Liitu uudiskirjaga | Artiklid | Energiatehnika | Tööstusautomaatika

Artiklid

Ohutusnõuded masinate ja seadmete kohta

Seadmete ja masinate ohutus, riskianalüüs ja testimine

Seadmete ja masinate ohutus, riskianalüüs ja testimine Ohutusnõuded masinate ja seadmete kohta võib lihtsustatult kokku võtta ühte lausesse: seade ei tohi inimest tappa, minna põlema ega reostada keskkonda. Selle teostamine on palju keerulisem kui 1 lause – ohutusnõuete kohta on tuhandeid standardeid, eeskirju, määrusi ja seadusi, mis üksikasjalikult reguleerivad erinevate seadmete ja paigaldiste ohutusnõudeid, testimismetoodikaid […]

Jüri Joller - Eestlaste käsi oli mängus maailma parima trammi loomisel

Eestlaste käsi oli mängus maailma parima trammi loomisel

Tippinsenerid Jüri Joller ja Dmitri Tihhomirov – Eestlaste käsi oli mängus maailma parima trammi loomisel Tallinna Tehnikaülikoolist enam kui 20 aastat tagasi alguse saanud pealinna trammide täiustamine ja hiljem ka Helsingi trammide veoajamite moderniseerimine viis selleni, et lõpuks oli eesti tippinseneride Jüri Joller ja Dmitri Tihhomirov käsi ja know-how mängus ka tõenäoliselt maailma parima trammi loomisel. […]

IE klasside nõuded

Elektrimootorite ja sagedusmuundurite IE klasside nõuded karmistuvad

IE klasside nõuded elektrimootoritele ja sagedusmuunduritele karmistuvad Kui seni pidi energiatõhususe klassidega arvestama elektrimootoritel alates 750 W nimivõimsusest, siis järgmise aasta, s.o. 2021 aasta 1. juulist rakenduvad nõuded alates 120 W nimivõimsusest. Lisaks hakkavad sarnased nõuded kehtima ka  ka sagedusmuunduritele, mis on ette nähtud mootoritele nimivõimsusega alates 120 W kuni 1 MW. Elektrimootoreid kasutatakse paljudes […]

meditsiiniseadmete testimise valge raamat

Elupäästev meditsiiniseadmete testimise valge raamat

Elupäästev meditsiiniseadmete testimise valge raamat Keerukate meditsiiniseadmete, näiteks ultraheliseadmed, infusioonpumbad, kopsuventilaatorid, diagnostika tööjaamad, robotjuhtimisega kirurgiaseadmed ja telemeditsiiniseadmed, kasutamisega on seotud riskid mis sõltuvad mehaanika keerukusest. Näiteks Sa ei soovi hambaarsti toolis surma saada, kui puur läheb ootamatult pinge alla. Vältimaks selliseid „ootamatusi“ koostati meditsiiniseadmete valge raamat. Patsiendi ja kasutaja suurema ohutuse tagamiseks tuleb kasutajatel ja […]

Elektriseadmete ohutuse remondijärgne kontroll

Elektriseadmete ohutuse remondijärgne kontroll muutub kohustuslikuks

Elektriseadmete ohutuse remondijärgne kontroll muutub kohustuslikuks Kui seni tuli perioodiliselt ja pärast remonti kontrollida teatud elektripaigaldisi, elektrilisi meditsiiniseadmeid ja keevitusseadmeid, siis 16. detsembrist 2020 muutub elektriseadmete ohutuse remondijärgne kontroll ka teiste elektriseadmete puhul kohustuslikuks, sest jõustub elektriseadmete ohutusmeetmete tõhususe remondijärgse tagamise üldise protseduuri standard EVS-EN 50678:2020. Euroopa Liidu direktiiv 2009/104 Tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuded töövahendite […]

võimas patareitester METRACELL BT Pro

Tutvustame patareitestrit METRACELL BT PRO nüüd ka eesti keeles!

Patareitester METRACELL BT PRO tutvustavad videod nüüd ka eesti keeles! Hiljaaegu tutvustasime Gossen Metrawatti uut võimast patareitestrit METRACELL BT PRO. Vaata tutvustust siit. Nüüd avaldasime tutvustavad videod ka eesti keeles! METRACELL BT PRO tutvustus eesti keeles Kuidas patareitestrit METRACELL BT PRO kasutada? Mõõtmiste teostamine METRACELL BT PRO – liikumine menüüdes ja funktsioonides   METRACELL BT […]

Sagedusmuunduri seadistamine - Delta VFD-L seeria sagedusmuundurid

VFD-L seeria sagedusmuundurite tootmine lõpetatakse

Delta lõpetab VFD-L seeria sagedusmuundurite tootmise Delta VFD-L seeria sagedusmuundurid on tootmisest maas juba käesoleva aasta lõpuks. Delta Electronics VFD-L seeria sagedusmuundurid olid kaua populaarsed tänu väga soodsale hinnale ja väikestele mõõtmetele. Tänu elektroonika arengule tuleb üle minna uutele mudelitele. Delta VFD-L seeria sagedusmuundurid Milliste toodetega saab Delta VFD-L seeria sagedusmuundurid asendada? ME300 seeria sagedusmuundurid […]

Kuidas valida toiteplokki

Kuidas valida toiteplokki?

Kuidas valida toiteplokki? Toiteploki valikuga enamasti keegi eriti pead murdma ei hakka. Valitakse võimalikult odav seade, mille elektroonikapoest või netist leiab. Kui pinged ja voolud sobivad ning plokk oma  kohale ära mahub, siis ongi valik tehtud. Praktikas näeme, et toiteploki valikul tehakse vigu, mis hiljem valusasti tunda annavad häiringutest elektriõnnetuse, turult kõrvaldamise ja kahjunõueteni. Artikkel […]

Kuidas valida multimeetrit - Seculife haiglamultimeeter

Kuidas valida multimeetrit?

Kuidas valida multimeetrit? Multimeetrite tüüpe on tuhandeid nii harrastajatele kui asjatundjatele, kellel on erinevad vajadused ja soovid. Nõuded on sageli vastukäivad, nt kõrge täpsus ja madal hind, võimaluste rohkus ja kasutuse lihtsus, numbrite suurus ja arv kuvaril, pinge piirkond ja testri mõõtmed ning ohutus. Räägime lahti , kuidas valida multimeetrit – millised on olulisemad nõuded […]

Kuidas valida sagedusmuundurit - Delta M300 seeria sagedusmuundurid

Väike aga võimas – M300 seeria sagedusmuundurid on saabunud, et lüüa laineid!

Väike aga võimas – M300 seeria sagedusmuundurid on saabunud, et lüüa laineid! Sagedusmuundurid, mida iseloomustab suurem kasutegur, optimaalne kvaliteet, paindlikkus ning ühilduvus arvukate rakendustega. Delta MS300 seeria on uue põlvkonna suure jõudlusega standardsed, kompaktsed, vektorjuhtimisega sagedusmuundurid mille mõõtmeid on vähendatud 40%. Delta Electronics laskis Euroopas turule kauaoodatud M300 seeria sagedusmuundurid, mille võimsuste vahemik on 0,1 […]

Hiiglaste kukil võib näha neist endist enam ja kaugemale…

See tõde on üle 800 aasta vana, aga endiselt igati päevakohane. Globaalses konkurentsis ei pruugi võita kõige kiirem, julgem, osavam, targem ega ka rikkam. Edukaks tootearenduseks on vaja parajal määral kõiki neid omadusi, eelkõige aga head ülevaadet olemasolevast tehnikast. Lisaks on tarvis veel midagi – inspiratsiooni,
vaimustust, pühendumust ja natuke ka õnne.

Toote- ja tehnoloogiaarenduses esirinda jõudmiseks on vaja tugevaid spetsialiste.Neile tuleb hankida parimad vahendid, luua võimalikult soodsad tingimused ja anda õiged ülesanded. Tootearenduse kiirus ja tulemuse kvaliteet sõltuvad endiselt eeskätt inseneride teadmistest, oskustest ja kogemustest. Eestis on kvalifitseeritud ja kogenud insenere, aga ka muid spetsialiste raske leida, kuid Energiatehnika OÜs töötavad kõrge kvalifikatsiooniga ja teadlasetaustaga tippinsenerid. Neil on suured kogemused toodete ja tootmise arenduses, automatiseerimises ja katsetamises. Et tipptaset hoida, toimuvad neile järjepidevad täiendkoolitused.

Ettevõtte 27 tegevusaasta jooksul on projekteeritud sadu erinevaid elektri- ja automaatikaseadmeid ning teostatud nende lahendusi. Meil on pikaajalised suhted elektriajamite, automaatika ja mõõteriistade tugevamate tarnijatega. Peamiselt kasutamegi nende tooteid. Nõnda tagame professionaalne tehniline toe seadmete tööle rakendamisel ja käidul.

Ei leidnud artiklit Sind huvitaval teemal? Võta ühendust ja anna meile teada, millest võiksime edaspidi juttu teha:






    Nimi*

    E-mail*

    Sisu

    Seadmete-ohutus.jpg

    05.10.2020

    Seadmete ja masinate ohutus, riskianalüüs ja testimine

    Ohutusnõuded masinate ja seadmete kohta võib lihtsustatult kokku võtta ühte lausesse: seade ei tohi inimest tappa, minna põlema ega reostada keskkonda. Selle teostamine on palju keerulisem kui 1 lause – ohutusnõuete kohta on tuhandeid standardeid, eeskirju, määrusi ja seadusi, mis üksikasjalikult reguleerivad erinevate seadmete ja paigaldiste ohutusnõudeid, testimismetoodikaid ja -vahendeid. Neisse süvenedes võib kergesti kaotada üldpildi, miks ja millal masina riskianalüüsi peaks koostama ja mis kasu sellest ikkagi on.

    Risk on õnnetuse või kahju raskuse ja selle tekkimise tõenäosuse kombinatsioon

    Praeguseks hetkeks on ohutusele väga ranged nõuded ning nende vastu eksimise korral rakendatakse karme sanktsioone. Selleks tuleb kõiki ohte eelnevalt hinnata ning koostada riskide hindamise ja vähendamise vastava metoodika alusel. Risk on õnnetuse või kahju raskuse ja selle tekkimise tõenäosuse kombinatsioon. Seadmete ja masinate riskide hindamiseks ja vähendamiseks tuleks kasutada vastavaid standardeid, nt ISO 12100, ISO 12849 (PL kategooriad), EN 62061 (SIL astmed), EN 60204 jt.

    Ohutuse põhinõuded

    Masinatele ja seadmetele kehtivad ranged ohutusnõuded. Masinate ja seadmete ohutuse põhinõuded on esitatud EL Masinadirektiivis (MD) ja Seadme ohutuse seaduses (SOS). Toote riskianalüüsi kohustavad teostama näiteks

    1. Seadmeohutuse seaduse §4,
    2. Masinadirektiivi p 19 ja Lisa VII osa A p. 1,
    3. Toote vastutuse seadus (The Product Liability Act) EL direktiiv 85/374/EEC artikkel 1.

    Kui masina või seadme ohte on võimalik mingite tehniliste seadmete või võtete abil vähendada, siis tuleb seda alati teha. Enamasti ehitatakse masina ohutussüsteem üles ohutusseadiste alusel.

    Ohutusseadis

    MD-s selgitatakse lihtsalt, mis on ohutusseadis. See on komponent, mis täidab ohutusfunktsiooni, lastakse turule eraldiseisvalt, mille tõrge ja/või talitlushäire ohustab inimest ja mis ei ole masina töötamiseks vajalik või mille võiks masina töötamiseks asendada tavaliste komponentidega.

    Nende hulka kuuluvad näiteks hädaseiskamisseadised, kahe käe juhtimisseadised, kaitseseadeldised inimeste kohalolu kindlakstegemiseks, erinevad liikuvate osade kaitsepiirded, turvavööd ja -lukud, inimeste tõstmise turvaseadised, koormakinnitused, kukkumis- ja löögikaitsed, turvaloogikaseadmed, turvaventiilid, heitmepüüdurid, tõstemasinate järelvalveseadmed ning ohtlike staatiliste laengute lahendid. Ohutusseadistele kehtivad eraldi ranged nõuded ja ohutusseadised tuleb alati sertifitseerida vastava teavitatud asutuse poolt.

    Ohutusnõuded masinate ja seadmete kohta Hädaseiskamislüliti masina seiskamiseks ohu olukorras

    Ohutusseadiseid ise leiutada ei tasu,

    küll aga võib mõnikord olla võimalik nendeta hakkama saada. Kõige paremad ongi konstruktiivselt sisemiselt ohutud lahendused, mis välistavad ohtliku olukorra enne selle tekkimist sedasi, et kalleid ohutusseadiseid polegi vaja. See võib olla keerukas ülesanne, mis nõuab inseneride ja disainerite tihedat koostööd. Näiteks, vertikaalse ukse asemel võib kasutada horisontaalselt liikuvat ust, mis on ohutum, sest see ei saa alla kukkuda. Teiseks näiteks võiks olla plahvatusohtliku gaasi mahuti paigutamine vabasse õhku, mitte hoonesse.

    Kuidas masina riskianalüüsi tehakse?

    Riskianalüüsis ISO 12100 alusel määratakse esmalt masina piirangud (kasutus, aeg, ruum, keskkond ja ettenähtav väärkasutus), seejärel hinnatakse kõiki võimalikke mehhaanilisi, elektrilisi, termilisi, müra, vibratsiooni, kiirguse, materjalidega seotud ning kombineeritud ohte kõigis toote elutsükli tegevustes koos nende tõttu võimalike õnnetuste halvimate tagajärgede raskuse, ohualas viibimise aja, ohu tekkimise tõenäosuse ning vältimise võimalikkuse alusel. Tulemuseks on õnnetusjuhtumite halvimate võimalike tagajärgede raskusastmed S1 (esmaabiga ravitav kriimustus) kuni S4 (surm) koos nende riskiklassidega CL4 kuni CL15. Nende alusel otsustatakse, kas vastavat riski (ohu raskust või õnnetuse tõenäosust) tuleb vähendada, leitakse viis, kuidas seda nõuetekohaselt teha, milline on jääkrisk ning kas see on koos rakendatud vajalikul tasemel ohutusmeetmetega talutav.

    Seejärel vaadeldakse masina tööd režiimide kaupa ja mis ohud neis esineda võivad, tuues välja riskid ilma ohutusmeetmeteta ja koos nendega. Tulemuseks on riskianalüüsi failid, turvasüsteemi koostamiseks vajaliku sooritustaseme info (performance level), töökindluse arvutused ning konkreetsed soovitused seadme turvalisuse tõstmiseks nõutavale tasemele. Sedasi saadakse olulised sisendid ohutus- või kasutusjuhendi ohutusosa koostamiseks. Masina või seadme riskianalüüs on sedasi seotud toote tehnilise toimikuga, olles selle üheks tähtsamaks osaks.

    Millal peaks riskianalüüsi teostama?

    Kõige õigem on tagada toote ohutusnõuetele vastavus võimalikult varakult. Kui oled välja mõelnud ja/ või ehitanud uudse masina või seadme, siis soovid seda võimalikult kiiresti tootma ja müüma hakata. Kõige suurema kiirenduse oma ärile saad suurtelt turgudelt. Seal nõutakse mitmesuguseid sertifikaate või on kehtestatud rida ohutusnõudeid, mida tuleb täita. Riskianalüüs ei ole staatiline dokument. Seda tuleks uuendada ja täiendada jooksvalt tootearendusel, tüübikatsetel, sertifitseerimise eel ja selle ajal ning vastavalt seadme käidul tekkinud olukordadele, tehnilistele muudatustele, seadmega seotud õnnetustele, aga ka normatiivse baasi muutumisel.

    Varasem riskianalüüs on kasulikum

    Soovitav on riskianalüüs teostada juba enne seadme projekti, kuna see aitab vältida kalleid vigu ja ümbertegemisi ning seade tuleb ka ohutum, mis kokkuvõttes säästab aega ja raha kaugelt rohkem kui riskianalüüsile kulus. Pealegi, riskianalüüs tuleb ikkagi teha ja see võib projekti keskel hoopis mahukamaks ja kallimaks osutuda, kuna on vaja leida ohutud lahendused ja põhjendused juba teostatud lahendustele, mis ei pruugi kõike riske arvestada. Nii tekib hulk toote riist- ja tarkvara variatsioone, mille haldamine on keeruline ja “sööb” kasumit.

    Millal enam muidu ei saa?

    Riskianalüüs on alati vajalik enne sertifitseerimist või ohutusnõuetele vastavuse deklareerimist, mis on teatud liiki toodetel nt Euroopa Liidus lubatud. Nõustame klienti operatiivselt ka sertifitseerimise ajal, kui sertifitseerijal on toote kohta küsimusi. Sertifitseerija kutsumine on seotud suurte kuludega ja tema kohalviibimise aeg on piiratud. Seetõttu tuleb kõiki tema küsimusi lahendada väga operatiivselt. Sertifitseerimise barjääri ületamine avab sihtturu ja oled vabad toodet müüma nii palju kui saad. Õnnestunud sertifitseerimine on alati suur saavutus.

    Rapexit, Tukest ega Tehnilise Järelevalve AmetitRA ei pea enam kartma

    Sulle meeldib kindlasti rohkem, kui võimalik kriitiline ohutusalane teave Sinu seadme kohta saabub aegsasti delikaatselt Sinu konsultandilt, mitte turu järelvalveorganilt. Viimane võib tähendada toote keelustamist, kahjunõudeid ja tohutult suuremat rahalist ja närvikulu, võrreldes õigeaegse riskianalüüsiga. Lisaks konsultant saab anda sõbralikke soovitusi, kuidas ohutusnõudeid täita diskreetselt ainult Sulle, arvestades maksimaalselt olemasolevat ohutuslahendust. See nõuab inseneride meeskonna süvenemist olemasolevasse lahendusse ja ohutusstandardite nõuete põhjalikku tundmist, et tihedas koostöös kliendiga leida üles just tema seadmele sobivaim ja päriselt töötav tehniline võimalus nõuetekohase ohutuse ja töökindluse tagamiseks.

    Järelvalve menetluse lõksud

    Seadme või masina riskianalüüs nõuab spetsiifilisi teadmisi, mida enamusel firmadel ei ole. Kui juhtkond riskianalüüsi vajalikkust varases tootearenduse staadiumis vajalikuks ei pea, siis ei osteta seda teenust ka sisse. Selle tulemusena masin või seade projekteeritakse kõiki riske arvestamata, need jäävad märkamata või piisavalt maandamata. Õnnetusjuhtumi või konkurendi kaebuse järel võib sekkuda turu järelvalve ja nõuda toote tagasikutsumist või ohutuks muutmist. See on seotud suure aja-, raha- ja närvikuluga, mida oleks saanud vältida õigeaegse riskianalüüsiga, ohtude vähendamisega ja tüübitestimisega. Lisaks võib konkurent teie kliendid või terve turu üle võtta ja teist mööda minna. Kaotuse tasategemine võib nõuda veelgi rohkem ressursse ning isegi võimatuks osutuda, kui nõuded ületavad majanduslikku võimekust.

    Ohtliku toote järelvalvemenetlus asetab ettevõtte teele 3 lõksu:
    1. Järelvalvemenetlus suurendab kulusid ja vähendab tulusid, kuna tooteid ei saa müüa. Need tuleb hoopis klientidelt ja müügikanalitest tagasi osta või hulgaliselt ümber ehitada. Lisaks kulub raha ja aega ootamatule spetsiifilisele tehnilisele ja õigusnõustamisele. Seetõttu halvenevad ettevõtte finantsnäitajad, majanduslik suutlikkus ja maine.
    2. Finantsnäitajate, majandussuutlikkuse ja maine langusel võivad lõppeda või väheneda investeeringud, langeda firma või selle aktsiate väärtus, väheneda turundus- ja müügitegevus, mis vähendab kliendipäringuid ja tellimusi, mis omakorda halvendab ettevõtte finantsnäitajaid, majanduslikku suutlikkust ja mainet klientide, töötajate ning töövõtjate silmis.
    3. Finantsnäitajate, majandussuutlikkuse ja maine halvenemine kahjustab teadus- ja arendustegevust vastavate ressursside vähenemise ja toodete kiirkorras ümberehitamise ja täiendava testimise vajaduse tõttu. Tootearenduse tipud võivad ettevõttest lahkuda süütunde või vähenenud tasude tõttu. Andekate arendajate lahkumine põhjustab tootearenduse taseme ja kiiruse languse.

    Need lõksud võivad ettevõttele saatuslikuks saada.

    Mida teha, et neid lõkse vältida?

    Tootearendusega tegelevates firmades tuleks paika panna tootearenduse protseduur nt standardi ISO 9001 põhimõtete järgi. Riskianalüüs tuleks lisada tootearenduse protseduuris igasse vajalikku kohta ja nõuda selle tulemuste korralikku dokumenteerimist. Riskianalüüsi vajalikud kohad on päris alguses tootekontseptsiooni visandamisel, edasi prototüübi ja tootenäidise valmimisel kõikvõimalikel   tingimustel, vastavushindamisel või enne toote sertifitseerimist.

    Energiatehnika unikaalne tegevus

    Mahukast masinate ja seadmete ohutuse valdkonnast laia ülevaate ja sügava kogemuse saamine nõuab aastaid aktiivset tegelemist. Energiatehnika inseneridel on väärtuslikud kogemused trammide, väiketuulikute, katsebasseinide, mesindusmasinate ja pakiautomaatide nõuetele vastavuse tagamisel Euroopas, Ameerikas ja Austraalias. Suurimaks edulooks on Cleveron AS, kelle pakiroboteid müüakse üle maailma. Oleme neid masinate riskianalüüsil ja sertifitseerimisel korduvalt aidanud. Lisaks on meil unikaalseid kogemusi mitmete firmade tehnilisest nõustamisest ja ekspertiisidest garantiijuhtumites ning järelvalve menetlustes.

    Kokkuvõte

    Seade või masin ei ole kunagi liiga ohutu. Jääkriskid jäävad alles nagunii. Muidugi, vahel võib tekkida oht turvameetmetega ülepingutamiseks. Seda aga ei juhtu, kui turvasüsteemi nõuded on riskianalüüsi põhjal õigesti püstitatud. Kui annad seadme riskianalüüsi teha spetsialiseerunud firmale, säästad palju aega ja närve. Pärast seadmega riskide maandamist jäävad alles kõik äriga seotud riskid, kuid ka need on väiksemad, kui toode on ohutum.

     

    Tekkis küsimusi?
    Võta ühendust:

      Nimi*

      E-mail*

      Sisu


      Trammide-1280x783.jpg

      01.10.2020

      Tippinsenerid Jüri Joller ja Dmitri Tihhomirov – Eestlaste käsi oli mängus maailma parima trammi loomisel

      Tallinna Tehnikaülikoolist enam kui 20 aastat tagasi alguse saanud pealinna trammide täiustamine ja hiljem ka Helsingi trammide veoajamite moderniseerimine viis selleni, et lõpuks oli eesti tippinseneride Jüri Joller ja Dmitri Tihhomirov käsi ja know-how mängus ka tõenäoliselt maailma parima trammi loomisel.

      Toona, 1990ndate aastatel oli elektrotehnikas oluline uurimis- ja arendusteema vahelduvvoolu sageduse (50 Hz) muutmise vajadus näiteks tööstusautomaatika täiustamiseks. Välja olid töötatud alalisvoolu vahelülitiga sagedusmuundurid, mis võimaldasid vahelduvvoolu sagedust muuta vahemikus 0–650 Hz ning teadlased ja tööstus otsis uusi energiasäästu lahendusi, mida sagedusmuundur hästi võimaldas, sest selle abil saab elektrimootori kiirust reguleerida mehaanilise sekkumiseta.

      Jüri Joller - Eestlaste käsi oli mängus maailma parima trammi loomisel
      Esimesed trammid, muide samuti Škoda tehase toodang, mille ümberehitamises osales Jüri Joller veel TTÜs dotsendiametit pidades. Trammi muutis mõnevõrra ebastabiilseks selle esiosa katusele paigutatud veomuundur, mis kaalus oma 300 kilo. See ebastabiilsus väljendub eriti trammi keskliigendi tuntavas õõtsumises tee reljeefist sõltuvalt

      TTÜs selle kõigega juba tegeleti ning 1998. aastal pakuti toonasele Tallinna Trammi- ja Trollibussi Koondisele välja, et võiks uurida, kuhu kaob trammide käitamisel suur osa sinna suunatud energiast. Trammide töö karakteristikuid hakati uurima ja mõõtma ning nii saadi sotti ka energiakadude põhjustest. Leiti, et kokkuhoiupotentsiaal on seal tohutu.

      Nii sündisid sellel ajal kogu maailmas uudsed IGBT muunduritega varustatud energiasäästlikud veoajamid Tallinna trammide jaoks. Jüri Joller kirjutas sellest oma doktoritöö.

      Teadlaste Jüri Joller ja Dmitri Tihhomirovi abiga trammid säästlikumaks

      Elektrotehnilisi lahendusi pakkuva OÜ Energiatehnika juhataja, volitatud elektriinsener, D.Sc Jüri Joller on TTÜ haridusega elektriajamite ja jõuelektroonika insener, kes aastaid töötanud trammide elektromehaaniliste lahenduste  arendamisel, kelle töö viljad jõudsid ka tänapäeval üheks maailma parimaks trammiks peetavasse Škoda Raide-Jokeri Artic XL-i ja kes on siiani suur trammiliikluse edendamise pooldaja linna ühistranspordis.

      Kümne tehnikaülikoolis dotsendina töötatud aasta jooksul algas ja arenes ka tema tegevus trammide veoajamite moderniseerimise vallas. Just Jüri Joller osales koos teise tippinseneri, praegu samuti Energiatehnikas töötava Dmitri Tihhomiroviga 30 uudse IGBT veomuunduri projekteerimisel ja väljatöötamisel, mida kasutati Tallinna trammidel paarikümne aasta jooksul, mõned sellised sõidavad siin tänaseni.

      Jüri Joller kirjutas selle sajandi algul ka oma doktoritöö trammide energiasäästlike veoajamite uurimisest.

      „Vana tüüpi trammide põhiline kulu seondus kiirendus-pidurdustakistiga – elekter muutus nendes soojuseks ja lendas sõna otseses mõttes tuulde. Pärast seda, kui olime trammide veoajamitele paigaldanud sagedusmuundurid, vähenes nende energiakulu 48%,” meenutab Jüri Joller. „Toona osutus see kuidagi võimalikuks, linnapea oli siis Tõnis Palts ja niipalju kui mäletan, oli kogu suhtumine siis küllaltki innovaatiline.”

      Esimene täiustatud veoajamiga tramm nr. 107 läks Tallinnas käiku 2000. aastal. Hiljem, 2001. aastal otsustati trammidele lisada ka madalapõhjalised liigenditega vaheosad, kuna euroliidus hakkas kehtima nõue, et ka ratastooliga peab ühissõidukitesse mugavalt sisse pääsema. Siis pidi TTÜ oma veomuundurite süsteemi ka mõnevõrra ümber tegema. Projekti rahastas osaliselt EAS.

      Eesti tippinseneride Jüri Jolleri ja Dmitri Tihhomirovi kogemus oli Soomes abiks

      Milles siis toonane töö seisnes? Trammidel on nimelt piduriklotside säästmiseks iga ratta pidurdamiseks eraldi elektrimootor, mis pannakse tööle generaatorina, mis „kütab” siis pidurdustakistit. Uuematel trammidel antakse seal pidurdamisel tekkiv energia tagasi kontaktliini, mis saab siis toita teisi tramme. Nii aitavad sagedusmuundurid trammide, tegelikult ka trollide veoajamites kõvasti energiat kokku hoida – umbes 30% neisse suunatud energiast õnnestub tagasi saada.

       „Vana tüüpi trammide põhiline kulu seondus kiirendus-pidurdustakistiga – elekter muutus nendes soojuseks ja energia lendas sõna otseses mõttes tuulde.”

      /Jüri Joller/

      Sel ajal oli see kogu maailma mastaabis uus asi ja Eesti töögrupp võttis oma väljatöötatud lahendustele mitu patenti. Kõige uudsem ettepanek oli ülikondensaatorite kasutamiseks trammi veoajamites, just pidurdusenergia salvestamiseks ja uueks kasutamiseks. See avas edaspidi paljudele tootjatele tee uue tehnoloogia kasutusele võtmiseks. Näiteks ka Tallinnas praegu sõitvatel uutel Hispaanias toodetud trammidel CAF Urbos on see tehnoloogia kasutusel.

      Aastal 2004 tuli Jüri Joller TTÜst ära ja alustas trammide arendamist juba oma firma Energiatehnika alt. Algas töö  Helsingi trammipargi arendamise kallal, kuhu Joller appi kutsuti. Ennekõike tahtis Helsingi Linnatransport (HKL)  kasutusel olnud trammidele samuti lisada madala põrandaga vaheosad, ent ühes selle tööga võeti ette ka veoajamite moderniseerimine ehk nende energiasäästlikumaks muutmine.

      Lisaks ei oldud Helsingis rahul toona hanke korras tellitud Variotrammidega, mille sõiduomadused ja kulud ei olnud vastuvõetavad. Jahmerdati aastaid, tootja püüdis oma tramme ümber teha, kuid lõppes kõik ikkagi sellega, et Helsingi neid vastu ei võtnudki. Kuna aga uued trammid seisid kasutuna aia ääres, oli tarvis vanu ajakohasemaks muuta. Nii usaldaski HKL selle töö Jolleri firmale OÜ Energiatehnika, sest oli selleks hetkeks juba veendunud selle toodete laitmatus kvaliteedis ja heas töökindluses.

      2006. aastal sai valmis esimene MLNRV II tüüpi madala osaga tramm, millele Energiatehnika oli teinud elektriprojekti. Järgmise kuue aasta jooksul moderniseeriti 42 sellist ja lisaks veel mõningate muudatustega kümme MLNRV I tüüpi trammi, mis tänaseni Soome pealinnas kasutusel.

      Soomlaste ja tšehhide ühisosa trammiehituses

      Kuna kogemus oli hea, siis mindi trammide arendamisega edasi ja hiljem jäigi Joller oma ettevõtte inseneridega Soome uute trammide elektriosa ja elektriajamite spetsifikatsioone koostama. Sel ajal pandi alus ka tootearendusele, millest kasvas välja eelpool mainitud Škoda Artic trammi eelkäija valmimine ning lõppeks ettevõtmist korraldanud firma Transtech OY uskumatu edulugu.

      „Kuna hangetega ei õnnestunud Helsingi jaoks kõige sobivamat trammivarianti leida, siis asus Transtech välja töötama päris oma trammi, mille konstrueerimisel arvestada juba konkreetset spetsiifikat. Töötati välja uued lahendused ja meie osalesime seal trammi elektriosa spetsifikatsiooni koostamisel,” meenutab Joller. „Töö eesmärk oli meile selge ja aastal 2014 said valmis kaks esimest Artic trammi, mis sõitsid Helsingis ühe talve ja juba siis sai selgeks, et tegu on väga hea trammiga, mille sisse oli pandud hulgaliselt edumeelseid kogemusi. Lisaks tehti selle aja jooksul veel üle saja parandusettepaneku, mis seda trammi veelgi paremaks muutsid.”

       „Elektri poole arengud viivad ja tramm on kõigi elektrisõidukite seas ikkagi kõige säästlikum, sest selle veeretakistus ja õhutakistus on väga väikesed mõne muud tüüpi sõidukiga võrreldes.”

      /Jüri Joller/

      ForCity Helsingis kasutusel oleva trammi juhikabiin - Jüri Joller
      ForCity Helsingis kasutusel oleva trammi juhikabiin

      Nii valmis tõenäoliselt maailma parim tramm, mis on väga mugav nii reisijaile kui juhile, sõidab tänu pöörduvatele eraldi veomootoritega varustatud alusvankritele iseäranis pehmelt ja vaikselt. Trammi rattad tehti varasematest väiksemad, mis võimaldas põranda kogu trammi ulatuses madalaks viia. Konstruktsiooni poolest on Artic sarnane Tallinna CAF-trammidega.

      2015. aastal ostis Škoda Transtechis enamusosaluse ning tänaseks on seda tüüpi tramme toodetud mitusada. Väga pikaajalise trammide tootmise traditsiooniga Škoda tegi kahtlemata suurepärase tehingu oma üleilmse konkurentsivõime parandamisel – kogemustega trammitootja sai endale tublisti tarkust juurde. Transtech tegi samuti hea diili, sest nii saadi oma kätetööle tohutult avaram müügikanalite võrgustik – pelgalt Soome turule trammide tootmisel oleks ju peagi piir ette tulnud.

      Nii on tänapäeval Helsingis kasutusel 99 Artic – ForCity Smart trammi, Heidelbergis Mannheim-Ludwigshafenis 80, Schöneichenis, 40 tükki Tšehhimaal Ostravas nime all Škoda 39 T / ForCity Smart Ostrava ja 22 tükki Pilsenis.

      Tramm kui parim osa ühistranspordist

      Hoopis uue tüübina on esialgse Articu põhjalt loodud Raide-Jokeri Artic XL, need trammid peavad praegu ühendust Helsingi ja Espoo vahel. Trammiliiklust sisse seadev Tampere on juba tellinud 19 sellist trammi, kokku läheb sinna neid aga kuni 65 ja Soomes räägitakse juba naljatamisi, et kui trammid seal järgmisel aastal liikuma pääsevad, siis oleks kohane linn ümber nimetada Trampereks. Aastaks 2029 on plaanitud trammiliiklus avada ka Turu linnas.

      Jüri Joller on seda meelt, et vähemalt Euroopa linnatranspordis on tulevik elektriliste ühissõidukite, sh väga tugevalt ka rööbassõidukite päralt. Muide, ka Tallinnas on välja kuulutatud rahvusvaheline riigihange esialgu kaheksa uue trammi ostmiseks klausliga, et seda kogust võidakse ka kahekordistada. Mõeldud on need siis perspektiiviga, et välja ehitatakse ka reisisadamat kesklinna ja sealt edasi lennujaamaga ühendav trammitee.

      „Elektri poole arengud viivad ja tramm on kõigi elektrisõidukite seas ikkagi kõige säästlikum, sest selle veeretakistus ja õhutakistus on väga väikesed mõne muud tüüpi sõidukiga võrreldes,” selgitab Joller. „Lisaks saab suure osa kulutatud energiast võrku tagasi saata või akudesse või ülikondensaatorisse salvestada. Tramm on puhas, ohutu, majanduslikult mõttekas, peab kaua vastu. Trammi võib ju põhimõtteliselt panna tööle tuule- või päikeseenergia pealt.”

      Jüri Jolleri sõnul on Artic trammile edu toonud eelkõige pöörduvate alusvankritega ja läbivate telgedega madala põrandaga töökindel ja peaaegu hooldusvaba lahendus, mis töötab laitmatult ning tagab reisijale sõidumugavuse ka kõige keerulisemates trammitee oludes. Taset lisab kaunis kujundus, mida pärjatud mitmete disainiauhindadega.

      Osalemine säärases eduloos ei tähenda, et trammide arendamine oleks Energiatehnika põhitöö, kuigi sellega on enam kui 15 aastat tegeldud. Ei anna see ettevõtte käibest siiski lõviosa. Ettevõte töötab paljude erinevate tööstusautomaatika ja inseneritöö lahendustega, pühendunud ollakse elektriajamitele, automaatikale ja testimisseadmetele.

      Lisaks pakub Energiatehnika volitatud inseneri konsultatsioone, mida muuhulgas on vaja ka EASi arendusosaku toetuse taotlejatel. Viimati teostati näiteks OÜ Asteni Mesindus tootearendusprojekt ja ollakse valmis aitama ka teisi ettevõtteid.

      TASUB TEADA: Škoda ForCity Smart Artic
      • Töötati välja Soome ettevõttes Transtech OY, kus valmistati ka esimene töötav prototüüp.
      • Toodetakse ettevõttes Škoda Transtech OY.
      • Tegemist on Euroopa suurima kahekorruseliste raudteevagunite ja madalapõhjaliste trammiveeremite tootjaga.
      • Ettevõtte kontor asub Soomes Oulus ja tehas Otanmäkis.
      • Trammide tootevalikusse kuulub viis erinevat marki: ForCity Classic, ForCity Smart, ForCity Plus, ForCity Alfa ja Electra. Need jagunevad omakorda iga linna ja kasutuskoha vajadusi arvestades tehtud mudeliteks.
      • Stabiilselt jaotatud kerekaal võimaldab saavutada madala teljekoormuse, mis omakorda säästab nii veeremit kui trammiteede infrastruktuuri.
      • Rööpmelaiused 950–1524 mm.
      • Täielikult madalapõhjaline.
      • Maksimaalne kiirus 80 km/h.
      • Väljundvõimsus 240–1200 kW.
      • Pinge 600–750 V.
      • Tamperes sõitma hakkav ForCity Smart Artic Tampere trammis on koht 264 reisijale, arvestusega 4 inimest/m².
      • Tegu on kahesuunaliselt sõita võiva trammiga, rööpmelaius 1435 mm, mis on Euroopas tüüpiline.
      • Tramm on kohandatud põhjamaistele oludele, tootja tagab selle ekspluatatsiooniajaks vähemalt 40 aastat.
      • Tehniliselt on võimalik trammi ühe sektsiooni võrra pikendada, andes juurde 81 reisijakohta.
      Oled planeerimas uut maailma muutvat toodet või rakendust?
      Saame Energiatehnika OÜ meeskonnaga Sinu projektile abiks olla!
      Võta ühendust, räägime:

        Nimi*

        E-mail*

        Sisu


        IE-klassi-nõuded-karmistuvad.jpg

        28.07.2020

        IE klasside nõuded elektrimootoritele ja sagedusmuunduritele karmistuvad

        Kui seni pidi energiatõhususe klassidega arvestama elektrimootoritel alates 750 W nimivõimsusest, siis järgmise aasta, s.o. 2021 aasta 1. juulist rakenduvad nõuded alates 120 W nimivõimsusest. Lisaks hakkavad sarnased nõuded kehtima ka  ka sagedusmuunduritele, mis on ette nähtud mootoritele nimivõimsusega alates 120 W kuni 1 MW.

        Elektrimootoreid kasutatakse paljudes rakendustes, nagu pumbad, kompressorid, ventilaatorid, tööpingid, tõste- ja transpordiseadmed. Muutuva kiiruse ja koormusega elektrimootori energiatarbimist on võimalik vähendada, kasutades toiteks sagedusmuundurit. Sagedusmuunduri kasutegurile seni nõudeid ei olnud, kuid selle määrusega need miinimumnõuded kehtestati. Kuna püsiva kiirusega rakendustes  põhjustavad sagedusmuundurid hoopis energiakadu, siis nende kasutamist kohustuslikuks siiski ei tehtud.

        IE klasside nõuded ka väiksematele mootoritele ja sagedusmuunduritele

        Euroopa Liidus nõutakse 2017. aastast kõrgendatud efektiivsusega IE3 mootorite kasutamist alates 0,75 kW võimsusest. IE2 mootoreid tohib veel kasutada üksnes koos sagedusmuunduritega. Euroopa Komisjoni määrusega nr 2019/1781 kehtestati uued madalpinge 50 – 1000 V elektrimootorite ja sagedusmuundurite ökodisaini nõuded. Uus Euroopa Parlamendi ja Nõukogu ökodisaini direktiiviga 2009/125/WE seotud määrus määratleb mootorite ja sagedusmuundurite minimaalsed kasutegurite väärtused ja nendega seotud IE tõhususklassid ning tooted, millele määrust kohaldatakse.

        Mootori ja sagedusmuunduri, mille võimsus on 120 W kuni 1 MW, nõuetele vastavust tuleb tõendada, kui toode viiakse turule või kui see võetakse kasutusele ja vastavus pole varem tõendatud. Sealhulgas tuleb tõendada ka seadmetesse sisseehitatud elektriajamite energiatõhusust, kui seda on tehniliselt võimalik määrata. Määrus on eestikeelsena kättesaadav internetis

        Uue määruse  jõustumisaeg

        Määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides alates 1. juulist 2021. Sellest päevast alates peavad nimivõimsusega

        • 0,75 kW – 1 000 kW kolmefaasilised mootorid, millel on 2, 4, 6 või 8 poolust ja mis ei ole suurendatud ohutusega mootorid Ex eb, vastama vähemalt energiatõhususklassile
        • 0,12 kW – 0,75 kW kolmefaasilised mootorid, millel on 2, 4, 6 või 8 poolust ja mis ei ole suurendatud ohutusega mootorid Ex eb, vastama vähemalt energiatõhususklassile IE2.

        Alates 1. juulist 2023 peavad

        • 0,12 kW – 1 000 kW nimivõimsusega kolmefaasilised mootorid, millel on 2, 4, 6 või 8 poolust, ja ühefaasilised mootorid nimivõimsusega alates 0,12 kW, vastama vähemalt energiatõhususklassile IE2.
        • 75 kW – 200 kW 2-, 4- või 6-pooluseliste kolmefaasiliste mootorite, mis ei ole sisseehitatud piduriga, suurendatud ohutusega Ex eb ega muud plahvatuskindlad mootorid, energiatõhusus peab vastama vähemalt energiatõhususklassile IE4.

        Mootoritel peab vastavalt määrusele alates 1. juulist 2021 tüübisildil, kasutusjuhendis ja kõigis tehnilistes dokumentides lisaks varasemalt nõutud infole kirjas olema

        • nimikasutegur 100 %, 75 % ja 50 % nimikoormusel, -pingel, -sagedusel;
        • energiatõhususklass: „IE2“, „IE3“ või „IE4“.
        1. juulist 2021 peavad 0,12 kW – 1 000 kW nimivõimsusega mootoritele ette nähtud sagedusmuundurid vastama vähemalt energiatõhususklassile IE2. Samast päevast alates

        tuleb ka sagedusmuundurite tehnilistes andmetes, kasutusjuhendis ning tüübisildil tuua välja IE klass ja kaovõimsus suhtelise sageduse ja voolu tööpunktides (0;25) (0;50) (0;100) (50;25) (50;50) (50;100)

        (90;50) (90;100%), aga ka muunduri ooteseisundi kaod (0;0).

        Erandeid?

        Määruses on rida erandeid, mille puhul IE klasside nõuded ei rakendu. Näiteks tootesse sisseehitatud mootorid, sisseehitatud piduriga mootorid ja sagedusmuundurid, mida ei saa kasuteguri määramiseks eraldada, samuti mitmesugused erikonstruktsiooniga mootorid ja varuosad.

        Mis edasi?

        Napilt aasta jooksul tuleb kõik alates 0,12 kW asünkroonmootorid ja sagedusmuundurid määrusega vastavusse viia, sealhulgas ka need tooted, mis on laos seisnud. Kolme aasta jooksul tuleb alates 75 kW elektrimootoriga tooted varustada IE4 energiatõhususklassiga mootoritega, mis on oluliselt kallimad. Uue määruse täitmist hakkavad kontrollima liikmesriikide turujärelvalveasutused, kellel on õigus nõuetele mittevastavad tooted turult kõrvaldada ja nende kasutamine keelata.

        Mootor ja sagedusmuundur on elektriajami energia-ahelas vaid 2 osa, mille tehnilised andmed on hästi teada. Palju keerukam on määrata energiakadusid tootmisprotsessides ja mehhaanilistes ülekannetes. Ka elektriajamite pidurdusprotsesside energiatõhusust määrusega ei reguleeritud, kuigi ka seal peitub mõnel juhul päris suur energiasäästu potentsiaal. Võimalik, et järgmiste sammudena võetakse ette võimsamad sagedusmuundurite pidurdustakistid, mille asemel saab kasutada energiasalvesteid või energia elektrivõrku tagastamist. Koos väiksemate mootoritega kasutatakse üsna laialdaselt tigureduktoreid ja vähem ka variaatoreid. Nende seadmete kasutegurid on madalad – sõltuvalt ülekandesuhtest u 70%. Näiteks 2-astmelise tigureduktori kasutegur on u 50%, mis tähendab, et vähemalt pool mootori võimsusest muutub reduktoris soojuseks.

        Tarbimise energiakulu vähendamisel on keskkonnamõjuga ka väike energiasääst, kuna elektri tootmise ja ülekande kasutegur ei ole kuigi kõrge. Ning ei maksa unustada, et iga säästetud euro lisandub kasumile. Nii liigume samm-sammult tõhusama energiakasutuse suunas ja aitame üheskoos hoida elamisväärset keskkonda järeltulevatele põlvedele.

        Energiatehnika OÜ mootorite ja sagedusmuundurite tarnijad olid määrusega kursis juba enne selle välja kuulutamist. Energiatehnika OÜ saab juba nüüd uue määruse kohaseid tooteid ning kõrge kasuteguriga reduktoreid tarnida. Samuti saame määrata mootorite ja sagedusmuundurite kasutegurit ning aidata masinate  energiakulu minimeerimisel.

        Võta meiega ühendust: tel 655 1312, e-post: info@energiatehnika.ee


        meditsiiniseadmete-testimise-valge-raamat-1.jpg

        28.07.2020

        Elupäästev meditsiiniseadmete testimise valge raamat

        Keerukate meditsiiniseadmete, näiteks ultraheliseadmed, infusioonpumbad, kopsuventilaatorid, diagnostika tööjaamad, robotjuhtimisega kirurgiaseadmed ja telemeditsiiniseadmed, kasutamisega on seotud riskid mis sõltuvad mehaanika keerukusest. Näiteks Sa ei soovi hambaarsti toolis surma saada, kui puur läheb ootamatult pinge alla. Vältimaks selliseid „ootamatusi“ koostati meditsiiniseadmete valge raamat.

        meditsiiniseadmete testimise valge raamat
        Meditsiiniseadmete testimise valge raamat päästab elusid

        Patsiendi ja kasutaja suurema ohutuse tagamiseks tuleb kasutajatel ja meditsiiniasutustel täita meditsiiniseadmetele kehtivaid testimis- ja aruandluskohustusi. Kõikide meditsiiniasutuste meditsiiniseadmete elektriohutust tuleb perioodiliselt ja remondijärgselt testida vastavalt standardile EVS-EN 62353:2015 tootja poolt määratud ajavahemike järel, mis on enamasti 6 kuni 36 kuud. Samuti tuleb paljusid igapäevaselt kasutatavaid seadmeid hooldada või kalibreerida teatud ajavahemike järel. Meditsiiniasutus vastutab tagajärgede eest juriidiliselt vastavalt Meditsiiniseadme seadusele, kui neid protseduure ei järgita. Seadused ja direktiivid kohustavad meditsiinilisi elektriseadmeid testima enne kasutuselevõttu, pärast remonti või modifitseerimist ning ka korduvalt määratud ajavahemike tagant.

        Meditsiiniseadmete testimise valge raamat

        Meditsiiniseadmete valge raamat annab ülevaate meditsiiniseadmete klassidest, kategooriatest,  nende elektriohutuse testimise vajadusest ning nõuetest Saksamaal kehtivate nõuete alusel. Saksa nõuded põhinevad ELdirektiividel samuti nagu Eestiski. Tutvustatakse meditsiiniseadmete elektriohutuse standardiseeriaid IEC 60601, IEC 62353 ja põhilisi elektriohutuse teste. On toodud ka põhilised nõuded testimisseadmetele, nende kalibreerimisele, mõõtemetoodikast ja mõõtetäpsusest. Esitatud on kokkuvõte meditsiiniseadmetele kehtivatest hügieeninõuetest. Teine peatükk on pühendatud meditsiiniseadmete ohutus- ja funktsionaalsetele testritele.

        Käsitletakse tööpõhimõtteid ja testimist

        Kõige põhjalikumalt käsitletakse patsiendimonitoride, elektrokardiogrammi (EKG) aparaatide, defibrillaatorite, vererõhu mõõturite, kunstliku hingamise seadmete, oksümeetrite, kehatemperatuuri mõõturite, infusioonpumpade, meditsiiniliste kaalude, kõrgsageduslike kirurgiaseadmete, röntgenseadmete, ultraheliseadmete, röntgentomograafide, magnetresonantstomograafide, positron-emissioontomograafide, fotomeetrite, meditsiiniliste monitoride tööpõhimõtteid ja testimist.

        Viidete loetelus on 79 nimetust peamiselt saksakeelsetele allikatele. Täiendavalt on esitatud meditsiiniseadmete IEC 60601 seeria standardite ülevaade ja kasutatud meditsiiniliste terminite seletused.

        Kellele valge raamat sobib?

        Valge raamat sobiks sissejuhatavaks õppevahendiks meditsiinitehnika testijatele. Sellest võib olla kasu ka meditsiiniseadmete tootmisega alustajatele, aga ka meditsiiniasutuste tehnilistele töötajatele või meditsiiniseadmete tootja esindajatele, kes peavad seadme ohutust tagama ning vajavad infot saadavalolevate meditsiiniseadmete ohutustestrite kohta.

        Dokumendi saab alla laadida siit

        Seadmete testimisest võib vaadata videot siit

        Rõntgeni testimisest saab videot vaadata siit

        Võta ühendust ja uuri seadmeid meditsiiniseadmete testimiseks


        Seadmete-remondijärgne-testimine.jpg

        28.07.2020

        Elektriseadmete ohutuse remondijärgne kontroll muutub kohustuslikuks

        Kui seni tuli perioodiliselt ja pärast remonti kontrollida teatud elektripaigaldisi, elektrilisi meditsiiniseadmeid ja keevitusseadmeid, siis 16. detsembrist 2020 muutub elektriseadmete ohutuse remondijärgne kontroll ka teiste elektriseadmete puhul kohustuslikuks, sest jõustub elektriseadmete ohutusmeetmete tõhususe remondijärgse tagamise üldise protseduuri standard EVS-EN 50678:2020.

        Euroopa Liidu direktiiv 2009/104 Tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuded töövahendite kasutamisel ilmus juba 11 aastat tagasi, kuid elektriohutuse nõuete tagamise üldise protseduuri standardi kinnitamiseni jõuti alles 2020. aasta märtsis. Pika viivituse üheks põhjuseks oli see, et IEC tasemel ei suudetud rahvusvaheliselt kokku leppida, kas ja milliseid elektriseadmeid tuleks ka perioodiliselt testida. Lõpuks koostati ainult EL standard, millest elektriseadmete perioodilise testimise nõue jäi välja. Selle kohta koostatakse nüüd eraldi standardit prEN 50699. Elektriseadmete ohutuse remondijärgse testimise standardi EVS-EN 50678:2020 jõustumise tähtajaks liikmesriikides on määratud 16. detsember 2020. See tähendab, et ettevõtetel on aega u 5 kuud, et oma elektriseadmete ohutuse remondijärgne kontroll korraldada nõuetekohaselt.

        Elektriseadmete ohutuse remondijärgne kontroll
        Elektriseadmete ohutuse remondijärgne kontroll muutub kohustuslikuks

        Eestis reguleerib elektriliste töövahendite korrasolekut Seadme ohutuse seadus (SOS)

        Seadme ohutuse seadus paneb vastutuse töövahendi ohutuse eest tööandjale ja omanikule, kuid ei sätesta, kuidas ohutust tagama peaks. Öeldud on, et tuleb teha audit, mille mõnel juhul võib asendada enesekontrolliga. Seal on viide seadme juhendile, kuid neis reeglina töövahendite elektriohutuse testimise metoodikat ei leidu. Nüüd siis on olemas üldstandard, millele elektriseadmete ohutuse testimisel tugineda. Kuna perioodilise testimise nõue ükskord ikkagi tuleb ja omanik elektriseadme ohutuse eest nagunii vastutab, siis oleks õige elektriseadmed perioodiliselt, nt kord aastas üle kontrollida. Rasketes keskkonnatingimustes, nt ehitusel või kaevanduses kasutatavad tööriistad tuleks üle kontrollida iga kord pärast kasutamist.

        Uus standard kehtib elektriseadmetele, mille nimipinge on 25 V kuni 1000 V vahelduvpingel ja 60 V kuni 1500 V alalispingel ning voolule kuni 63 A. Seadmed võivad olla nii pistikuga kui kohtkindla elektriühendusega. Standardi eesmärgiks on tagada, et remondil ei ole kahjustatud elektriseadme isolatsiooni, kaitsemaanduse ja potentsiaaliühtlustuse ahelaid ning seadmes ei ole kinnitamata osi, mis võiks seadme kasutajale ohtlikuks muuta.

        Standardit ei kohaldata sellistele elektriseadmetele, mille ohutuse testimise kohta on juba olemas vastav standard. Välja jäävad elektripaigaldised, mida kontrollitakse HD 60364-6 alusel, audio- ja videoseadmed, katkematu toite allikad, elektriautode laadimispunktid, toiteallikad, tööstuskontrollerid, sagedusmuundurid, plahvatuskindlad ja kaevandusseadmed, meditsiiniseadmed (EN 62353), kaarkeevitusseadmed (EN 60974-4) ning masinad (EN 60204-1). Standardis on toodud nõuded kontrolli teostavale isikule, testimiskohale; testimise skeemid ja metoodikad.

        Elektriseadmete ohutuse kontrolli protsess

        Testimine algab visuaalse ülevaatusega. Esmalt tehakse kindlaks nõutud dokumentatsiooni, eriti kasutusjuhendi ja kaitsemeetmete  olemasolu ning toimivus. Kontrollitakse väliseid vigastusi, mustumist, kaablite ja pistikute nõuetekohasust ja seisundit, toitekaabli tõmbeankrut, kinnitusklambreid ja pistiku tappe, kaitsmepanuse nõuetekohasust, ümbrise vigastusi, mis võiks avada ligipääsu ohtlikele pingestatud või liikuvatele osadele, ülekoormuse ja -kuumenemise jälgi, lubamatuid muudatusi, mustumist, ohtlikku vananemist ja korrosiooni, jahutusavade ja filtrite puhtust ning jahutusõhu takistamatut läbipääsu, vedeliku, gaasi või tahke aine mahutite seisundit, kaitseklappe, lülitite ja juhtimisseadmete korrasolekut, asenditähiste, ohutustähiste ja -sümbolite olemasolu ning loetavust, mehhaaniliste osade korrasolekut ja kinnitusi, kõigi nõutavate kaitsekatete korrasolekut jm.

        Järgmine on kaitsemaanduste testimine. Mõõdetakse kaitsemaandusahela takistus toitekaabli PE klemmist või peamaandusklemmist iga ligipääsetava voolujuhtiva katteni, mis peaks olema maandatud. Kontrollitakse visuaalselt maandusühenduste korrasolekut. Liigutatakse mõõtmise ajal maanduskaableid ja jälgitakse, et takistus ei muutu. Kaitsemaandusahela takistus ei tohi üldjuhul ületada 0,3 oomi. Mõnel juhul see võib olla kuni 1 oom. Standardis on toodud valem PE ahela takistuse piirväärtuse arvutamiseks, samuti mõõteskeemid jms.

        Seejärel mõõdetakse isolatsioonitakistus voolujuhtide ja ligipääsetavate juhtivate osade ning maandusklemmi vahel. Üldjuhul mõõdetakse 500 V alalispingel ja isolatsioonitakistus peaks olema vähemalt 1 megaoom. Kaitse väikepingeahelate isolatsioonitakistust mõõdetakse võrgupinge suhtes. See peab olema vähemat 2 megaoomi. Lülitid peavad olema sellises asendis, et saab mõõta kõikide ahelate isolatsiooni. Kui vaja, korratakse mõõtmisi lülitite eri positsioonides. Mitmefaasiliste ahelate faasijuhid ühendatakse mõõtmise ajaks kokku.

        Mõõta tuleb ka kaitsejuhi vool ehk lekkevool kõigis režiimides. Lekkevool ei tohi üldjuhul ületada 3,5 mA. Võimsate küttekehade korral võib see teatud tingimustel ulatuda 10 mA-ni. Teatud erandid on võimalikud, kui tootestandard või seadme tootja seda ette näeb. Kui on maandamata metallosi, siis tuleb mõõta nende puutevoolud, mis ei tohi ületada 0,5 mA. Kui ühe käega saab puudutada mitut maandamata metallosa, siis läheb arvesse nende puutevoolude summa.

        Lisaks tuleb kontrollida kõiki kaitseseadiseid, nagu rikkevoolukaitsmeid, alapingekaitsmeid jms, kui need seadmel olemas on. Lõpuks tehakse seadme funktsionaalne test, arvestades tootjapoolseid juhiseid.

        Kõige olulisem on loomulikult nõuetekohase kontrollidokumentatsiooni vormistamine elektrooniliselt või paberil, seadme varustamise kontrolli tähisega ning vastutava organisatsiooni teavitamine.

        Testimisseadmed peavad vastama standardiseeria EN 61557 asjakohasele osale ning olema testitud ja kalibreeritud tootjatehase poolt soovitatud ajavahemiku järel.

        Kokkuvõte

        Uus standard on ingliskeelne ja üsna mahukas. Kui Sa ise elektriohutuse ja standardite asjatundja ei ole, tuleks abi otsida mõnest firmast, kes neid teemasid valdab ja aitaks ehk ka Sinu elektriseadmed ära kontrollida. Näiteks Energiatehnika OÜ. Kui Sinu firma on suur või elektriseadmeid palju, tasub muretseda oma pädevus- või kutsetunnistusega elektrikule nõuetekohane ohutustester ning sisse seada elektriseadmete register, kui seda veel pole.

        Viiteid

        1. Euroopa Liidu direktiiv 2009/104 Tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuded töövahendite kasutamisel
        2. Standardi EVS-EN 50678:2020 lehitsemine ja ostmine
        3. Ohutustestrite infot: https://www.gossenmetrawatt.com/english/ugruppe/testingofelectrappliances.htm

        Jüri Joller

        Volitatud elektriinsener, D.Sc.

        Täiendava info ja pakkumise küsimiseks võta ühendust tel. 655 1312 või info@energiatehnika.ee

          Nimi*

          E-mail*

          Sisu


          GMC-patareitester.jpg

          05.06.2020

          Patareitester METRACELL BT PRO tutvustavad videod nüüd ka eesti keeles!

          Hiljaaegu tutvustasime Gossen Metrawatti uut võimast patareitestrit METRACELL BT PRO. Vaata tutvustust siit.

          Nüüd avaldasime tutvustavad videod ka eesti keeles!

          METRACELL BT PRO tutvustus eesti keeles

          Kuidas patareitestrit METRACELL BT PRO kasutada? Mõõtmiste teostamine

          METRACELL BT PRO – liikumine menüüdes ja funktsioonides

           

          METRACELL BT PRO täpsem tehniline info leitav Gossen Metrawatt-i kodulehelt.

           

          Küsige infot ja pakkumist firmast Energiatehnika OÜ, kes on Gossen Metrawatt ametlik esindaja Eestis.

            Nimi*

            E-mail*

            Sisu


            VFD-Lseeria.jpg

            28.05.2020

            Delta lõpetab VFD-L seeria sagedusmuundurite tootmise

            Tutvu Delta sagedusmuunduritega siin

            Delta VFD-L seeria sagedusmuundurid on tootmisest maas juba käesoleva aasta lõpuks.

            Delta Electronics VFD-L seeria sagedusmuundurid olid kaua populaarsed tänu väga soodsale hinnale ja väikestele mõõtmetele. Tänu elektroonika arengule tuleb üle minna uutele mudelitele.

            Delta VFD-L seeria sagedusmuundurid

            Delta VFD-L seeria sagedusmuundurid

            Milliste toodetega saab Delta VFD-L seeria sagedusmuundurid asendada?

            Delta ME300 seeria sagedusmuundurid

            ME300 seeria sagedusmuundurid

            Mõõtmete poolest on parimaks alternatiiviks ME300, mis on säästlikum ja konkurentsivõimelisem, kuid mõnevõrra kallim kui VFD-L. ME300 on lisaks kasutajasõbralikum, energiasäästlikum, väiksem, kiirema paigaldusega, vastupidavam, eriti stabiilne ja töökindel.

            ME 300 eelised VFD-L-ga võrreldes

            1. Sisseehitatud pidurdustransistor ja EMC filter (C2 klass)
            2. Turvaseiskamise STO (safe torque off) funktsioon tagab suurema ohutuse
            3. Sisaldab kasutaja defineeritavat parameetrite gruppi
            4. Ühe- ja mitme pumba juhtimise võimalused
            5. Klemmide kruvivaba ühendamine lihtsustab ja kiirendab paigaldamist
            6. Kompaktsem – säästab ruumi juhtkilbis
            7. Talitlustemperatuur -20˚C kuni 40˚C
            8. Võimaldab lisaks asünkroonmootoritele juhtida energiasäästlikke püsimagnet-sünkroonmootoreid – erinevad mudelid võimsustele 0,1 kuni 7,5 kW

            Delta ME300 seeria sagedusmuundurid

            Delta ME300 seeria sagedusmuundurid

            ME300 tüübikood

            ME300 tüübikood erineb varasemast selle poolest, et mootori nimivõimsuse asemel on nimi-väljundvoolu väärtus. Inverteri seisukohalt on määrav nimivool, mitte mootori nimivõimsus, kuna viimane sõltub ka mootori võimsustegurist.

            Väga soodsa hinnaga asenduseks sobib mõnevõrra suuremate mõõtmetega VFD-EL-W seeria.

            Delta vfd-el-w seeria sagedusmuundurid

            VFD-EL-W seeria sagedusmuundurid

            Delta VFD-EL-W seeria sagedusmuundurite tüübikood:

            Delta VFD-EL-W seeria sagedusmuundurite tüübikood.
            Rohkem infot Delta VFD-L seeria sagedusmuundurite kohta leiad <<<siit>>>.

             

            Info ME300 seeria sagedusmuundurite kohta <<<leiad siit>>>.

             

            Rohkem infot Delta VFD-EL-W seeria sagedusmuundurite kohta <<<leiad siit>>>.

             

            Klientidel, kelle seadmetes või masinates kasutatakse VFD-L seeria sagedusmuundureid, tuleks juba praegu varuda tagavaraseadmeid või eelistatult hakata planeerima üleminekut uuele seeriale. Uue põlvkonna sagedusmuundurile üleminekul võib olla vajalik parameetrite ümberseadistamine. Parameetrid on enamuses samad, seadistuse protsess võib muutuda ja kasutajaliides võib muutuda.

            VFD-L alternatiivid

            MudelME300VFD-ELVFD-LVFD-EL-W
            MootoritüübidAsünkroon, püsimagnetasünkroonasünkroonasünkroon
            JuhtimismeetodU/f; SVCU/f; SVCU/fU/f; SVC
            Võimsus230V:0.1~2.2kW

            460V:0.4~7.5kW

            230V:0.2~3.7kW

            460V:0.4~3.7kW

            230V:0.1~2.2kW230V:0.75~2.2kW

            460V:0.75~4.0kW

            Väljundsagedus (Hz)0,1~599Hz0,1~599Hz0,1~400Hz0,1~400Hz
            Ülekandesagedus (kHz)2~15kHz2~12kHz3~10kHz2~12kHz
            EMÜ-filterValikuline lisaJahEiEi
            DigitaalsisendidMI1~MI5

            (kõik programmeeritavad)

            MI1~MI6

            (4 programmeeritavat)

            MI1~MI4

            (kõik programmeeritavad)

            MI1~MI4

            (3 programmeeritavat)

            ReleeväljundRA/RB/RCRA/RB/RCRA/RCRA/RB/RC
            Digitaalväljundid1EiEiEi
            Analoogsisend1111
            Impulsssisend1EiEiEi
            SertifikaadidCE, UL, RoHS RCM,TUV,

            REACH,KC

            CE, UL,C-TICKCE,ULCE
            • U/f – pinge/sagedus-juhtimine
            • SVC – tagasisideta vektorjuhtimine
            • VFD-EL-W 0,2 ja 0,4 kW mudelid lisanduvad 2020 Q3

            Tutvu Delta sagedusmuunduritega siin

            Energiatehnika OÜ insenerid on läbinud Delta Electronics sagedusmuundurite koolitused ja saavad uue seadme valikul ja tööle rakendamisel aidata.  Kuna neid sagedusmuundureid on Eestis palju, siis soovitame aegsasti meiega ühendust võtta, et töö Sulle võimalikult sobivale ajale planeerida. Telefon: 6551312 e-mail info@energiatehnika.ee

              Nimi*

              E-mail*

              Sisu


              BLOCK-PM-0112-020-0-30125451-01.jpg

              28.05.2020

              Kuidas valida toiteplokki?

              Valik toiteplokke siin

              Toiteploki valikuga enamasti keegi eriti pead murdma ei hakka. Valitakse võimalikult odav seade, mille elektroonikapoest või netist leiab. Kui pinged ja voolud sobivad ning plokk oma  kohale ära mahub, siis ongi valik tehtud. Praktikas näeme, et toiteploki valikul tehakse vigu, mis hiljem valusasti tunda annavad häiringutest elektriõnnetuse, turult kõrvaldamise ja kahjunõueteni. Artikkel “Kuidas valida toiteplokki?” kirjeldab ja aitab vältida levinumaid probleeme toiteploki valikul.

              Lõpp-klient toiteplokile erinõudmisi esitada ei oska. Seda peab tegema seadme või masina projekteerija või tootja, lähtudes vastaval turul kehtestatud elektriohutuse, keskkonna alastest jm nõuetest. Euroopa Liidus tuleb arvestada Madalpingedirektiivi (LVD), Elektromagnetilise ühilduvuse (EMC) direktiivi, Ohtlike ainete piiramise direktiivi (RoHS), Masinaohutuse direktiivi (MD), Ökodisaini direktiivi ja nendega seotud harmoneeritud standardeid. Näiteks, EN 60204 Masinate elektriseadmete  ohutus, EN 62638 Info- ja telekommunikatsiooniseadmete ohutus, EN 60335 Kodumajapidamis- ja olmeseadmete ohutus, EN 60601 Meditsiiniseadmete ohutus jne. Kui teie masinale või seadmele vastavat tootestandardit ei leidu või selle nõudeid täita ei saa, tuleb teha selle riskianalüüs nt standardi ISO 12100 põhjal. See standard hõlmab kõiki võimalikke riske, sh ka elektriohutusega seotuid. Kui on oht, et seadme kaitsemaanduse ahel võib katkeda, näiteks pikendusjuhtme kasutamisel, tuleb olenevalt raskeimatest võimalikest kasutusoludest kasutada tugevdatud isolatsiooniga või kaitseväikepinge toiteplokki. Kaitseväikepinge on vahelduvpinge väärtusega kuni 50 (42) V AC või alalispinge kuni 75 (60) V DC.

              Kuidas valida toiteplokki

              Tugevdatud isolatsiooniga meditsiiniline kaitseväikepinge SELV toiteplokk PM-0124-020-4

               

              Millised on tehnilised nõudmised toiteplokkidele?

               Esmane nõue on ohutuse tagamine. Toiteplokk on elektriohu ja häiringute allikas ning võib sisaldada ohtlikke aineid, näiteks pliid. Ohutusnõuded erinevad riigiti. Kui seadet eksporditakse, siis tuleb tagada vastavus lõppkliendi juures kehtivatele nõuetele. Euroopa Liidus näitab toote nõuetele vastavust CE, USAs UL, Kanadas CSA, Hiinas CCC, Jaapanis PSE, Venemaal EAC tähis jne. Kõige kindlam on toiteplokk samuti valida lõppkliendi maa sertifikaadiga toodete hulgast. See lihtsustab oluliselt teie toote sertifitseerimist, mis võib olla nõutav. Näiteks EL-s nõutakse meditsiiniseadmete, ohutusseadiste sertifitseerimist, USAs ja Kanadas tuleb elektriseadmed turule laskmise eel sertifitseerida NRTL nimekirja kuuluvates akrediteeritud testimislaborites. Ohtlikud ja kehtestatud nõuetele mittevastavad tooted võidakse kohustada turult eemaldada ja tagasi osta. Euroopa Liidus on ohtlike toodete registreerimiseks ja turult kõrvaldamise nõudmiseks eraldi amet RAPEX (rapid alert system for dangerous non-food products – “Safety Gate”). Toiteploki või -adapteri isolatsiooni puudulikkus on üks levinumaid elektriseadme põhjusi sellesse registrisse sattumisel.

              Võrgutoide

              Võrgupinged ja -pistikud erinevad riigiti. Euroopas Liidus on põhiline TNS 230/400 V 50 Hz, USAs ja Kanadas esinevad võrgupinged TNS 115 V, 208 V, 240 V, 480 V, 575 V 60 Hz. Maailma riikides võib leida muidki pingeid ja juhistikusüsteeme. Näiteks Norras on kasutusel isoleeritud IT juhistikusüsteem. Seda kasutatakse sageli ka laevades. Kui teie seadet võidakse müüakse üle maailma ja seda võidakse kasutada mitmes riigis, siis peaks ka seadme toiteplokk olema sobiv või kohandatav kõigi sihtriikide jaoks. Või siis tuleb toode varustada erinevate toiteadapteritega vastavalt lõppkliendi asukohas kehtivatele nõuetele. Toiteploki sisselülitamisel tekib käivitusvoolu impulss, mis peab olema piiratud. Kui seda ei ole tehtud, sõltub käivitusvoolu tippväärtus võrgupingest ja toitevõrgu näivtakistusest. Alajaama lähedal võib sellise toiteploki käivitusimpulss kergesti kaitsmed välja lüüa.

              Kuidas valida toiteplokki kaitsefunktsioonide järgi

              Toiteploki väljund peab olema kaitstud lühise ja liigvoolu eest. Toiteploki väljundi lühiskaitset ei saa reeglina teostada sulavkaitsmega, kuna toiteploki väljundi kaitsmiseks pole sulavkaitse piisavalt kiire. Seetõttu piiratakse väljundvoolu automaatselt maksimaalväärtusega, vähendades vastavalt pinget.

              Teise võimalusena kasutatakse nn voolulõiget. See tähendab, et väljundpinge katkestatakse ülekoormuse tuvastamisel. Seejärel võib toiteplokk jääda perioodiliselt käivituma ja kontrollima, kas ülekoormus on kadunud (trip&restart). See avaldub toitepinge perioodilise sisse-välja klõpsimisena. Sellise liigvoolukaitsega toiteplokid ei sobi suure käivitusvoolu korral, nt kondensaatorite või akude laadimiseks. Neis tuleks kasutada kas piiratud voolu või piiratud võimsusega toiteplokke. Toiteplokil võib olla ka kombineeritud ülekoormuskaitse.

              Toiteplokist toidetavad elektriahelad vajavad samuti vähemalt lühisekaitset. Ideaaljuhul peaks olema ette nähtud eraldi kaitse igale toidetavale seadmele. Seda enamasti ei tehta, kui kõik ahelad on teostatud sellise ristlõikega juhtmega, mis talub kestvalt toiteploki lühisvoolu. Sageli on osa nt andurite juhtmeid sellest oluliselt peenemad ja lühise korral ähvardab seadme süttimine. Mida siis teha? Siin on abi piiratud võimsusega toiteploki kasutamisest. Kui aga toiteplokk peab olema võimsam, tuleb kasutada täppiskaitsmeid. Kõige täpsemad on elektroonilised kaitsmed.

              Toiteploki sisend peab olema kaitstud toite liigpingete eest, mis võivad kasutuskohas esineda. Enamasti on toiteplokil võrgu poolel vajalik kaitse 2,5 kV impulsi eest, mis võib elektripaigaldises esineda. Kui toiteplokil piisavalt tugevat liigpingekaitset pole, tuleb kasutada välist liigpinge kaitseseadist koos sulavkaitsmetega. Samuti peavad kõik toiteploki sisendid ja väljundid olema piisaval määral kaitstud staatilise elektri laengute eest.

              Akude laadimiseks kasutatavad toiteplokid peavad vastavalt kasutatava aku nõuetele piirama laadimisvoolu ja -pinget ning kaitsma akut ülelaadimise eest. Näiteks väiksematel liitiumakudel on vastav akumonitori elektroonikaplokk sisse ehitatud.

              Liigtemperatuurikaitsest

              Toiteplokil peab ülekuumenemise ja süttimise vältimiseks olema liigtemperatuurikaitse. Kui liigtemperatuurikaitset ei ole, siis näiteks puuduliku jahutuse tõttu ülekuumenenud toiteplokk jätkab tööd, kuni maha põleb. Lühisel tekkiv kaarleek võib kergesti süüdata põlevaid materjale. Toiteploki materjalid peavad olema raskesti süttivad ja isekustuvad. Isolatsioonimaterjalide kohta on eraldi nõuded, mis on eriti olulised ühistranspordivahendites, avalikes kohtades ja kõrghoonetes.

              Isolatsiooni nõuetest

              Toiteploki või -adapteri isolatsiooni tagab eelkõige kõrgsagedustrafo, mille ehitus on ohutuse seisukohalt kriitilise tähtsusega. Vastavates standardites on antud isolatsioonivahemikud õhus ja mööda isolatsioonipindu, samuti nõuded mähistraadile, mähise alustele ja trükkplaatide materjalidele. Mõnel pool kasutatakse trafo primaar- ja sekundaarmähise vahel maandatud ekraani, mis ei võimalda mähiste vahelise isolatsiooni läbilööki, kuna enne tekib lühis. Trafole võidakse mõnel juhul nõuda eraldi sertifitseerimist.

              Diagnostika ja juhtimine

              Toiteploki veadiagnostika piirdub enamasti rohelise lediga, mis põleb, kui väljundpinge on korras. Leidub ka kasutajaliidesega toiteplokke, millel saab jälgida koormust, seadistada kaitseid, vaadata järelejäänud ressurssi, mille määrab tavaliselt kondensaatorite ja jõupooljuhtide vananemine kuumenedes ja jahtudes. Samuti on saada releeväljundiga toiteplokke, mis signaliseerivad korrasolekust kontakti sulgumisega. Mõnedel toiteplokkidel on distantsjuhtimissisend, mis võimaldab plokki distantsilt digitaalsignaaliga sisse ja välja lülitada. Keerukamatel, nt programmeeritavatel laboratoorsetel või telekomi toiteplokkidel võib olla ka kuvar ja arvutiliides(ed). Täiendavalt võivad toiteplokkidel olla ülema ja alluva toiteploki ühendamise ja sünkroniseerimise sisendid. See võimaldab vajaduse korral toiteplokke rööbiti ja jadamisi ühendada.

              Jada- ja rööpühendus

              Impulsstoiteplokke üldjuhul jadamisi ja rööbiti ei ühendata, kui see pole lubatud kasutusjuhendis. Sellised ühendused on tavaliselt siiski piiratud lõpliku arvu kindlat tüüpi toiteplokkidega. Toiteplokil võivad olla ka juhtimissisendid ja mõõtesisendid nt pinge stabiliseerimiseks pikemate juhtmetega ühendatud koormusel.

              Kuum reserv ja töökindlus

              Mida teha, kui seadmel on vaja toiteplokk välja vahetada, kuid välja lülitada ei tohi. Kuum vahetus (hot swap)  on vajalik näiteks serverite või telekomi toiteplokkidel. Sellisel juhul tuleb kasutada kas liiasusega (redundancy) või varutoite akuga nn UPS toiteplokke. Vahetuseks tuleks koormust niipalju vähendada, et töösse jäävat toiteplokki või aku ahelaid üle ei koormata. Rakendustes, kus liiasus e kuum reserv on vajalik ohutuse või 100% töökindluse tagamiseks, ei või koormus ületada ühele toiteplokile kestvalt lubatut. Kui toiteplokki kasutatakse ohutusega seotud seadmete toiteks, peaks ka toiteploki töökindlus olema piisav. Seda näitab MTTF (mean time to failure) väärtus tundides. Parematel toiteplokkidel on MTTF u 700 000 tundi. See väärtus võib olla saavutatud suure arvu toiteplokkide töökindlustestidega või arvutuslikult.

              Väljundpinge stabiliseerimise kvaliteedist

              Kõige levinum probleem on toiteploki pinge kõikumine. Tühijooksul on pinge kõrgem, koormamisel see langeb. Toitepinge suurenedes väljundpinge tõuseb, temperatuuri tõustes tavaliselt langeb. Väljundpinge väärtus peaks võimalikult vähe sõltuma koormusest, temperatuurist, toitepingest ja komponentide ajalistest muutustest ehk vananemisest. Väljundpinge kvaliteedi kohta saab lugeda artiklist „Toiteplokid“ (link).

              Toitepokkide klassidest

              Sarnaselt muude elektriseadmetega jagunevad ka toiteplokid IEC klassidesse. Klass I on kaitsemaanduskontaktiga, klass II tugevdatud isolatsiooniga ja kaitsemaanduskontaktita, klass III ohutu väikepingeline (SELV) toiteplokk. Toiteploki klass peab vastama elektriseadme klassile ja vastupidi. See tähendab, et toiteplokist võib sõltuda elektriseadme klass. Klassi II seadet ei tohi toita I klassi toiteplokist, kuna tekivad juhtivuslikud häiringud. Klassi I seadet võib mõnel juhul toita klassi II toiteplokist, tagades seadme nõutava kaitsemaanduse.

              Toiteplokkide võimsusklassid USA NEC (National Electrical Code) alusel. LPS (limited power source) 1. klassi kuuluvad signalisatsiooni- ja kaugjuhtimis- ning piiratud võimsusega ahelad. Klassi 1 piiratud võimsusega ahela toitepinge ei tohi üldjuhul ületada 30 V ja toiteploki automaatne võimsuspiirang kuni 1000 VA. Sellest toidetavat elektriskeemi osa nimetatakse 1. klassi piiratud võimsusega ahelaks.  Teise klassi toiteploki automaatne võimsuspiirang ülekoormusel, lühisel vm ei tohi ületada 100 VA taset. 2. klassi automaatse võimsuspiiranguga toiteploki pinge võib olla kuni 150 V AC/DC. Välise liigvoolukaitsega võib pinge olla kuni 30 VAC või 60 V DC. Sellest toidetav 2. klassi elektriahel loetakse elektri- ja tuleohutuks. 3. klassi automaatse võimsuspiiranguga toiteploki väljundpinge võib olla kuni 100 V AC/DC. Välise liigvoolukaitsega võib 3. klassi toiteploki pinge olla kuni 150 V AC/DC.

              Elektromagnetilisest ühilduvusest

              Toiteplokkide elektromagnetilise ühilduvuse (EMC) tasemed näitavad raadiohäiringute ja juhtivuslike häiringute tugevust sisend- ja väljundpingetes. A-klassi EMC tasemega toiteplokid on ette nähtud kasutamiseks äri- ja tööstuskeskkondades. B-klassi EMC tasemega toiteplokid on ette nähtud kasutamiseks olmekeskkondades, kus lubatavad häiringud ja nõuded häiringukindlusele on nõrgemad. Kui toiteplokki on kavas kasutada audioseadme vm tundliku analoog-mõõteahela toiteks, tuleks valida B-klassi toiteplokk või lineaarne toiteallikas.

              Elektromagnetilise ühilduvuse teemadega liituvad ka lekkevoolu, võrguvoolu moonutuste, filtreerimise, võimsusteguri kompenseerimise jm probleemid. Nende lähem käsitlemine on siinkohal välja jäetud artikli piiratud pikkuse tõttu.

              Keskkonnanõuetest

              Seadme lõppkasutaja juures võib esineda teistsugune keskkond, kui esmapilgul eeldada võiks. Temperatuur, samuti õhuniiskus võib olla kõrgem või madalam. Võivad esineda vesi, tolm, mis võib mõnel juhul olla vooljuhtiv või plahvatusohtik. Mõnesid seadmeid võidakse kasutada plahvatusohu olukorras, näiteks tanklates, kütusehoidlates või kaevandustes. Seadmele võivad mõjuda vibratsioon ja löögid transpordil või ka lõppkasutaja juures, näiteks seismilises piirkonnas. Seade mustub kasutamisel, mis halvendab jahutust. Näiteks ehitusmasinad kattuvad aegamööda betoonikihiga, puidutööstuses aga tungib tolm pikkamööda kõikjale. Seadmesse võivad elama asuda putukad. Seda on esinenud ka Eestis. Oli juhtum, kus putukad tegid pesa garaažiukse ajamisse. Jahutus halvenes niivõrd, et toitetrafo temperatuurikaitse põles läbi. Toiduainetetööstuse seadmete ja meditsiinitehnika pesemiseks ja desinfitseerimiseks võidakse kasutada kangeid korrodeerivaid kemikaalilahuseid. Tugevalt korrodeerivad gaasid võivad esineda näiteks keemiatööstuses ja (reo)veepuhastusseadmetes. Olulist kahju võivad teha vandaalid. Kilbiuksi soditakse, lõhutakse ja kangutatakse lahti, tuleb ette ka süütamiskatseid.

              Toiteplokkide tühijooksu võimsuse piiramisega hakati tegelema sajandivahetuse eel, kui saadi aru, et mitu elektrijaama EL-s töötavad ainult selleks, et toota sadade miljonite võrku ühendatud tühijooksul töötavate toiteplokkide võimsust. EL Ökodisaini direktiivi määrusega  (EL) 2019/1782 on sätestatud kuni 250 W toiteplokkide – määruses välistoiteallikate – tühijooksuvõimsuse piirangud 0,1 W nimivõimsusel alla 50W ja üle selle 0,21 W. Samuti on ette antud kasutegurid erineval koormusel. Need on väga karmid tehnilised nõuded, mille täitmine nõuab toiteploki skeemi, iga komponendi ja režiimi hoolikat valikut.

              Toiteplokke puudutavaid direktiive on teisigi. RoHS piirab plii, elavhõbeda, kaadmiumi, 6-valentse kroomi, polübroomitud bifenüüli (PBB) ja polübroomitud difenüüleetri (PBDE) kasutamist elektroonikatoodetes. Näiteks ei tohi kasutada pliid sisaldavaid tinajoodiseid. Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete direktiiv sätestab nõuded elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete tekke vältimiseks, nende jäätmete korduvkasutamiseks ja ümber töötlemiseks.

              Kokkuvõte

              Artiklis on antud lühiülevaade toiteplokkidega seotud probleemistikust. Temaatika on väga lai, hõlmates erinevaid ohutusnõudeid, liigitust, skeemitehnikat, keskkonna aspekte, disaini, ergonoomiat, töökindlust, katsemetoodikaid, rakendusi jne. Suur osa toodud infost on kogemuslik.

              Valik toiteplokke siin

              Kui soovite täiendavat infot ja nõuannet kuidas valida toiteplokki, pöörduge Energiatehnika OÜ  poole telefonil 655 1312 või emailiga info@energiatehnika.ee. Energiatehnika OÜ on firmade Delta Electronics, kes on maailma suurim toiteplokkide tootja, ja Saksamaa toiteplokkide ja trafode tootja Block GmbH esindaja Eestis.

                Nimi*

                E-mail*

                Sisu


                Kuidas-valida-multimeetrit-Seculife-haiglamultimeeter.jpg

                27.05.2020

                Kuidas valida multimeetrit?

                Vali sobiv multimeeter siit

                Kuidas valida multimeetrit Seculife Hit am

                Multimeetrite tüüpe on tuhandeid nii harrastajatele kui asjatundjatele, kellel on erinevad vajadused ja soovid. Nõuded on sageli vastukäivad, nt kõrge täpsus ja madal hind, võimaluste rohkus ja kasutuse lihtsus, numbrite suurus ja arv kuvaril, pinge piirkond ja testri mõõtmed ning ohutus. Räägime lahti , kuidas valida multimeetrit – millised on olulisemad nõuded multimeetri valikul, mis on ostjale abiks õige valiku tegemisel.

                Ohutus eelkõige

                Mõõtmise ohutuse tagamiseks on vajalik vajaliku pädevusega inimene ja antud tööks sobiv  kontrollitud ohutusega mõõteriist. Multimeetrite kasutustingimused on toodud kasutusjuhendis ning trükitud ka multimeetrile. Lisaks elektriohule tuleb arvestada ka plahvatusohtu, kui mõõtmisi tehakse kaevanduses, plahvatusohtlike gaaside või vedelike läheduses. Mutimeetrid plahvatusohu tsoonis kasutamiseks on saadaval. Seoses viirusepideemiaga on eelkõige toiduainetetööstuses ja farmaatsiatööstuses tähtsamaks muutunud multimeetri sile pind, antimikroobsus ja desinfektantide taluvus, ehk kirjad ei tohi maha tulla ega korpus laguneda nt piiritusega puhastamisel. Antimikroobse ümbrisega multimeetrid on samuti saadaval (pildil).

                Kasutaja elektriohutuse tagamiseks on väga oluline kinni pidada maksimaalsetest lubatud pinge väärtustest erinevates kasutuskategooriates. Oht seisneb elektrivõrkude liigpingetes, mida multimeeter peab kasutajat ohustamata taluma. Näiteks madalpinge õhuliinides võivad esineda kuni 6 kV liigpinged. Piksetabamusel võib pingeimpulss ulatuda sadadesse kilovoltidesse. Seetõttu suurima mõõdetava pinge ja mõõtmiskohale vastava kasutuskategooria valik on kõige olulisem.

                Kuidas valida multimeetrit - IEC 61010-1CAT I

                Mõõtmised elektriahelates, mis pole otseselt ühendatud toitevõrku, nt patareid jms.

                CAT II

                Mõõtmised elektriahelates, mis on pistikute kaudu otseselt ühendatud madalpingevõrku, nt majapidamiste, kontorite ja laboratooriumite seadmed ja tarvitid.

                CAT III

                Mõõtmised hoone elektripaigaldistes: kohtkindlad tarvitid, jaotuskeskuse klemmid, jaotuskeskusesse püsivalt ühendatud seadmed.

                CAT IV

                Mõõtetööd madalpingevõrkudes ja hoone toitesisendis, nt elektriarvestid, võrguklemmid, esmased liigpingekaitse seadmed.

                Cat III /600v multimeeterKõrvaloleval pildil olevat multimeetrit võib kasutada kategooria CAT III töödel pingetel kuni 1000 V ja kategooria CAT IV töödel pingetel kuni 600 V.

                 

                 

                Pildiloleva multimeetriosa voolupistiku pesa on pinge mõõtmisel kaetud, et vältida lühise tekitamist proovikute ekslikul ühendamisel. Kõigest hoolimata valeühendusi või vale piirkonnaga mõõtmist ikka esineb. Näiteks hakatakse võrgupinget mõõtma milliamprite või oomide piirkonnas või ületatakse lubatud voolu piirväärtust. Hobimultimeetritel selline tegevus lõpeb heal juhul mõõteriista riknemisega, mida garantii ei kata. Halvemal juhul võib järgneda lühisest põhjustatud kaarleek ja isegi mõõteriista plahvatus. See on kasutajale ohtlik. Profimultimeetritel on vastavad kaitsed ja häiresignaal sisse ehitatud ja nad taluvad vale piirkonnaga mõõtmist mõnel seadmel kuni 60 sekundit. Selle ajaga mõõtja saab aru helisignaali järgi või näeb, et ta mõõdab valesti, ja katkestab mõõtmise.

                Multimeetri tehniliste omaduste valikust

                Multimeetri vajalike mõõtmiste osas kliendid teavad enamasti, mida neil mõõta vaja on. Levinumad mõõtmised on alalis- ja vahelduvpinge, -voolu ning takistuse mõõtmine ja ühenduse kontroll piiksu või leediga. Üsna levinud on dioodi pingelangu mõõtmine. Transistori võimendusteguri mõõtmine ja temperatuuri mõõtmine on juba vähem levinud. Multimeetritel leidub lisaks mahtuvuse,  induktiivsuse, sageduse ja impulsside täiteteguri mõõtmise võimalusi. On ka kalibraatori võimalustega multimeetreid. Nendega saab mõõteahelate kontrollimiseks täpseid voolu ja pingesignaale, sagedust või takistust väljastada. Saadaval on ka kaitsemaandusahelate ja isolatsioonitakistuse mõõtmisega ning lühiskeeru kontrolliga multimeetrid. Spetsiaalsed keskkonna multimeetrid võimaldavad mõõta temperatuuri, õhuniiskust, valgustihedust, müra jm. On andmesalvestiga mutimeetrid, millel on arvutiühendus enamasti Bluetooth või infrapunaliidesega.

                Nagu üldiselt multitööriista, nagu nt Leatherman noa valikul, peaks ka multimeetri valikul arvestama kasutajale põhiliselt vajalike funktsioonidega, sest iga täiendav võimalus lisab kasutamise keerukust ja tõstab hinda ja suurendab mõõtmeid ning kokkuvõttes vähendab töökindlust. Profimultimeetrite tootjatel on välja töötatud erinevate võimalustega multimeetrid kasutusalade järgi, nagu autonduse, telekommunikatsiooni, lennunduse, meditsiini, energeetika, elektriohutusmõõtmiste ja  muundustehnika multimeetrid. Lisaks on plahvatusohtlike rakenduste ja raskete keskkonnatingimuste multimeetrid. Nende spetsialiseeritud multimeetrite funktsionaalsed omadused, mõõtepiirkonnad ja kujundus on optimeeritud eriala vajaduste ja spetsiifka kohaselt.

                Profimultimeetrite ostjatel on enamasti vaja kalibreerimissertifikaati, mis on sõltumatu akrediteeritud mõõtelabori kirjalik kinnitus, et see mõõteriist vastab spetsifikatsioonile. Hobimultimeetritel on kaasas parimal juhul tootja kalibreerimiskinnitus, mis kinnitab antud tüübi või partii mõõtetäpsuse vastavust spetsifikatsioonile. Tootja sertifikaadiga mõõteriistaga võib tulla probleeme ISO 9001 vm kvaliteedijuhtimissüsteemi välisauditil, eriti kui mõõtmine on ettevõtte põhitegevuseks. Hobimultimeetri kalibreerimine akrediteeritud mõõtelaboris maksab sageli rohkem kui mõõteriist ise.

                Multimeetri kasutajaliidesest

                Digitaalse multimeetri numbrikohtade arvNumbrikohtade arv

                See arv näitab, mitut mõõtetulemuse numbrit multimeetri ekraanil saab kuvada.

                Näide. Pildiloleval multimeetril on 4½ numbrikohta 12,000 erineva võimaliku näiduga. Neli täisnumbrikohta kuvatakse ekraanil numbritega 0 kuni 9, peale nende on veel üks lisanumbrikoht (antud juhul 1) koos märgiga (ilmub negatiivse väärtuse korral). Väärtusel 11,999 (nt 11,999 V) toimub automaatne ümberlülitamine järgmisele, kõrgemale mõõtepiirkonnale (100 V).

                Suurema numbrikohtade arvuga multimeetrid on üldiselt täpsemad, kuid peab arvestama, et mida rohkem on numbrikohti, seda väiksemad ja halvemini nähtavad on numbrid. Näidu tulpdiagramm võimaldab muutusi ja mõõtepiirkonna sobivust ülevaatlikumalt jälgida sarnaselt analoogmõõteriistaga.

                Piirkonnavalija pöördlüliti kvaliteet on äärmiselt tähtis. Odavatel multimeetritel on pöördlüliti teostatud trükkplaadil, mille õhukesed rajad kuluvad üsna kiiresti läbi või kontakt halveneb. Kui mõõtepiirkondi tuleb sageli vahetada, siis oleks parem valida automaatse piirkonnavalikuga multimeeter. Mõnedel pöördlüliti puudub isegi täiesti. Viimastel aga tavaliselt on piiratud funktsionaalsus.

                Multimeetril võib olla täiendavaid klahve sisse- ja väljalülitamiseks, taustavalguse lülitamiseks, miinimum- ja maksimumväärtuste püüdmiseks, piirkonnavahetuseks, lisafunktsioonide valimiseks, andmete logimiseks, pistikupesa arvutiühenduseks jmt.

                Kuidas valida multimeetrit lähtudes mõõtetäpsusest

                Keskväärtust näitavad digitaalsed multimeetrid

                Poolperioodi keskväärtust mõõtva multimeetriga saadakse vahelduvpinge ja -voolu mõõtmisel täpne tulemus üksnes puhtakujulisel siinussignaalil. Tänapäeva nõudmisi arvestades pole see sageli enam ajakohane. Isegi elektroonilised madalpingetrafod väljastavad äärmiselt moonutatud siinussignaali ning sel juhul kuvavad keskväärtus-multimeetrid kas täiesti vale tulemuse või ei näita üldse midagi. Just sel põhjusel tuleks valida vahelduvpingete ja -voolude mõõtmisteks tegelikku efektiivväärtust ehk ruutkeskmist väärtust (TRMS – true root mean square) mõõtvad digitaalsed multimeetrid.

                Kuidas valida multimeetrit - Digitaalse multimeetri spekter

                Moonutatud pinge näide.

                 

                Lubatud piirhälve (mõõtetäpsus)

                Lubatud piirhälve määrab antud kindlatel tingimustel esineva suurima lubatud erinevuse tegelikust väärtusest. See hälve väljendatakse tavaliselt protsentides.

                Näide: Tegelik väärtus 100 V võidakse lubatud piirhälbe ±1 % korral kuvada vahemikus 99,0 kuni 101,0 V. Kui aga lubatud piirhälve on antud kombineeritud hälbe kujul: ±1% ±2 (arv, väikseima kümnendkoha ühik), siis arvutatakse võimalikku näiduvahemikku järgmiselt: vahemiku alumise piiri leidmiseks leitakse 1% näidust, lahutatakse see tegelikust väärtusest (100 V) ning lahutatakse seejärel ka 2 vähima kümnendkoha ühikut; ülemise piiri leidmiseks liidetakse tegelikule väärtusele 1% sellest ning lisaks veel ka 2 vähima kümnendkoha ühikut. Seega võib näit antud juhul olla vahemikus 98,8 kuni 101,2 V.

                Alalispinge mõõtepiirkond10 mV … 1000 V
                Alalispinge mõõtetulemuse lubatud piirhälve voltides± 0,05 % mõõtetulemusest ±3 ühikut
                Vahelduvpinge mõõtepiirkond10 mV … 1000 V
                Vahelduvpinge mõõtetulemuse lubatud piirhälve voltides± 0,5 % mõõtetulemusest ± 9 ühikut
                Pinge efektiivväärtuse mõõtmine (TRMS)vahelduvpinge (AC) või vahelduvpinge ja alaliskomponent (AC+DC)
                Alalisvoolu mõõtminealalisvoolu (Halli efektiga) voolutangidega
                Vahelduvvoolu mõõtminevoolutangidega
                Voolu efektiivväärtuse mõõtmine (TRMS)vahelduvpinge (AC) või vahelduvpinge ja alaliskomponent (AC+DC)
                Takistuse mõõtmine0,01 oomi … 40 megaoomi
                Lubatud piirhälve takistuse mõõtmisel± 0,2 % mõõtetulemusest ± 5 ühikut

                Digitaalsed multimeetrid, mis mõõdavad tegelikku efektiivväärtust määratud sagedusribas

                Pinge- ja voolumõõtmistel mõõdavad ja kuvavad sellised multimeetrid õigeid tulemusi nii siinuseliste kui ka mittesiinuseliste signaalide korral. Ribalaiuse arvestamine on siin sama oluline kui tegelik efektiivväärtus (TRMS). Signaali sagedusriba on oluline, kui mõõdetakse vahelduvpinget või –voolu. Näiteks juhul, kui mõõdetakse madalpingelist halogeenvalgustite trafot, on nõutav multimeeter ribalaiusega üle 24 kHz

                Üle 10 A voolude mõõtmine

                Kuidas valida multimeetrit - Üle 10 A voolude mõõtmineKas tuleb sageli mõõta voolusid, mis ületavad digitaalse multimeetri mõõtepiirkonna või mõõta voolu kaablites, mida pole võimalik lahti ühendada? Sel juhul tuleb vooluandurid (pildil) sulgeda ümber kaabli nii, et need on kaabliga 90° nurga all, tagamaks suurimat võimalikku mõõtetäpsust.

                 

                 

                Voolutrafoga vooluandur sobib ainult vahelduvvoolu mõõtmiseks.

                Hall’i efektiga vooluandur sobib nii alalis- kui vahelduvvoolu mõõtmiseks.

                Nendel vooluanduritel on pingeväljund vastavalt ülekandetegurile volti ampri kohta. Seetõttu tuleb funktsioonivalija pöördlüliti seada asendisse VAC+DC. Sobiva ülekandeteguri, näiteks 1:1000 (1 volt 1000 ampri kohta), saab valida seadistusmenüüst ning mõõdetav voolutugevus arvutatakse automaatselt ja kuvatakse multimeetri ekraanile.

                Kasutusmugavusest

                Multimeetri kasutusmugavus sõltub reast näitajatest ja lisaks kasutaja soovidest ja harjumustest. Mugavus algab üldmuljest mõõteriistale ja selle kujundusele. Oluline on mõõteriista funktsionaalne sobivus, lihtne ja loogiline kasutatavus, täpsus, selge näit, kujundus, mõõtmed ja kaal, käepärasus, näidu loetavus valges ja pimedas, taustavalgus, pistikute, proovikute ja juhtmete kujundus ja vastupidavus, mõõtekiirus, kaldu asetamise ja riputamise võimalused, helisignaali tugevus ühenduse kontrolli ja vea korral, ühenduse kontroll leediga (hea mürarikkas keskkonnas), patarei või aku vastupidavus ja laadimiskiirus, energiasäästufunktsioon ja selle seadistamine, tõhusad kaitsed vale ühendamise vältimiseks (ABS), vale piirkonnaga mõõtmisel ja ülekoormusel, elastne ümbris kukkumiskaitse tõhusaks tagamiseks, kesta tugevus, kaitseümbris, juhendid, sertifikaadid, sertifitseerimise maksumus, kasutatavus külmas ja niiskes, vee- ja tolmukindlus, garantiiaeg, klienditeenindus, tarkvara uuendamise vajadus ja mugavus jne. Need on nii subjektiivsed kui objektiivsed näitajad, mis on kõige paremini täidetud, kui valid oma erialale sobiva profimõõteriista. Need on küll kallid, aga oluliselt ohutumad ja paremad hobimõõteriistadest.

                Kokkuvõtteks

                Hobimõõteriistu ostes ja kasutades tuleks tähelepanu pöörata eelkõige elektriohutusele ja mitte kasutada neid piirväärtuste juures.

                Näiteks, ühel multimeetril oli 1500 VAC/DC piirkond, aga peale märgitud CAT II 600 V. See tähendab, et üle 600 V pinget mõõtes olete elektrilöögi ohus ja võite surma saada, kui võrgus tekkib liigpinge. Proovikutel oli peale märgitud suurim pinge 1000 V. Üle 10 A voolu mõõtmine sellise riistaga maksimaalse pinge juures võib samuti põhjustada lühise ja tulekahju, kuna 1500 V sulavkaitse ei mahu gabariitidelt kuidagi sellise multimeetri sisse.

                Artiklis anti ülevaade sellest, kuidas valida multimeetrit, lähtudes tähtsamatest omadustest, mida tasub ostmisel silmas pidada.

                Samamoodi, nagu ehitusmees ei tööta enam ammugi 10 eurose trelliga, tuleks ka kõigil endast lugupidavatel elektrikutel ja automaatikutel endale muretseda korralikud ohutud mõõteriistad.

                Vali sobiv multimeeter siit

                Täiendava info ja pakkumise küsimiseks võta ühendust tel. 655 1312 või info@energiatehnika.ee. Energiatehnika OÜ spetsialist saab teid nõustada kõige sobivama profimultimeetri valikul.

                  Nimi*

                  E-mail*

                  Sisu


                  Delta-M300-seeria-sagedusmuundurid.jpg

                  12.05.2020

                  Väike aga võimas – M300 seeria sagedusmuundurid on saabunud, et lüüa laineid!

                  Sagedusmuundurid, mida iseloomustab suurem kasutegur, optimaalne kvaliteet, paindlikkus ning ühilduvus arvukate rakendustega.

                  Delta MS300 seeria on uue põlvkonna suure jõudlusega standardsed, kompaktsed, vektorjuhtimisega sagedusmuundurid mille mõõtmeid on vähendatud 40%.

                  Delta Electronics laskis Euroopas turule kauaoodatud M300 seeria sagedusmuundurid, mille võimsuste vahemik on 0,1 kuni 22 kW. Uue seeria sagedusmuundurite peamisteks rakendusvaldkondadeks on on toiduainete, jookide, pakendite ja elektroonika tootmine, puidutööstus, tööpinkide ajamid, ventilaatorite ja pumpade mootorite kiiruse juhtimine. Peamised eelised, võrreldes eelnevate seeriatega on

                  • väiksus, lubatud on külg-külje kõrvale paigaldamine;
                  • sisseehitatud STO turvasisend (SIL2);
                  • püsimagnet-sünkroonmootorite ja servomootorite vektorjuhtimise võimalus;
                  • IP40 ja IP66 variandid võimaldavad lahtist paigaldust;
                  • eemaldav lihtne potentsiomeetriga kasutajaliides;
                  • tarkvaraline programmeeritav kontroller (PLC).

                  Delta M300 seeria sagedusmuundurid

                  Pilt 1. M300 seeria sagedusmuundurid

                  Uus ME300 on omadustelt varasemate VFD-E ja VFD-EL seeriatega võrreldes vahepealne, kuid saab olla kas EMÜ filtriga või ilma, STO turvaseiskamisega või ilma selleta. Sagedusmuunduri STO (SIL2) sisend võimaldab masinaehitajatel loobuda kulukast turvareleest ja kontaktoritest. M300 sagedusmuunduritel on ka tarkvaraline loogikakontroller (soft plc), mis koos turvasisendiga loob tootele olulise kulueelise ja aitab kaasa masina kiiremale sertifitseerimisele. Soovi korral on võimalik saada ka STO turvasisendita muundurit, mis on odavam, kuid see ei ole laotoode ja tuleb tellida tehasest (pikk tarneaeg).

                   

                  Delta ME300, MS300, MH300, VFD-EL ja VFD-L seeria sagedusmuundurite võrdlus on tabelis 2.

                   

                  Tabel 2. Sagedusmuundurite ME300, MS300, MH300, VFD-EL ja VFD-L võrdlus.

                  NäitajadMH300MS300ME300VFD-ELVFD-L
                  Asünkroonmootori
                  juhtimine*
                  V/f,
                  V/f+PG
                  SVC,
                  FOC+PG,
                  TQC+PG
                  V/f,
                  SVC
                  V/f,
                  SVC
                  V/f, SVCV/f
                  Püsimagnetsünkroonmootori
                  juhtimine
                  PMSVCPMSVCPMSVC--
                  Modulatsioonisagedus
                  (SWPWM*)
                  2 ... 15 kHz2 ... 15 kHz2 ... 15 kHz2 ... 12 kHz2 ... 10 kHz
                  Pidurdustransistorjahjahjah--
                  Sisemise PLC
                  võimekus
                  5000 sammu2000 sammu---
                  Kommunikatsiooni
                  lisakaardi pesi
                  11---
                  CANopenlisanalisana---
                  Impulss-sisend2 (33 kHz)1 (33 kHz)11-
                  Mitme mootori
                  lülitamise
                  juhtimine
                  842--
                  Digisisendeid5, kõik
                  programmeeritavad
                  5, kõik
                  programmeeritavad
                  5, kõik
                  programmeeritavad
                  6, 4 tk
                  programmeeritavad
                  4, kõik
                  programmeeritavad
                  Releeväljundeid11111
                  Digiväljundeid111--
                  Analoogsisendeid11111
                  Analoogväljundeid1111-
                  Sisseehitatud STOSIL2SIL2SIL2 lisana--
                  USB liides11---
                  MODBUS liidesASCIIASCIIASCIIASCIIASCII
                  Kasutajaliideseemaldatav
                  5-kohaline
                  LCD
                  eemaldatav 5-
                  kohaline LED
                  4-kohaline
                  LED
                  4-kohaline
                  LED
                  4-kohaline
                  LED
                  Sisemine EMÜ
                  filter
                  C2
                  (1 x 230 V ja
                  3 x 460 V)
                  C2
                  (1 x 230 V ja
                  3 x 460 V)
                  C2 (1 x 230
                  V) ja C3 (3 x
                  460 V)
                  --

                  * V/f skalaarjuhtimine; PG – tagasiside enkooderiga; SVC – andurita vektorjuhtimine; FOC –

                  vektorjuhtimine; TQC – momendijuhtimine; SWPWM – pingevektori pulsilaiusmodulatsioon.

                  Tabel 1. Sagedusmuundurite M300 tüübikoodi võti.

                  VFD1A6
                  nimivool
                  ME
                  Seeria
                  21
                  Toide
                  A
                  IP kood
                  Sagedusmuundur
                  (variable
                  frequency
                  drive)
                  1A6 - 1,6 A
                  7A5 - 7,5 A
                  25A - 25 A
                  ME - Säästuajam
                  (economic drive)
                  MS - Standardne kompaktajam
                  (standard drive)
                  MH - Liftiajam (elevator drive)
                  11 - 1 x 115 V
                  21 - 1 x 230 V
                  23 - 3 x 230 V
                  43 - 3 x 460 V
                  A - IP20
                  E - IP40
                  (MS300)
                  M - IP66
                  (MS300)
                  N
                  Filtri versioon
                  S
                  Turvaseiskamine
                  (STO - safe torque off)
                  A
                  Mudeli tüüp
                  A
                  Versioon
                  F - sisseehitatud
                  EMÜ filter
                  N - filtrita
                  S - STO sisendiga
                  N - puudub
                  A - standardmudel
                  L - liftiajam
                  A

                  Lisavarustusena on saadaval

                  •  kasutajaliidese kaablid,
                  • programmeerimiskonverterid ja -tarkvarad,
                  • sisendite ja väljundite laienduskaardid,
                  • maanduskomplektid,
                  • võrguliidesed (DeviceNet, Modbus TCP/Ethernet IP, Profibus DP, Modbus TCP/IP,CANopen DS402, EtherCAT; võrguliideseid ei saa kasutada versiooniga ME);
                  • enkooderikaardid (ainult MH versioonile);
                  • ventilaatorikomplektid,
                  • klemmkarbid (conduit box),
                  • DIN-liistu paigalduskomplektid,
                  • paigaldusadapteri komplektid ja
                  • EMC filtrid.

                  Suur valik MS300 sagedusmuundureid on saadaval otse laost. Energiatehnika OÜ on firma Delta Electronics ametlik

                  esindaja ja volitatud süsteemiintegraator Eestis.

                  Võta ühendust helistades numbril 655 1312 või saada päring vormi kaudu:

                    Nimi*

                    E-mail*

                    Sisu


                    ENERGIATEHNIKA

                    Kontakt

                    Võta ühendust!

                    +372 655 1312

                    www.energiatehnika.ee

                    info@energiatehnika.ee

                    ASUKOHT


                    Väike-Männiku tn 3, 11216 Tallinn

                    Kvaliteet




                    Edukas Eesti Ettevõte Energiatehnika

                    Liikmelisus



                    Jälgi meid: