trammile CAF Urbos energiaaarvesti projekteerimine ja paigaldus – 2016. Klient soovis energiaaarvesti lisamist, et pidada täpset arvestust konkreetse trammitüübi energiatarbe kohta seoses süsihappegaasi kvootidega.
  12. Moderniseeritud juhtkaartide A22, A18, A30, B18, B26, A10 projekteerimine ja tootmine trammidele MLNRV I, MLNRV II – 2015. Juhtimiselektroonika viidi moderniseermise käigus üle kaasaegsele elementbaasile. Keerukamad analooglülitused asendati mikroprotsessorskeemidega.
  13. HKL MLNRV trammide nr 104 ja 105 ja 77 ja 79 lekkevoolu probleemi konsultatsioon – 2015. Tuli välja selgitada põhjus, miks nende trammide rikkevoolu kaitse vahel rakendus, kuigi kõik tundus korras olema. Suurenenud lekkevoolu põhjustasid osalt katkenud rattamaanduste punutised.
  14. Juhtkaartide A18 ja A22 kaarditestri testimisprogrammi uuendus – 2015. Testprogramme uuendati vastavalt kliendi soovidele.
  15. Moderniseeritud juhtkaartide B18, A10, B26 projekteerimine ja tootmine trammidele MLNRV I, MLNRV II – 2014. Juhtimiselektroonika viidi moderniseermise käigus üle kaasaegsele elementbaasile. Keerukamad analooglülitused asendati mikroprotsessorskeemidega.
  16. Elektroonikakoostude automaatse testri (ATE) projekteerimine ja valmistamine HKL NRV trammide elektroonika testimiseks 2014. Keeruliste elektrooniliste juhtkaartide käsitsi testimiseks on vaja kvalifitseeritud elektroonikainseneri ning töö võib olla aeganõudev ja kulukas. ATE saab testida 24 erinevat elektroonilist koostu. Testimine viiakse läbi kas automaatselt, käsitsi häälestamise või järkjärgulise tõrkeotsingu abil. ATE võimaldab keeruliste elektroonikaseadmete väga kiiret, täpset ja täielikku häälestamist ning katsetamist ilma kõrgelt kvalifitseeritud töötaja vajaduseta. Testiprotokollid salvestatakse automaatselt USB-mälupulgale või saadetakse serverisse.
  17. Moderniseeritud juhtkaartide C14, C24, C30/C34, C38, B30ML, B34M/B38M, B6M projekteerimine ja tootmine trammidele MLNRV I, MLNRV II – 2013. Juhtimiselektroonika viidi moderniseermise käigus üle kaasaegsele elementbaasile. Keerukamad analooglülitused asendati mikroprotsessorskeemidega.
  18. HKL MLNRV I kaitsetermostaatide PTH200, PTH100C, ukseläve liigtemperatuurikaitse 40oC ja küttekaablite tootmine – 2013. Trammi erikonstruktsiooniga kaitsetermostaadid, mis peavad vältima seadmete ülekuumenemist termoregulaatori vea korral, asuvad küttekehade juures ja kuumaõhukanalis. Trammile lisatud madalapõhjalise vaheosa kiudkomposiitmaterjalist põrandal ja ukselävel on küttekaablitega teostatud elektriküte. Liigtemperatuurikaitsed väldivad põranda ülekuumenemist termostaadi vea korral.
  19. HKL MLNRV I rööpapiduri dioodiplokkide SLDB40B1 ja RCD-koostude (imupiiri)) tootmine – 2012, 2013. Lisatud madalapõhjalise vaheosal on 2 rööpapidurit nõutud pidurdusmaa saavutamiseks. NRV tüüpi trammide jadaühenduses rööpapidureid toidetakse tavaolukorras 600 V pingega. Kui liinipinge kaob, lülitatakse rööpapidurid ümber rööbiti 24 V toitele. Rööpapiduri ümberlülitus on teostatud kontaktorite ja erilahendusega dioodplokkidega. Veomuunduri RCD-ahel piirab elektrilise pidurduse protsessil jõupooljuhtide ülepingeid.
  20. Erinevate elektriseadmete uute lahenduste väljatöötamine ja tootmine HKLi NRV trammidele, juhtimiskaardid (24 erinevat), sh mikroprotsessorjuhtimisega ABS süsteem, jõuelektroonikakoostud ja seadmed, küttekontrollerid jne – alates 2005.
  21. Trammi MLNRV I temperatuuriandurite ETS50/150, CTS50/150, ITS50/150, PTH100C, põrandakütte liigtemperatuurikaitsete tootmine – 2012. Trammile lisatud madalapõhjalise vaheosa kliimaseadmete juhtimiseks kasutatakse kontrollerit ning rida temperatuuriandureid. Liigtemperatuurikaitsed väldivad põranda ülekuumenemist termostaadi vea korral.
  22. Trammi MLNRV I temperatuurikontrollerite HC24, dioodiplokkide SLDB40B1 ja küttekaablite tootmine – 2012, 2009 ja 2008. Trammile lisatud madalapõhjalise vaheosa kliimaseadmete juhtimiseks kasutatakse erilahendusega kontrollerit ning rida temperatuuriandureid. Küttekaableid kasutatakse põrandalküttes. Dioodiplokke kasutatakse rööpapidurite 600/24 V toiteahelates.
  23. HKLi trammide NRV I madalapõrandaliste vaheosade lisamise nõustamine ja elektriprojekt – 2012. HKL valis NRV I madalapõhjalite vaheosade lisamise elektriprojekti teostama ja nõustama Energiatehnika OÜ, kellel oli varasem kogemus NRV II ning KT4SU vaheosade projektidest. NRV I tüüpi trammi elektriseadmed on suuremas osas sarnased NRV II-ga, kuid paigutus ning kaabeldus on oluliselt erinevad. Kuna NRV I on vanem tüüp, siis on osa seadmed ka vanemat tüüpi ning vajalik uuendamise ulatus oli suurem. Elektriosa joonised ja skeemid ei vastanud enam tegelikkusele ning need tuli täies mahus uuendada. Ümberehituse hõlbustamiseks ja ühesuguseks teostuseks koostati üksikasjalikud muudatuste juhendid.
  24. Moderniseeritud juhtkaartide B6M, B30ML, B34M/B38M projekteerimine ja tootmine trammidele MLNRV I, MLNRV II – 2012. Juhtimiselektroonika viidi moderniseermise käigus üle kaasaegsele elementbaasile. Keerukamad analooglülitused asendati mikroprotsessorskeemidega. Juhtkaart B6ML moodustab trammi veoajami juhtimissignaalid kiirendusel ja pidurdusel. B30ML juhib trammi veomootorite veo ja pidurdusjõudu  kiirusandurite signaalide järgi, mis saabuvad kaartidest B34M/B38M. Kiirendusel ja pidurdusel jälgitakse veorataste libistuse püsimist etteantud piires, vältides blokeerumist (ABS). Uute omadustena on lisatud 1) rataste kulumise automaatne kompenseerimine, lähtudes kiirustest esimesel vabajooksul; 2) suurendatud libistus talvetingimustes; 3) sõidulogi mälukaardile salvestamise võimalus.
  25. Stadin Radikat ajaloolise trammi V 50 (1909 ASEA) elektrisüsteemi taastamise elektriprojekt, elektripaigaldise teostus, veomootorite remont, trammi katsetamine ja üleandmine 2012. Samuti ühendamine järelvaguniga 2013 ja nõustamine üleminekuks 750 V toitepingele – 2020. Stadin Radikat AB kogub ja taastab ajaloolisi tramme ning sõidutab Helsingis nendega turiste. Taastamise eel olid trammilt maha võetud praktiliselt kõik elektriseadmed, alles oli vaid pealüliti, väga halvas seisus veokontroller ja mõned üle 100 a vanused kaablid, mida kasutada ei saanud. Sisuliselt projekteerisime uue elektriseadmestiku, mis väliselt teostati võimalikult sarnaselt originaalile. Strömbergi veomootorid ja juhtkontroller  võeti doonortrammilt nr 135 (1948). Veomootorid  remonditi ja tramm varustati lisaanduritega piduritulede, rööpapidurite ning järelvaguni pidurite juhtimiseks. Kuna trammi oli kavas kasutada turistide vedamiseks koos lahtise järelvaguniga, siis pidi see läbima samad vastuvõtukatsed, mis teostatakse liinitrammidele. Trammil algselt rööpapidureid ei olnud, kuid nõutud pidurdusmaa ja ohutuse tagamiseks tuli need lisada. See nõudis alusvankri ümberehitust, 24 V toidet ning akusid, mida originaalis polnud. Eelseisvaks üleminekuks 750 V pingele tuleb vahetada akulaadur, üle kontrollida kiirendus- ja pidurdustakistite võimsused ning komponentide pingetaluvus.
  26. Konsultatsioonid MLNRV II jahutusseadme paigaldamisel ja seadistamisel – 2011. NRV II tüüpi trammidel algselt kliimaseadet polnud ja lisatud madalapõhjalistele vaheosadele jahutusseadme lisamise vajadus selgus hiljem ja nõudis olulisi muudatusi. Töökindluse tagamiseks osutus vajalikuks jahutuskompressorite katkematu toite tagamine liinilahutite läbimisel. Selleks kasutati erilahendusega ülikondensaator-energiasalvesteid. Kliimaseade tuli siduda ka vaheosa küttekontrolleriga ja teha ümber selle tarkvara.
  27. HKL MLNRV põrandaküttekaablite ja dioodiplokkide SLDB40B1 tootmine – 2011. Trammile lisatud madalapõhjaline vaheosa varustati põrandaküttega, milleks kasutati küttekaableid. Erilise toitepinge ja väikese pikkuse tõttu tuli valmistada erilahendusega küttekaablid. Dioodiplokke kasutatakse lisatud vaheosa rööpapidurite 600/24 V toiteahelates.
  28. MLNRV I ja MLNRV II dokumentatsiooni uuendamine, arvestades lisatud madalat vaheosa – 2011. Esialgu projekteeriti täiendavalt ainult madalapõhjaline vaheosa. Kuna esialgsete vagunite süsteemides tuli vaheosa lisamiseks teha hulgaliselt muutusi, ja neid oli varemgi täpselt dokumenteerimata tehtud, siis tuli uuendada kogu trammi elektri- ja automaatikaseadmestiku dokumentatsioon mõlemal trammitüübil.
  29. HKL trammidele NRV I vaheosa lisamise eeluuring – 2011. Esmalt oli lisatud madalapõhjalised vaheosad 42 NRV II tüüpi trammile. Kuna see projekt oli hästi õnnestunud, ja kindlust ei olnud Variotramide saatuse osas, siis otsustati ka 10 NRV I seeria trammi madalapõhjalise vaheosaga varustada. Kuna need on oluliselt vanemad ja tehniliselt erinevad, siis vajas vaheosa lisamise lahenduse teostatavus eraldi uuringut.
  30. HKL trammide GT6 ja GT8 juhtimisseadmete moderniseerimine ja servoajamite tootmine – 2011, 2009 ja 2008. Kuna Variotram tüüpi trammide käigushoidmisega oli raskusi, siis HKL ostis 2005. a. kergejõustiku MM tarbeks Saksamaalt Mannheimist 11 GT6 ja GT8 tüüpi trammi (Düvag). 10 neist varustati HKL seadmestikuga ja meie toodetud uute armatuurlaudadega, üks GT8 jäeti originaalkujule. Helsingi trammijuhid olid harjunud kaasaegsete trammide kergete juhthoobadega, seetõttu tõusis nurin GT trammide käsiajamiga (vändaga) juhtkontrollerite kasutamisest, mis väsitas trammijuhi kätt. Probleemi lahendamiseks pakuti välja juhthoovaga juhitavad servoajamid, mis ka telliti. Kuna kontrolleri juhtimine pidi garanteeritult toimima ka toitepinge katkestusel, siis lisati servoajamile ülikondensaator-energiasalvesti.
  31. HKL trammide MLNRV temperatuuriandurite ETS50/150, ITS50/150 ja temperatuurikontrollerite HC24 tootmine – 2011. Kontrollereid HC24 kasutati trammi madalapõhjalise vaheosa kliimaseadme juhtimiseks koos sise- ja välistemperatuuri anduritega.
  32. Moderniseeritud juhtkaartide B30ML, B34M/B38M projekteerimine ja tootmine trammidele MLNRV I, MLNRV II – 2011 ja 2010. B30ML juhib trammi veomootorite veo ja pidurdusjõudu  kiirusandurite signaalide järgi, mis saabuvad kaartidest B34M/B38M. Kiirendusel ja pidurdusel jälgitakse veorataste libistuse püsimist etteantud piires, vältides blokeerumist (ABS). Uute omadustena on lisatud 1) rataste kulumise automaatne kompenseerimine, lähtudes kiirustest esimesel vabajooksul; 2) suurendatud libistus talvetingimustes; 3) sõidulogi mälukaardile salvestamise võimalus.
  33. HKL ajaloolise trammi 157 juhtimissüsteemi moderniseerimise elektriprojekt, teostus ühendamiseks Stadin Radikat AB taastatud avatud järelvaguniga 233 ja katsetused – 2009 ja 2011. Trammil 157 puudus 24 V süsteem ja aku, mis tuli lisada. Sisevalgustus viidi ohutuse tagamiseks 24 V toitele. Lisati seadmed järelvaguni piduri juhtimiseks. Järelvagun 233 oli taastatud Eestis. Algselt oli sellel 600 V elektromagnetiline pidur, mida taastada ei olnud võimalik. Järelvagunile paigaldati 2 NRV elektro-hüdraulilist vedrupidurit, mis rakenduvad poole jõuga, kui vedava trammi 157 kontroller on keeratud üle 50% piduri poolele või suruõhupiduri rõhk ületab 1,8 baari. Järelvaguni pidurid rakenduvad täie jõuga, kui kontroller on keeratud piduripoolel lõpuni või pneumaatilise pidurisüsteemi rõhk ületab 4 baari. 2013. aastast kasutatakse avavaguni 233 vedamiseks Stadin Radikat AB taastatud ajaloolist trammi V50 (ASEA 1909).
  34. Helsingi metroorongide M200 hammasrataste kulumise probleemide uurimine 2010. Ühissignaalihäirete modelleerimine ja mõõtmised veomootoritel. Metroorongide M200 mootorvaguni viimasel veomootoril ja reduktoril esinesid ülemäära sageli laagrite ja hammasrataste tööpindade rikked, mis võisid olla põhjustatud veomuunduri ja -mootori kõrgsageduslikest lekkevooludest läbi rattapaaride. Mõõtmistega selgitati suurendatud lekkevoolu põhjused ning voolurajad välja ning tehti katsevagunil maandussüsteemi muudatused ning ettepanekud lekkevoolu piiramiseks.
  35. HKL MLNRV II hooldus- ja remondijuhendite korrastamine – 2010. Trammidele NRV II lisati madalapõhjalised vaheosad, milles on rida hooldust ja aja jooksul ka remonti vajavaid seadmeid. Ka algsetele vagunitele oli lisatud rida uusi seadmeid ning muudetud olemasolevaid. Sellega seoses vajasid trammide hooldus- ja remondijuhendid kaasajastamist ning olulist täiendamist.
  36. HKL MLNRV II rööpapiduri dioodiplokkide SLDB40B1 ja RCD-koostude (imupiiri)) tootmine – 2010. Dioodiplokke kasutatakse lisatud vaheosa rööpapidurite 600/24 V toiteahelates. Veomuunduri RCD-ahel piirab elektrilise pidurduse protsessil jõupooljuhtide ülepingeid. Ligemale pooltel trammidel oli RCD-ahelad eemaldatud, kuid suurendatud võimsusel olid need vältimatud, siis tuli uued RCD-ahelate koostud valmistada.
  37. HKL trammidele NRV I, MLNRV II ja Variotram energiaarvestite lahenduse projekteerimine ja paigaldamine – 2010. Erinevate trammitüüpide energiakulu, samuti erineva sõidustiili mõju väljaselgitamiseks sooviti trammidele paigaldada energiaarvestid. Arvesti valiku ja paigaldamise muutsid keeruliseks trammi küllatki kõrge alalispinge ja -voolu mõõtmise vajadus, aga ka sobivate kohtade leidmine anduritele, arvestitele ning täiendavatele seadmetele, kaablitele jm, tagades nõutud ohutuse.
  38. HKLi uute trammide hanke elektriosa spetsifikatsiooni koostamise nõustamine 2009. HKL kasutas sel ajal Variotram tüüpi tramme, mille käigushoidmine Helsingi tingimustes oli probleemne. Asuti ette valmistama uute trammide hanget, mis pidi välistama seniste trammide teadaolevad puudused ning käitu oluliselt lihtsustama. Suureks abiks olid meie jt osalenud firmade ning HKL töötajate teadmised ja kogemused trammide moderniseerimisel ja käidul. Pandi paika, et uuel täielikult madalapõhjalisel trammil peavad olema läbivad rattateljed ja vabalt pöörduvad alusvankrid, mis olid oma vastupidavust ja sobivust Helsingis tõestanud aastakümnete jooksul. Selleks, et trammi põrand ka alusvankrite kohal oleks madal, tuli veomootorid ja pidurid paigutada alusvankri külgedele ning vaguneid ühendavad liigendid kõrvale nihutada. Vähendati ka rataste läbimõõtu. Selleks, et ka trammi lühikestel ainult ühe alusvankriga vagunitel võiks olla pöörduv alusvanker, mõeldi välja originaalne lahendus (HKLi patent FI124938B Kiskokulkuneuvo). Uue trammi elektriosa tehnilised nõuded põhinesid suuremas osas trammi MLNRV II vaheosa spetsifikatsioonile, arvestades kaasaegse tehnika võimalusi. Sama spetsifikatsiooni alusel valmistati firmas Transtech OY HKLile Artic tüüpi trammid, mis on osutunud väga edukaks trammimudeliks. Firma Škoda ostis firma Transtech 2015. aastal ja toodab sarnaseid tramme erinevate nimede all.
  39. HKL trammide NRV rattaprofiilide treipingi juhtimise moderniseerimine – 2009. NRV I ja II tüüpi trammide rattaprofiile tuli üle treida 2 korda aastas. Tol ajal kasutusel olnud treipink ei veadnud ise treimise ajal trammi rattaid ringi. Selleks kasutati trammi veomootoreid, mis ühendati välise toiteallikaga eraldi pistiku abil. Nende pistikupesadega, mis asusid trammi all, oli palju probleeme, mistõttu sooviti mootorite juhtimiseks treimise ajal trammi oma veoajamit kasutada. Selleks oli vaja teha muudatusi trammide veoajamites ning lisada täiendav juhtpult treipingile, et treial saaks oma töökohalt töödeldava alusvankri rataste kiirust sobivalt reguleerida.
  40. Trammi MLNRV II küttekontrollerite projekteerimine ja tootmine – 2008 – 2009. Trammile lisatud madalapõhjalise vaheosa kütteseadmete juhtimiseks tuli välja arendada erilahendusega küttekontroller HC24 ning rida andureid. Hiljem lisati vaheosadele kliimaseadmed ja ka küttekontrollerid
  41. HKL sõitjateloendussüsteemi Dilax rakendusprojekt MLNRV I ja MLNRV II trammidele – 2008. HKL soovis trammiliinide sõiduplaanide optimeerimiseks infot üle andmeside, kuidas erinevaid tramme sõitjate poolt kasutatakse. Selleks tuli trammi iga ukse juurde lisada andurid ja keskne loendusseade. Loendussüsteemi projekteerimine ja käikulaskmine oli meie ülesandeks koostöös firmaga Dilax.
  42. Trammi NR II helivõimendi Vehtec helitaseme automaathäälestusseadme väljatöötamine. Peatusenimede automaatne teatamine ei arvestanud mürataset trammis. Seetõttu olid peatuste akustilised teated sõitjaid täis trammiga keset linnamüra liiga vaiksed ja vaiksetes lõpp-peatustes inimestele ehmatavalt valjud. HSL tellis meilt salongi mürataset arvestava helivaljuse regulaatori arenduse. Seade töötas väga hästi, kuid ei võetud laiemalt kasutusele, kuna infotabloode tõttu loobuti peatusenimede akustilistest teadetest.
  43. HKLi trammide GT 6 ja GT 8 vedrupiduriseadme kasutusjuhendi koostamine – 2008. GT 8 trammide madalapõhjalistes vaheosades kasutati firma RACO elektromehhaanilise vabastusega vedrupidurit GBM V-08 MA, mille juhtimisseade 6GQ9 101 (Siemens) oli mikroprotsessorjuhtimisega. Juhtimine toimus pidurdusvoolu ja vaguni kaaluanduri abil. Seade oli küllaltki keeruline, sisaldas ABS süsteemi jmt. Olemas oli osaline info mitmest eri allikast saksa keeles. Koostasime tervikliku soomekeelse kasutusjuhendi.
  44. HKLi trammidele GT 6 ja GT 8 uute HKL stiilis armatuurlaudade projekteerimine ja valmistamine 10 tk – 2007. HKL ostis 2005. a. kergejõustiku MM suurema sõitjatemahuga toime tulemiseks Saksamaalt Mannheimist 11 GT6 ja GT8 tüüpi trammi (Düvag). 10 neist varustati HKL seadmestikuga ja meie toodetud uute HKL stiilis armatuurlaudadega, üks GT8 jäeti originaalkujule.
  45. HKL trammidele MLNRV 18 uH kommutatsioonidrosselite tootmine – 2007. NRV I ja NRV II kasutasid alalisvoolu veoajamites sundkommutatsiooniga türistormuundreid. Kommutatsioonidrosselitel oli aja jooksul tekkinud ülelööke jm rikkeid, mistõttu neid enam ei jätkunud. Varuosi enam tellida ei saanud, kuna tootmine oli lõpetatud ning neid tootnud firmagi müüdud. Valmistasime uued drosselid, mis on senini kasutusel.
  46. Tallinna Trammipargi trammide staatiliste abitoitemuundurite ja veoajamite hooldusleping – 2007. TTTK AS oli koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga tootnud veomuundurid ja akulaadijad KT4SU tüüpi trammidele. Need muundurid vajasid perioodilist hooldust, nagu õhufiltrite vahetust, puhastust jmt.
  47. Trammide kiirusandurite moderniseerimine – kõigil MLNRV I ja MLNRV II tüüpi trammidel alates 2006 kuni 2015. NRV tüüpi trammide kiirusandurites kasutati vananenud tüüpi ühe kanaliga induktiivandureid, mis andsid aegajalt kiiruse vigu. Andurid asendati kaasaegsete püsimagnetiga Halli enkooderitega. Selleks tuli asendada ka enkooderi hammasratas. Andurite põhjustatud kiiruse mõõtevigu enam ei esine ja trammid töötavad seejärel väga kindlalt.
  48. HKL trammidele MLNRV I ja MLNRV II vaheosade elektriosa tootmise nõustamine Saksamaal firmas VIS (Verkehrs Industrie Systeme) 2009. HKL hankis 52 madalapõhjalise trammi vaheosa tootmise Saksamaalt firmast Verkehrs Industrie Systeme GmbH. Kuna vaheosade elektriosa oli meie projekteeritud, ehitasime vaheosa prototüübi elektriseadmed ning koostasime nende testimisjuhendid, siis telliti ka nõustamine meilt.
  49. HKL trammidele MLNRV I ja MLNRV II vaheosade elektriosa testimisjuhendi koostamine – 2009. Vaheosade lisamise elektriosa oli meie projekteeritud ning ehitasime ka vaheosa prototüübi elektriseadmed. Kuna aga vaheosade tootmiseks korraldati rahusvaheline hange, siis võimalike vigade tuvastamiseks oli vaja ka testimisjuhendit, mis meilt telliti.
  50. HKLi trammide NR II madalapõrandaliste vaheosade lisamise elektriprojekt, prototüübi teostus, katsetamine ja üleandmine Bostrabi normide kohaselt 2006.
  51. HKL trammidele MLNRV I ja MLNRV II elektriosa kapitaalremondi juhendite koostamine Varasemalt olid HKLis tehtud olulised uuendused nende trammide mehaanikaosa kapitaalremondis ja vastavates juhendites, kuid elektriosa oli juhendiga katmata.
  52. HKLi nõustamine eeluuring, arvutused, modelleerimine NR II (Valmet) trammide madalapõrandaliste vaheosade lisamiseks ning NRV II veoajami moderniseerimise projekt võimsuse suurendamiseks vaheosa lisamisel – 2005. Liikumispuuetega inimeste trammidega vaba liikumise tagamiseks oli HKL hankinud uued madalapõhjalised trammid, kuid neid ei saanud sageli tehnilistel põhjustel kasutada. Seetõttu kaaluti võimalust lisada olemasolevatele kõrge põrandaga NRV (Valmet) trammidele madalapõrandalised vaheosad. Lisavaguni tõttu tõuseks trammi mass, mis võib tekitada probleeme sõidugraafikus püsimisega ja olla liiklusohtlik pidurdusmaa pikenemise tõttu. Et neid probleeme eos lahendada, tuli uurida trammi veoajami võimsuse suurendamise reservi ning arvutil modeleerida lisavaguni täiendavate pidurisüsteemide vajadust.
  53. GT 6 ja GT 8 tüüpi trammidele HKL seadmestiku paigaldamise projekt ning kütteseadme ja soojusisolatsiooni uurimus – 2005. HKL ostis 2005. a. kergejõustiku MM suurema sõitjatemahuga toime tulemiseks Saksamaalt Mannheimist 11 GT6 ja GT8 tüüpi trammi (Düvag). Enne sõitjateveole lubamist tuli neil ümber korraldada seadmete tööd ning paigaldada HKL seadmestik. Muudatuste projekteerimine oli meie ülesanne. Muuta tuli tulede ja valgustuse juhtimist, armatuurlauda, peeglite ja klaasipesuri juhtimist, aga ka pöörangute juhtimissüsteemi. Projekteeriti uus armatuurlaud HKL soovide järgi. Projektis lahendati HKL helivõimendi, peatuste infosüsteemi, infotabloode, raadiosaatja-vastuvõtja, piletimüügiseadme, validaatorite jne trammi süsteemidega integreerimine. Eraldi uurimus teostati GT6 ja GT8 küttesüsteemi ja soojusisolatsiooni kohta, et välja selgitada nende omadused ja sobivus kasutamiseks Helsingi talveoludes.
  54. TTTK AS trollibusside Škoda 14Tr jõutüristoride rikete põhjuste uurimine – 2005. Statistiliste andmete põhjal selgitati välja jõutüristoride ploki isolatsiooni ülelöögi ja lühise, juhtelektroonika ning jahutussüsteemi rikete põhjused, mis neil trollibussidel esinesid. Kontrolliti üle türistoride töörežiimid arvutuste ja mõõtmiste teel. Pakuti välja lahendusettepanekud leitud probleemide põhjuste kõrvaldamiseks trollibussides ja töökojas ning tehti ettepanekud veomuunduri remondijuhendite täiendamiseks.
  55. Staatiliste IGBT akulaadija-inverterite väljatöötamine TTTK AS Tallinna trammipargile 2002. Toona Tallinnas põhiliste KT4SU tüüpi trammidel kasutati 24 V abitoiteallikana mootorgeneraatorit, mille otstes samal võlli paiknesid veomootori ja kiirendus-pidurdusreostaadi jahutusventilaatorid. Mootorgeneraatoriga oli palju probleeme, lisaks sellel madalapõrandaliste vaheosade elektriseadmete toiteks võimsust enam ei jätkunud. Kuna olime samadele trammidele edukalt projekteerinud ja valmistanud IGBT veomuundurid, siis saime tellimuse ka staatilistele pingemuundurite väljatöötamiseks ja tootmiseks. Muunduritel oli 24 V 200 A alalisvoolu- ning 3 x 400 V 50 Hz 2,5 kVA vahelduvvoolu väljund.
  56. TTTK AS trammipargi ja MGB (Mittenwalden Gerätebau GmbH) nõustamine (Stadleri mähkimistehnoloogiaga) uudse IGBT veoajamiga KT4SU tüüpi trammidele madalapõhjaliste vaheosade lisamiseks – 2000; katsetamine, üleandmine 2002. a. Kuna oskasime saksa keelt ja meil oli täielik info enda projekteeritud uudsest IGBT veoajamist ning selle võimalustest täiendava madalapõhjalise vaguni lisanduva massiga toimetulekuks ja trammi süsteemidega integreerimiseks, siis telliti meid vaheosa lisamist nõustama ja madalapõhjalist vaheosa Saksamaal vastu võtma. Tõlkisime rea vaheosa tehnilisi tekste eesti keelde ning koostasime pikendatud trammi madalapõhjalise vaheosa kasutusjuhendi.
  57. Koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga IGBT veomuundurite väljatöötamine, katsetamine ja tootmine Tallinna trammipargi trammidele KT 4 (Jüri Jolleri doktoritöö põhjal). Neid oli 15 a jooksul käigus 30 tk, neist 12 madalate vaheosadega – 2000 – 2004 a. 2021. aastal on alles ja töökorras viimane selline tramm nr 104.
  58. Patentide seeria Jüri Jolleri doktoritöö põhjal:
    EE04909B1· Toiteliiniga seotud sõidukite energiavahetuse juhtimissüsteem EE00332U1·Elektrisõiduki veomuundur
    EE05445B1 Elektrisõiduki veoajam
    EE00331U1 Elektrisõiduki kõrgsageduslik abitoiteallikas
  59. Jüri Jolleri doktoritöö „Trammide energiasäästlike veoajamite uurimine ja väljatöötamine“ Tallinna Tehnikaülikool, 2001. Doktoritöös käsitleti elektritrammide veoajamite probleeme. Esitatakse trammide veoajamite ja nende juhtimismeetodite liigitus ning energeetilise analüüsi teoreetiline käsitlus. Trammi energiabilansi võrrandid ja energiavoogude skeem on koostatud ajamisüsteemi struktuuri energeetilise analüüsi, teoreetiliste uuringute ning reaalsete mõõtetulemuste alusel. Töös on välja selgitatud Tallinna trammide energiasäästu võimalused. Selleks on välja töötatud veoajami arvutimudelid, mida on võrreldud reaalsete mõõtmistega. Doktoritöö tähtsaimaks praktiliseks osaks on originaalse skeemilahendusega 160 kW energiasäästliku trammiajami väljatöötamine Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondisele. Uusimatel jõutransistormoodulitel põhinevat veomuundurit saab väheste muudatustega kasutada nii alalis- kui vahelduvvooluajamites. Ühtlasi pakuti välja ülikondensaator-energiasalvestite kasutamine trammide veoajamites, mis rahapuudusel jäi praktiliselt teostamata, kuid kaitsti patentidega.

    Nimi*

    E-mail*

    Sisu

    ENERGIATEHNIKA

    Kontakt

    Võta ühendust!

    +372 655 1312

    www.energiatehnika.ee

    info@energiatehnika.ee

    ASUKOHT


    Väike-Männiku tn 3, 11216 Tallinn

    Kvaliteet




    Edukas Eesti Ettevõte Energiatehnika

    Liikmelisus



    Jälgi meid: