sagedusmuundurid | Energiatehnika

VFD-Lseeria.jpg

mai 28, 2020

Delta lõpetab VFD-L seeria sagedusmuundurite tootmise

Tutvu Delta sagedusmuunduritega siin

Delta VFD-L seeria sagedusmuundurid on tootmisest maas juba käesoleva aasta lõpuks.

Delta Electronics VFD-L seeria sagedusmuundurid olid kaua populaarsed tänu väga soodsale hinnale ja väikestele mõõtmetele. Tänu elektroonika arengule tuleb üle minna uutele mudelitele.

Delta VFD-L seeria sagedusmuundurid

Delta VFD-L seeria sagedusmuundurid

Milliste toodetega saab Delta VFD-L seeria sagedusmuundurid asendada?

Delta ME300 seeria sagedusmuundurid

ME300 seeria sagedusmuundurid

Mõõtmete poolest on parimaks alternatiiviks ME300, mis on säästlikum ja konkurentsivõimelisem, kuid mõnevõrra kallim kui VFD-L. ME300 on lisaks kasutajasõbralikum, energiasäästlikum, väiksem, kiirema paigaldusega, vastupidavam, eriti stabiilne ja töökindel.

ME 300 eelised VFD-L-ga võrreldes

  1. Sisseehitatud pidurdustransistor ja EMC filter (C2 klass)
  2. Turvaseiskamise STO (safe torque off) funktsioon tagab suurema ohutuse
  3. Sisaldab kasutaja defineeritavat parameetrite gruppi
  4. Ühe- ja mitme pumba juhtimise võimalused
  5. Klemmide kruvivaba ühendamine lihtsustab ja kiirendab paigaldamist
  6. Kompaktsem – säästab ruumi juhtkilbis
  7. Talitlustemperatuur -20˚C kuni 40˚C
  8. Võimaldab lisaks asünkroonmootoritele juhtida energiasäästlikke püsimagnet-sünkroonmootoreid – erinevad mudelid võimsustele 0,1 kuni 7,5 kW

Delta ME300 seeria sagedusmuundurid

Delta ME300 seeria sagedusmuundurid

ME300 tüübikood

ME300 tüübikood erineb varasemast selle poolest, et mootori nimivõimsuse asemel on nimi-väljundvoolu väärtus. Inverteri seisukohalt on määrav nimivool, mitte mootori nimivõimsus, kuna viimane sõltub ka mootori võimsustegurist.

Väga soodsa hinnaga asenduseks sobib mõnevõrra suuremate mõõtmetega VFD-EL-W seeria.

Delta vfd-el-w seeria sagedusmuundurid

VFD-EL-W seeria sagedusmuundurid

Delta VFD-EL-W seeria sagedusmuundurite tüübikood:

Delta VFD-EL-W seeria sagedusmuundurite tüübikood.
Rohkem infot Delta VFD-L seeria sagedusmuundurite kohta leiad <<<siit>>>.

 

Info ME300 seeria sagedusmuundurite kohta <<<leiad siit>>>.

 

Rohkem infot Delta VFD-EL-W seeria sagedusmuundurite kohta <<<leiad siit>>>.

 

Klientidel, kelle seadmetes või masinates kasutatakse VFD-L seeria sagedusmuundureid, tuleks juba praegu varuda tagavaraseadmeid või eelistatult hakata planeerima üleminekut uuele seeriale. Uue põlvkonna sagedusmuundurile üleminekul võib olla vajalik parameetrite ümberseadistamine. Parameetrid on enamuses samad, seadistuse protsess võib muutuda ja kasutajaliides võib muutuda.

VFD-L alternatiivid

MudelME300VFD-ELVFD-LVFD-EL-W
MootoritüübidAsünkroon, püsimagnetasünkroonasünkroonasünkroon
JuhtimismeetodU/f; SVCU/f; SVCU/fU/f; SVC
Võimsus230V:0.1~2.2kW

460V:0.4~7.5kW

230V:0.2~3.7kW

460V:0.4~3.7kW

230V:0.1~2.2kW230V:0.75~2.2kW

460V:0.75~4.0kW

Väljundsagedus (Hz)0,1~599Hz0,1~599Hz0,1~400Hz0,1~400Hz
Ülekandesagedus (kHz)2~15kHz2~12kHz3~10kHz2~12kHz
EMÜ-filterValikuline lisaJahEiEi
DigitaalsisendidMI1~MI5

(kõik programmeeritavad)

MI1~MI6

(4 programmeeritavat)

MI1~MI4

(kõik programmeeritavad)

MI1~MI4

(3 programmeeritavat)

ReleeväljundRA/RB/RCRA/RB/RCRA/RCRA/RB/RC
Digitaalväljundid1EiEiEi
Analoogsisend1111
Impulsssisend1EiEiEi
SertifikaadidCE, UL, RoHS RCM,TUV,

REACH,KC

CE, UL,C-TICKCE,ULCE
  • U/f – pinge/sagedus-juhtimine
  • SVC – tagasisideta vektorjuhtimine
  • VFD-EL-W 0,2 ja 0,4 kW mudelid lisanduvad 2020 Q3

Tutvu Delta sagedusmuunduritega siin

Energiatehnika OÜ insenerid on läbinud Delta Electronics sagedusmuundurite koolitused ja saavad uue seadme valikul ja tööle rakendamisel aidata.  Kuna neid sagedusmuundureid on Eestis palju, siis soovitame aegsasti meiega ühendust võtta, et töö Sulle võimalikult sobivale ajale planeerida. Telefon: 6551312 e-mail info@energiatehnika.ee

Nimi*

E-mail*

Sisu


Delta-M300-seeria-sagedusmuundurid.jpg

mai 12, 2020

Väike aga võimas – M300 seeria sagedusmuundurid on saabunud, et lüüa laineid!

Sagedusmuundurid, mida iseloomustab suurem kasutegur, optimaalne kvaliteet, paindlikkus ning ühilduvus arvukate rakendustega.

Delta MS300 seeria on uue põlvkonna suure jõudlusega standardsed, kompaktsed, vektorjuhtimisega sagedusmuundurid mille mõõtmeid on vähendatud 40%.

Delta Electronics laskis Euroopas turule kauaoodatud M300 seeria sagedusmuundurid, mille võimsuste vahemik on 0,1 kuni 22 kW. Uue seeria sagedusmuundurite peamisteks rakendusvaldkondadeks on on toiduainete, jookide, pakendite ja elektroonika tootmine, puidutööstus, tööpinkide ajamid, ventilaatorite ja pumpade mootorite kiiruse juhtimine. Peamised eelised, võrreldes eelnevate seeriatega on

  • väiksus, lubatud on külg-külje kõrvale paigaldamine;
  • sisseehitatud STO turvasisend (SIL2);
  • püsimagnet-sünkroonmootorite ja servomootorite vektorjuhtimise võimalus;
  • IP40 ja IP66 variandid võimaldavad lahtist paigaldust;
  • eemaldav lihtne potentsiomeetriga kasutajaliides;
  • tarkvaraline programmeeritav kontroller (PLC).

Delta M300 seeria sagedusmuundurid

Pilt 1. M300 seeria sagedusmuundurid

Uus ME300 on omadustelt varasemate VFD-E ja VFD-EL seeriatega võrreldes vahepealne, kuid saab olla kas EMÜ filtriga või ilma, STO turvaseiskamisega või ilma selleta. Sagedusmuunduri STO (SIL2) sisend võimaldab masinaehitajatel loobuda kulukast turvareleest ja kontaktoritest. M300 sagedusmuunduritel on ka tarkvaraline loogikakontroller (soft plc), mis koos turvasisendiga loob tootele olulise kulueelise ja aitab kaasa masina kiiremale sertifitseerimisele. Soovi korral on võimalik saada ka STO turvasisendita muundurit, mis on odavam, kuid see ei ole laotoode ja tuleb tellida tehasest (pikk tarneaeg).

 

Delta ME300, MS300, MH300, VFD-EL ja VFD-L seeria sagedusmuundurite võrdlus on tabelis 2.

 

Tabel 2. Sagedusmuundurite ME300, MS300, MH300, VFD-EL ja VFD-L võrdlus.

NäitajadMH300MS300ME300VFD-ELVFD-L
Asünkroonmootori
juhtimine*
V/f,
V/f+PG
SVC,
FOC+PG,
TQC+PG
V/f,
SVC
V/f,
SVC
V/f, SVCV/f
Püsimagnetsünkroonmootori
juhtimine
PMSVCPMSVCPMSVC--
Modulatsioonisagedus
(SWPWM*)
2 ... 15 kHz2 ... 15 kHz2 ... 15 kHz2 ... 12 kHz2 ... 10 kHz
Pidurdustransistorjahjahjah--
Sisemise PLC
võimekus
5000 sammu2000 sammu---
Kommunikatsiooni
lisakaardi pesi
11---
CANopenlisanalisana---
Impulss-sisend2 (33 kHz)1 (33 kHz)11-
Mitme mootori
lülitamise
juhtimine
842--
Digisisendeid5, kõik
programmeeritavad
5, kõik
programmeeritavad
5, kõik
programmeeritavad
6, 4 tk
programmeeritavad
4, kõik
programmeeritavad
Releeväljundeid11111
Digiväljundeid111--
Analoogsisendeid11111
Analoogväljundeid1111-
Sisseehitatud STOSIL2SIL2SIL2 lisana--
USB liides11---
MODBUS liidesASCIIASCIIASCIIASCIIASCII
Kasutajaliideseemaldatav
5-kohaline
LCD
eemaldatav 5-
kohaline LED
4-kohaline
LED
4-kohaline
LED
4-kohaline
LED
Sisemine EMÜ
filter
C2
(1 x 230 V ja
3 x 460 V)
C2
(1 x 230 V ja
3 x 460 V)
C2 (1 x 230
V) ja C3 (3 x
460 V)
--

* V/f skalaarjuhtimine; PG – tagasiside enkooderiga; SVC – andurita vektorjuhtimine; FOC –

vektorjuhtimine; TQC – momendijuhtimine; SWPWM – pingevektori pulsilaiusmodulatsioon.

Tabel 1. Sagedusmuundurite M300 tüübikoodi võti.

VFD1A6
nimivool
ME
Seeria
21
Toide
A
IP kood
Sagedusmuundur
(variable
frequency
drive)
1A6 - 1,6 A
7A5 - 7,5 A
25A - 25 A
ME - Säästuajam
(economic drive)
MS - Standardne kompaktajam
(standard drive)
MH - Liftiajam (elevator drive)
11 - 1 x 115 V
21 - 1 x 230 V
23 - 3 x 230 V
43 - 3 x 460 V
A - IP20
E - IP40
(MS300)
M - IP66
(MS300)
N
Filtri versioon
S
Turvaseiskamine
(STO - safe torque off)
A
Mudeli tüüp
A
Versioon
F - sisseehitatud
EMÜ filter
N - filtrita
S - STO sisendiga
N - puudub
A - standardmudel
L - liftiajam
A

Lisavarustusena on saadaval

  •  kasutajaliidese kaablid,
  • programmeerimiskonverterid ja -tarkvarad,
  • sisendite ja väljundite laienduskaardid,
  • maanduskomplektid,
  • võrguliidesed (DeviceNet, Modbus TCP/Ethernet IP, Profibus DP, Modbus TCP/IP,CANopen DS402, EtherCAT; võrguliideseid ei saa kasutada versiooniga ME);
  • enkooderikaardid (ainult MH versioonile);
  • ventilaatorikomplektid,
  • klemmkarbid (conduit box),
  • DIN-liistu paigalduskomplektid,
  • paigaldusadapteri komplektid ja
  • EMC filtrid.

Suur valik MS300 sagedusmuundureid on saadaval otse laost. Energiatehnika OÜ on firma Delta Electronics ametlik

esindaja ja volitatud süsteemiintegraator Eestis.

Võta ühendust helistades numbril 655 1312 või saada päring vormi kaudu:

Nimi*

E-mail*

Sisu


Delta-M300-seeria-sagedusmuundurid.jpg

märts 25, 2020

Kuidas valida sagedusmuundurit?

Vali sobiv sagedusmuundur siit

Õige sagedusmuunduri valik pikendab elektrimootori kui ka sagedusmuunduri enda eluiga. Valesti valitud muundur ei pruugi üldse masina nõuetele vastavalt töötada. Kuidas valida sagedusmuundurit, et masina kindel ja ootuspärane töö oleks tagatud?

Delta MS300-seeria sagedusmuundurid

 

Sagedusmuundur on seade vahelduvvoolu sageduse muutmiseks.

Panime kirja spikri kuidas valida sagedusmuundurit. Kui Sa ühel hetkel tunned, et teema on liiga spetsiifiline ja vajad kindlustunnet sagedusmuunduri ostul, siis võta meiega ühendust. Selgitadme välja masina vajadused ja pakume sobivat sagedusmuundurit. Kui aga on soov ise valida endale sobiv sagedusmuundur siis tutvustame valiku kriteeriume alljärgnevalt:

  1. Toitevõrgu andmed
  2. Koormus(te) andmed
  3. Mootori(te) andmed
  4. Sagedusmuunduri paigalduskoht
  5. Nõuded sagedusmuundurile ja selle juhtimisele

Toitevõrgu andmed

Üks esimesi asju, mis tuleb sagedusmuunduri valikul kindlaks määrata on toitevõrgu andmed sagedusmuunduri paigalduskohas. Ebastandardsete toitepingete korral väheneb ka saadaolevate sagedusmuundurite valik.

  • Nimipinge (näiteks: 230 V, 400 V või 690 V vms)
  • Nimisagedus (üldjuhul 50 Hz)
  • Faaside arv (1faas, 3 faasi)
  • Peakaitsme tüüp ja nimivool (näiteks: C16, üldiselt valitakse sagedusmuunduri järgi)
  • Juhistiku tüüp (TN-S, TN-C vms)

Kui need andmed on tuvastatud kitseneb kindlasti sagedusmuundurite valik.

Koormuste andmed

Koormuse välja arvutamine sõltuvalt rakendusest võib olla üpris keeruline, sest arvesse tuleb võtta reduktoreid, ülekandeid ja näiteks tõstetava koormuse raskust. Üldiselt jaotuvad koormused järgmistesse kategooriatesse:

  • muutuva koormusega (ventilaatorid, pumbad)
  • püsiva koormusega (konveierid, tõstukid)
  • püsiva võimsusega (saed, puurid)

Seega peab koormusele vastavalt valima sobiva elektrimootori ja sagedusmuunduri. Kui näiteks ventilaatoritel on üldjuhul madal käivitusmoment, siis näiteks konveierite puhul on käivitusmoment väga suur. Seetõttu tuleb sagedusmuunduri valimisel arvestada koormuse karakteristikutega, näiteks

  • käivitusmoment
  • nimi- ja maksimaalne moment
  • inertsimoment ( kas pöörlev mass on suur või väike)
  • kiiruste vahemik
  • kiirenduse ja pidurduse ajad
  • löökkoormuse ja tõugete esinemine
  • töörežiim (pidev, lühiajaline, vaheajaline)

Sõltuvalt eelpool mainitud koormuse karakteristikutest võib olla vajalik sagedusmuunduri üledimensioneerimine. Samas, kui liiga palju sagedusmuundur üledimensioneerida, siis ei pruugi kõik muundurisse sisseehitatud ohutusfunktsioonid enam mootorit kaitsta. Võttes arvesse kõiki koormuse karakteristikuid on sagedusmuunduri valimisel kõige tähtsam jälgida vajalikku voolu tavatöös ja ülekoormuse korral.

Mootori andmed

Mootoril on tüübisilt, millelt saab palju kasulikke andmeid. Nende hulgas on:

  • mootoritüüp
  • nimivõimsus
  • faaside arv ja nimipinge
  • nimivool
  • nimisagedus
  • nimikiirus
  • lülitusskeem

Võttes arvesse elektrimootori parameetreid ja koormuse karakteristikuid saab ettekujutuse nõutud sagedusmuunduri võimsuse vajadustest.

Sagedusmuunduri paigalduskoht

Oluline on pöörata tähelepanu ka keskkonnale, kus sagedusmuundur tööle hakkab. Sagedusmuunduri valikul tuleb arvesse võtta järgnevaid parameetreid:

  • keskkonna temperatuuri vahemik talitlusel
  • suurim suhteline õhuniiskus
  • mootorikaabli pikkus
  • EMÜ (elektromagnetühilduvus) keskkond (tööstus või avalik asutus)
  • vesi (ei esine, kondensaat, tilgad, pritsmed, joad)
  • tolm (vähe, palju, voolujuhtiv tolm)
  • Paigaldus kilpi või mitte
  • kõrgus merepinnast
  • Erinõuded (Ex – plahvatuskindlus)

Sagedusmuunduri tööks sobivad parameetrid on kirjas nende kasutusjuhendites. Sõltuvalt paigalduskohast on üks tähtsamaid asju, millele sagedusmuunduri valikul tähelepanu pöörata kaitseaste (IP). IP-kaitseastmed on standardiga määratud kindlad numbrilised väärtused, mis näitab kui hea on kaitse tahkete osade eest ja milline on veekindlus. Erinevate paigalduskohtade ja keskkondade jaoks on saadaval erinevate kaitseastmetega sagedusmuundureid, näiteks:

  • IP20 – näpusuurused objektid (suuremad kui 12,5 mm) ei pääse sagedusmuundurile ligi, veekaitse puudub
  • IP44 – kaitse tahkete osade eest, mis on suuremad kui 1 mm ja kaitstud pritsiva vee eest
  • IP66 – tolmutihe ja täielkult tolmukindel, lisaks on kaistud tugevate veejugade eest. Sobib keskkonda, kus on väga halvad ümbritsevad tingimused

Olenevalt paigalduskohast on erinevad nõuded näiteks elektromagnetühilduvusele (EMÜ). Sagedusmuundurid põhjustavad elektromagnethäiringuid, mis võivad segada teiste seadmete tööd. Selle häiringu vähendamiseks on kasutusel EMÜ-filtrid. Delta sagedusmuundureid saab osta sisseehitatud EMÜ-filtritega, mis sobivad tööstuskeskkonda. Rangemate nõuete korral saab lisada väliseid filtreid.

Nõuded sagedusmuundurile ja selle juhtimisele

Sagedusmuundureid tehakse mitmes hinnaklassis ja erineva võimekusega. See on sellepärast, et keerukaid juhtimisviise ei ole alati vaja rakendada ja lihtsate juhtimisülesannete korral saab ka muunduri keerukuse arvelt raha kokku hoida. Sellepärast on ilmselt üks esimesi asju sagedusmuunduri valiku juures juhtimisülesande ja meetodi paika panek.

Üldiselt on kasutusel kaks elektrimootorite juhtimismeetodit. Skalaarjuhtimine või vektorjuhtimine. Skalaarjuhtimine on pinge ja sageduse muutmine. See on sobilik lihtsamate lahenduste puhul ja on ka kõige lihtsamini rakendatav. Skalaarjuhtimisega saab juhtida ka mitut elektrimootorit ühe sagedusmuunduriga.

Vektorjuhtimist kasutatakse, kui on vaja suuremat täpsust ja kontrolli oma rakenduse üle, eriti kui kasutusel on ka mootorienkooder, mis edastab sagedusmuundurile täpselt mootori positsiooni. Juba madalatel sagedustel annab mootor nimimomendi. Peab aga arvestama et ilma sundjahutuseta võib tavamootor madalatel kiirustel ülekuumeneda. Lisaks võimaldab vektorjuhtimine kasutada lisaks kiirusjuhtimisele ka momendijuhtimist, kui see peaks vajalik olema.

Sagedusmuunduri enda juhtimiseks saab kasutada nii digitaalsisendeid, analoogsisendeid kui ka juhtimisvõrku nagu CanOpen või Ethercat. See sõltub sellest kas on vaja sagedusmuundur ühendada juba olemasoleva süsteemiga või piisab kui potentsiomeetrist sagedust ette anda.

Kokkuvõte

Erinevaid rakendusi on väga palju, alates ventilaatoritest lõpetades kraanadega, seetõttu võib sobiva sagedusmuunduri valik osutuda keeruliseks. Meie, Energiatehnika OÜ, saame aidata sobiva sagedusmuunduri valikul. Olgu see siis saagide, lihvijate, kompressorite või muude rakenduste sujuvaks tööks.

Vali sobiv sagedusmuundur siit

Energiatehnika OÜ on tootevalikus on sagedusmuundurid maailmatasemel tootjatelt nagu Lenze ja Delta. Oleme ka nende ametlik partner ja süsteemiintegraator Eestis.

Küsimuste korral võtke meiega julgesti ühendust täites allolev väli. Jätke oma kontaktandmed ja kirjeldage lühidalt oma muret ning vajadusi.

Nimi*

E-mail*

Sisu

 



detsember 12, 2018

Kas olete teinud kõik, et teie tootmine ootamatult ei seiskuks?

Saksa masinatööstus on Euroopa võimsaim ja ka Eestis on palju sealset päritolu või mujal sakslaste järgi tehtud tootmisseadmeid. Enamus tootmisseadmed kasutavad sagedusjuhtimisega vahelduvvoolumootoreid või servoajameid. Saksa masinatööstuse lemmikuks on kujunenud Lenze, kelle ajameid, sagedusmuundureid ja servoinvertereid leidub praktiliselt igas Eesti tootmisettevõttes. Meil on levinumad vanemad tootmisseadmed, kus on ka vanema põlvkonna muundurid. Elektroonika tootearendus on aga kiire ja toimumas on järjekordne põlvkonnavahetus.

Lenze lõpetab lähiajal 8200, 9300, ECS, SMD ja TML seeria muundurite tootmise. Nende toodete tarned peavad olema lõpetatud 30.4.2019. Soovitame tootmise eest vastutaval isikul avada oma tootmisseadmete automaatikakilpide uksed ja vaadata, kas seal leidub nende seeriate muundureid, mis võivad näha välja sarnased allolevatele. Tehke neist täpne nimekiri ja tüübikoodide fotod. Kontrollige, kas teil on olemas õigesti seadistatud varuseadmed, varundatud seadistused, kavandatud moderniseerimine või uue tootmisseadme ostmine.  

Fotodel: Lenze 8200, 9300, SMD ja TML seeria sagedus- ja servomuundurite näiteid.

2019. a jaanuaris on võimalik täiendav hinnatõus neile mudelitele, mille tootmine lõpetatakse. Tõenäoliselt saab tellimusi esitada veel märtsini. Kindlasti ei soovitaks tellimist jätta viimasele hetkele, kuna tellijaid võib olla palju rohkem, kui tellimusi vastu võetakse. Muundurite varuosi ja remonti saab siiski tellida kuni 30.4.2021. Remont on tavaliselt üsna aeganõudev ja võib mitte anda tulemust, kui varuosi enam ei ole.

Soovitan teil veel vanal aastal tellida enda tootmisele vajalikud tagavaramuundurid, mille tootmine lõpetatakse.

Lenze partner ja süsteemiintegraator Eestis on Energiatehnika OÜ. Võtke meiega ühendust info@energiatehnika.ee või tel 655 1312, et tellida endale nimetatud seeriate muundureid tagavaraks või leida sobivad asendused. Meilt saate ka üleminekuks vajaliku nõustamist, tehnilist tuge ja tootekoolitusi meie kogenud inseneridelt.

Jüri Joller

Energiatehnika OÜ 

Kui Sul on Lenze sagedusmuundurite kohta küsimusi või soovid nõuannet, siis võta ühendust:

Nimi*

E-mail*

Sisu

 


Lenze_sagedusmuundurid.jpg

aprill 2, 2018

Jõuelektroonika põhifunktsioonid ja muundurite liigitus

 Jõuelektroonika ja elektrienergia muundamise põhifunktsioonid on järgmised:

  1. Alaldamine, s.o. vahelduvvoolu muundamine alalisvooluks. Seejuures energia edastub

vahelduvvoolusüsteemist alalisvoolusüsteemi.

  1. Vaheldamine, s.o. alalisvoolu muundamine vahelduvvooluks. Seejuures energia edastub

alalisvoolusüsteemist vahelduvvoolusüsteemi.

  1. Alalisvoolu muundamine teise pinge või polaarsusega alalisvooluks.
  2. Vahelduvvoolu muundamine teistsuguse pinge, sageduse või faaside arvuga

vahelduvvooluks. Alaldite ja vaheldite korral on energia suund pidevalt ühesugune, alalis- ja

vahelduvvoolumuundurite puhul võib energiavoo suund ajaliselt muutuda.

 

Muundurite tähtsaimad komponendid on jõupooljuhtseadised ehk jõupooljuhid – jõudioodid, –

türistorid ja -transistorid. Jõupooljuhte lülitatakse vaheldumisi sisse ja välja, juhtides

(kommuteerides) voolu kord ühte, kord teise muunduri harusse. Voolu üleminekut muunduri

ühest harust teise nimetatakse kommutatsiooniks.

 

Muundurid sisaldavad lisaks jõupooljuhtidele hulgaliselt teisi seadmeid – toitetrafosid,

siludrosseleid, kondensaatoreid, elektromagnetiliste häirete filtreid, voolu- ja pingetrafosid,

tüürahelate impulsstrafosid jne. Muundurit juhib juhtsüsteem, mis on jõuahelatest

galvaaniliselt eraldatud. Juhtsüsteem peab lisaks optimaalse talitluse tagamisele teostama

muunduri väljundsuuruse mõõtmisi, reguleerimist, tagama liigpinge- ja liig¬koormuskaitse,

sünkronisatsiooni toitevõrguga, side juhtarvutiga jne. Keerulisemate muundurite juhtseadmed

sisaldavad mikroprotsessorit.

 

Vahelduvvoolu pooljuhtlülitid ja -regulaatorid

Vahelduvvoolu pooljuhtlüliteid kasutatakse elektriseadmete (elektriajami, kuumu¬tusseadme

jms.) jõuahelate kontaktivabaks lülitamiseks. Kui pooljuhtlüliti juh¬timissüsteemi täiustada

nii, et pooljuhtlüliteid, nt. türistore, saab sisse lülitada teatud viitega perioodi algusest, siis

saab viite muutmisega reguleerida väljundpinge ja -voolu parameetreid. Sellist seadet

nimetatakse vahelduvpinge regulaatoriks.

 

Alaldiga muundatakse vahelduvpinge alalispingeks. Voolu üleminek ühest alaldi harust teise

toimub sisendpingete mõjul e. loomuliku kommutatsiooniga. Alaldid võivad olla kas

mittetüüritavad – dioodlülitused – või tüüritavad, kus kasutatakse türis¬tore. Kasutatakse ka

osaliselt tüüritavaid alaldilülitusi, kus ainult pooled ventiilidest on türistorid ja ülejäänud

dioodid. Tüüritavate ja osaliselt tüüritavate alaldite väljundpinget saab reguleerida muutes

türistoride sisselülitamishetke alates türistoridel päripinge tekkimise hetkedest.

 

Kui tüüritava alaldi türistoride viide sisselülitamisel on suur ja väljundpinge osutub

madalamaks koormuse pingest, siis tagastatakse koormuses salvestunud energiat va-

helduvvooluvõrku. Seda nimetatakse vahelditalitlusesks ja vastavat seadet võr¬guga

sünkroniseeritud vaheldiks (inverteriks). Vaheldi saab energiat vahelduvoolu¬võrku anda

ainult siis, kui vahelduvvooluvõrgus on olemas vahelduvpinge ning energiat tarbida suutvad

toiteallikad või seadmed. Tüüritavad alaldid ja võrguga sünkroniseeri¬tud vaheldid

moodustavad duaalse süsteemi, st. ühed ja samad tüüritavad muundurilüli¬tused võivad

töötada nii alaldi kui vaheldina.

 

Selliseid seadmeid, mis muundavad toitevõrgu vahelduvpinge teise sageduse ja/või faaside

arvuga vahelduvpingeks seda vahepeal alaldamata, nimetatakse vahetuteks ehk võrguga

sünkroniseeritud sagedusmuunduriteks.

Koormusega sünkroniseeritud ja resonantsmuundurid

Koormusega sünkroniseeritud vaheldi koormuseks on LC-võnkering, mille koosseisu kuulub

vahelduvvoolu tarbija. Resonantsvaheldi koosseisu kuulub LC-võnkering, mille väljundist

saadakse vahelduvpinge koormuse toiteks. Kui resonantsvaheldi väljundisse lülitada alaldi,

siis saame resonants-alalispingemuunduri.  LC-võnkeringi resonants-sagedus on mõlemal

muunduril ligilähedane  vaheldi väljundsagedusele. Kasutades pooljuhtlülititena türistore on

võimalik saavutada selline olukord, kus türistorid sulgu¬vad väljundpinge mõjul loomuliku

kommutatsiooniga samuti kui võrguga sünkroni¬seeritud muundurites. Väljundpinge sagedus

on siis määratud võnkeringi resonants-sagedusega, mitte juhtsüsteemi etteandesagedusega.

Transistoride kasutamisel lülita¬takse neid nii, et LC-võnkering töötaks resonantsi läheduses.

Olenevalt sellest, kas võnkering on rööbitine (vooluresonants) või jadavõnkering

(pingeresonants), nimetatakse muundureid vastavalt kas rööpresonantsvahelditeks või

jadaresonantsvahelditeks.

 

Autonoomsed muundurid

Alalisvoolulülitid võimaldavad alalisvoolutarbijaid sisse ja välja lülitada. Kui alalisvoolu-

lülitit suure sagedusega sisse-välja lülitada, siis on võimalik tarbija pinget ja voolu

reguleerida. Sellist seadet, mis reguleerib pinget tarbijal alalisvoolulüliti suletud oleku kestuse

muutmisega lülitusperioodi suhtes, nimetatakse alalisvoolu regulaatoriks.

 

Kui lülitada alalispinge koormusele vaheldumisi päri- ja vastusuunas, siis saadakse koormusel

vahelduvpinge. Vastav seade on autonoomne vaheldi ehk autonoomne inverter. Vaheldi

üheks näiteks on katkematu toite allikas (UPS).

 

Kui vaheldi toiteallikaks on pingeallikas, näiteks võrguga sünkroniseeritud alaldi, mille

väljundis on rööbiti suur mahtuvus, siis nimetatakse seda vaheldit pingevaheldiks. Kui

toiteallikaks on vooluallikas, näiteks võrguga sünkroniseeritud alaldi, mille väljundahelas on

jadamisi suur induktiivsus, siis nimetatakse vaheldit vooluvaheldiks.

 

Alalisvoolu vahelüliga sagedusmuundurid koosnevad alaldist ja muudetava väljundsageduse

ja  -pingega autonoomsest vaheldist. Tavaliselt mõistetakse sagedusmuunduri all sellist

seadet, mis muudab ühe sagedusega vahelduvpinge teise, muudetava sageduse ja pingega

vahelduvpingeks.

Muundurite kasutus- ja võimsusalad

Võrguga sünkroniseeritud muunduritest on kõige suurema võimsusega kõrgepingeliste

alalisvoolu-ülekandeliinide muundurid (alaldid ja inverterid), millede võimsus võib olla

mitmeid GW, pinged üle miljoni V  ja vool mitmeid kA. Võimsuselt veidi väiksemad on

elektrolüüsi- ja galvaanikaseadmete alaldid. Sellesse muundurite gruppi kuuluvad ka

elektritranspordi alaldusalajaamad, alalisvoolu ventiilajamite muundurid, akulaadijad,

alalisvoolu toiteplokid ja stabiliseeritud voolu allikad.

 

Autonoomsetest muunduritest on tähtsaimad staatilised sagedusmuundurid, mida

kasutatakse üha laialdasemalt. Sagedusmuundureid kasutatakse elektritranspordi, tööpinkide,

pumpade, ventilaatorite, kompressorite, konveierite, tsentrifuugide, veskite, saagide,

segumasinate, kraanade, ekstruuderite, valtspinkide, kalandrite, kaevandus-, tekstiili-, paberi-

  1. masinate asünkroon- ja sükroonmootoritega ajamites. Neid toode¬takse pingeni kuni 10

kV, võimsusega mitmeid MW ja väljundsagedusega mitmeid kHz. Töömasina muutuva

koormusmomendi korral annab sagedusjuhtimisega ajami kasutamine teiste ajamitega

võrreldes suurt energia kokkuhoidu. Reguleeritava kiirusega ajamites saab kasutada

alalisvoolu mootorite asemel töökindlamaid asünkroon- ja sünkroonmootoreid.

 

Autonoomsete muundurite gruppi kuuluvad vahelduvvoolu asünkroon- ja sünkroonmootorite

ventiilajamid, mis juhivad nende kiirust muutuval või konstantsel toitesagedusel, staatori või

rootori pingel või voolul jne. Ventiilajamite üheks liigiks on ka staatilised sagedusmuundurid,

millest oli eespool juba juttu.

 

Arvutite laialdane levik esitab kõrgeid nõudmisi elektrienergia kvaliteedile. Järjest rohkem

kasutatakse staatilisi katkematu toite allikaid (UPS).

 

Alalisvoolu impulssmuundurite pingete ja võimsuste ala on kitsam ja nende kasutamine

alalisvooluajamites väheneb, kuid suureneb alalisvoolumuunduriga (DC-DC muunduriga)

toiteallikate osas.

 

Koormusega sünkroniseeritavate ja resonantsmuundurite tähtsaim kasutusala on elektrotermia

(induktiivne kuumutus, sulatus ja karastus). Neid kasutatakse ka mikrolaineahjude,

ultraheliseadmete muundurites ja luminestsentslampide pingemuundurites. Reso-

nantsmuundurid töötavad tavaliselt suurel sagedusel ja võimsused võivad ulatuda kümnete

MW-deni. Sagedusvahemik on türistoride kasutamisel 0,75 … 20 kHz, transistoride puhul 10

… ca 500 kHz ja võimsate elektronlampide kasutamisel kuni ca 100 MHz.

 

Lülitite ja regulaatorite grupis on kõige suurema võimsusega reaktiivvõimsuse

kompensaatorite muundurid. Sellesse gruppi kuuluvad ka vahelduvpinge regulaatorid ja

elektroonilised kaitselülitused. Vahelduvpinge regulaatoreid kasutatakse laialdaselt

kodumasinate mootorite kiiruse juhtimiseks (elektritrellid, pesumasinad, tolmuimejad jne.) ja

valgustite valgustugevuse regulaatorid.

Muundurite põhilised lülitused

Enamkasutatavad muundurite lülitused on standardiseeritud. Muundurite põhilised lülitused ja

tähistused vastavalt DIN standardile on kujutatud tabelis 1.1.

 

Tekkis küsimusi?

Võta ühendust:

Nimi*

E-mail*

Sisu


delta-vfd-600x600-1.jpg

oktoober 18, 2017

Delta Electronics sagedusmuundurid – tootesarjadest

Vali sobiv sagedusmuundur siit

Ülevaade Delta Electronics sagedusmuundurite tähtsamatest sarjadest  ja nende eelistest ning antakse näpunäiteid sobiva sarja seadme valikuks ja rakendamiseks. Delta sagedusmuundurid on tugevad, töökindlad, soodsa hinna ja kvaliteedi suhtega. Samas, parima tulemuse saamiseks tuleb valida sobiva sarja muundur, seade õigesti paigaldada ja seadistada.


ENERGIATEHNIKA

Kontakt

Võta ühendust!

+372 655 1312

www.energiatehnika.ee

info@energiatehnika.ee

ASUKOHT


Väike-Männiku tn 3, 11216 Tallinn

Kvaliteet




Edukas Eesti Ettevõte Energiatehnika

Liikmelisus



Jälgi meid: