Liitu uudiskirjaga | Artiklid | Energiatehnika | Tööstusautomaatika

Artiklid

Kas on veel midagi looduselt õppida?

Kas on veel midagi looduselt õppida? NASA kulgur Perseverance maandus 18.2.2021 hilisõhtul edukalt Marsile. Algas punase planeedi põhjalik uurimine, et sinna kunagi võimalusel inimasustus rajada. Pole kahtlust, et ellujäämine kosmoses on selgelt pigem teadus kui kunst. Paradoksaalselt on teaduse ja tehnika kiire areng ohtu seadnud inimkonna ja kogu looduse tuleviku meie koduplaneedil. Kuna elusloodus on […]

Jüri Joller: Mis lahendaks inimkonna energia- ja keskkonnaprobleemid?

Mis lahendaks inimkonna energia- ja keskkonnaprobleemid?

Mis lahendaks inimkonna energia- ja keskkonnaprobleemid? Kriis on üles lükanud innovatsiooni, investeeringute ja toetuste laine, millega oleks tore edasi purjetada. Roherevolutsioon, roheralli, rohetransformatsioon, rohefondid, sajad miljonid eurod roheteemade toetuseks – kuuleme neid sõnu meedias peaaegu iga päev. Käime nüüd kõik ringi rohelised prillid ees ja vaatame, mida saaks teha, et rohetoetustele ligi pääseda. Kas teeme […]

Jüri Jolleri arvates oleme sügava koroona- ja majanduskriisi põhjas.

Kas laseme heal kriisil raisku minna?

Kas laseme heal kriisil raisku minna? Head uudised – oleme sügava koroona- ja majanduskriisi põhjas. Ehk enam väga palju hullemaks ei saa minna. Kui meil seda sõnnikut on jalaga segada (kasutades Lennart Mere kuulsat tsitaati), siis mis sellega teha? Kas laseme heal kriisil raisku minna?   Elu pärast taudi muutub teistsuguseks mitmes mõttes. Vaktsiin on […]

Ohutusnõuded masinate ja seadmete kohta

Seadmete ja masinate ohutus, riskianalüüs ja testimine

Seadmete ja masinate ohutus, riskianalüüs ja testimine Ohutusnõuded masinate ja seadmete kohta võib lihtsustatult kokku võtta ühte lausesse: seade ei tohi inimest tappa, minna põlema ega reostada keskkonda. Selle teostamine on palju keerulisem kui 1 lause – ohutusnõuete kohta on tuhandeid standardeid, eeskirju, määrusi ja seadusi, mis üksikasjalikult reguleerivad erinevate seadmete ja paigaldiste ohutusnõudeid, testimismetoodikaid […]

Jüri Joller - Eestlaste käsi oli mängus maailma parima trammi loomisel

Eestlaste käsi oli mängus maailma parima trammi loomisel

Tippinsenerid Jüri Joller ja Dmitri Tihhomirov – Eestlaste käsi oli mängus maailma parima trammi loomisel Tallinna Tehnikaülikoolist enam kui 20 aastat tagasi alguse saanud pealinna trammide täiustamine ja hiljem ka Helsingi trammide veoajamite moderniseerimine viis selleni, et lõpuks oli eesti tippinseneride Jüri Joller ja Dmitri Tihhomirov käsi ja know-how mängus ka tõenäoliselt maailma parima trammi loomisel. […]

IE klasside nõuded

Elektrimootorite ja sagedusmuundurite IE klasside nõuded karmistuvad

IE klasside nõuded elektrimootoritele ja sagedusmuunduritele karmistuvad Kui seni pidi energiatõhususe klassidega arvestama elektrimootoritel alates 750 W nimivõimsusest, siis järgmise aasta, s.o. 2021 aasta 1. juulist rakenduvad nõuded alates 120 W nimivõimsusest. Lisaks hakkavad sarnased nõuded kehtima ka  ka sagedusmuunduritele, mis on ette nähtud mootoritele nimivõimsusega alates 120 W kuni 1 MW. Elektrimootoreid kasutatakse paljudes […]

meditsiiniseadmete testimise valge raamat

Elupäästev meditsiiniseadmete testimise valge raamat

Elupäästev meditsiiniseadmete testimise valge raamat Keerukate meditsiiniseadmete, näiteks ultraheliseadmed, infusioonpumbad, kopsuventilaatorid, diagnostika tööjaamad, robotjuhtimisega kirurgiaseadmed ja telemeditsiiniseadmed, kasutamisega on seotud riskid mis sõltuvad mehaanika keerukusest. Näiteks Sa ei soovi hambaarsti toolis surma saada, kui puur läheb ootamatult pinge alla. Vältimaks selliseid „ootamatusi“ koostati meditsiiniseadmete valge raamat. Patsiendi ja kasutaja suurema ohutuse tagamiseks tuleb kasutajatel ja […]

Elektriseadmete ohutuse remondijärgne kontroll

Elektriseadmete ohutuse remondijärgne kontroll muutub kohustuslikuks

Elektriseadmete ohutuse remondijärgne kontroll muutub kohustuslikuks Kui seni tuli perioodiliselt ja pärast remonti kontrollida teatud elektripaigaldisi, elektrilisi meditsiiniseadmeid ja keevitusseadmeid, siis 16. detsembrist 2020 muutub elektriseadmete ohutuse remondijärgne kontroll ka teiste elektriseadmete puhul kohustuslikuks, sest jõustub elektriseadmete ohutusmeetmete tõhususe remondijärgse tagamise üldise protseduuri standard EVS-EN 50678:2020. Euroopa Liidu direktiiv 2009/104 Tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuded töövahendite […]

võimas patareitester METRACELL BT Pro

Tutvustame patareitestrit METRACELL BT PRO nüüd ka eesti keeles!

Patareitester METRACELL BT PRO tutvustavad videod nüüd ka eesti keeles! Hiljaaegu tutvustasime Gossen Metrawatti uut võimast patareitestrit METRACELL BT PRO. Vaata tutvustust siit. Nüüd avaldasime tutvustavad videod ka eesti keeles! METRACELL BT PRO tutvustus eesti keeles Kuidas patareitestrit METRACELL BT PRO kasutada? Mõõtmiste teostamine METRACELL BT PRO – liikumine menüüdes ja funktsioonides   METRACELL BT […]

Sagedusmuunduri seadistamine - Delta VFD-L seeria sagedusmuundurid

VFD-L seeria sagedusmuundurite tootmine lõpetatakse

Delta lõpetab VFD-L seeria sagedusmuundurite tootmise Delta VFD-L seeria sagedusmuundurid on tootmisest maas juba käesoleva aasta lõpuks. Delta Electronics VFD-L seeria sagedusmuundurid olid kaua populaarsed tänu väga soodsale hinnale ja väikestele mõõtmetele. Tänu elektroonika arengule tuleb üle minna uutele mudelitele. Delta VFD-L seeria sagedusmuundurid Milliste toodetega saab Delta VFD-L seeria sagedusmuundurid asendada? ME300 seeria sagedusmuundurid […]

Hiiglaste kukil võib näha neist endist enam ja kaugemale…

See tõde on üle 800 aasta vana, aga endiselt igati päevakohane. Globaalses konkurentsis ei pruugi võita kõige kiirem, julgem, osavam, targem ega ka rikkam. Edukaks tootearenduseks on vaja parajal määral kõiki neid omadusi, eelkõige aga head ülevaadet olemasolevast tehnikast. Lisaks on tarvis veel midagi – inspiratsiooni,
vaimustust, pühendumust ja natuke ka õnne.

Toote- ja tehnoloogiaarenduses esirinda jõudmiseks on vaja tugevaid spetsialiste.Neile tuleb hankida parimad vahendid, luua võimalikult soodsad tingimused ja anda õiged ülesanded. Tootearenduse kiirus ja tulemuse kvaliteet sõltuvad endiselt eeskätt inseneride teadmistest, oskustest ja kogemustest. Eestis on kvalifitseeritud ja kogenud insenere, aga ka muid spetsialiste raske leida, kuid Energiatehnika OÜs töötavad kõrge kvalifikatsiooniga ja teadlasetaustaga tippinsenerid. Neil on suured kogemused toodete ja tootmise arenduses, automatiseerimises ja katsetamises. Et tipptaset hoida, toimuvad neile järjepidevad täiendkoolitused.

Ettevõtte 27 tegevusaasta jooksul on projekteeritud sadu erinevaid elektri- ja automaatikaseadmeid ning teostatud nende lahendusi. Meil on pikaajalised suhted elektriajamite, automaatika ja mõõteriistade tugevamate tarnijatega. Peamiselt kasutamegi nende tooteid. Nõnda tagame professionaalne tehniline toe seadmete tööle rakendamisel ja käidul.

Ei leidnud artiklit Sind huvitaval teemal? Võta ühendust ja anna meile teada, millest võiksime edaspidi juttu teha:






    Nimi*

    E-mail*

    Sisu


    14.04.2021

    Kas on veel midagi looduselt õppida?

    NASA kulgur Perseverance maandus 18.2.2021 hilisõhtul edukalt Marsile. Algas punase planeedi põhjalik uurimine, et sinna kunagi võimalusel inimasustus rajada. Pole kahtlust, et ellujäämine kosmoses on

    Jüri Joller: Kas on veel midagi looduselt õppida?
    Jüri Joller: Kas on veel midagi looduselt õppida?

    selgelt pigem teadus kui kunst. Paradoksaalselt on teaduse ja tehnika kiire areng ohtu seadnud inimkonna ja kogu looduse tuleviku meie koduplaneedil. Kuna elusloodus on püsinud ja arenenud miljardeid aastaid, siis peaks olema mingid kõrgemad metareeglid, mis on taganud elu pidevuse ning elusorganismide ülima efektiivsuse. Nende abil võiks ehk aru saada, mida meil tuleks teisiti teha, et ise püsima jääda.

    Kui elu kestust Maal – u 3,5 miljardit aastat – võrrelda aastaga, siis inimene tekkis vana aasta õhtul kl 19:30 paiku (u 1,9 miljoni aastat tagasi [3]). Tööstus, mis põhines fossiilkütustele, tekkis u 200 a tagasi ja samas aastases ajavõrdluses oleks see kestnud napilt 2 sekundit ehk ainult ülimalt lühikese hetke – u 1/10000 inimkonna ajaloost. Seega ei pea paika, et inimkond ei saa hakkama elektrita, fossiilkütusteta, autodeta, lennukiteta jne. Need meeldivad meile ja muudavad elu mugavamaks, kuid nad pole sellises mahus vajalikud, kui oma elu vastavalt ümber korraldada. Kõik, mis aitab kaasa meie liigi püsimajäämisele, peab olema kooskõlas inimeste ja loodusega. Selles osas on meil veel pikk tee minna, kuid aega keskkonnakatastroofi vältimiseks pole jäänud palju.

    Kui tahame midagi uut leiutada, võiks esmalt leida analoogiaid ja aru saada, kuidas see toimub looduses. Lennuki idee sündis lindude vaatlemisel, ratta idee arvatavasti veerevatest kivikestest, tehisintellekti loomisel on abiks aju-uuringud, vaktsiinide tõhusaks loomiseks peame tundma DNA ja RNA protsesse, kosmoses tegutsemiseks peab aru saama, mis seal täpselt toimub jne. Kuidas siis ometi elu tekkimine, areng ja püsimajäämine on iseenesest õnnestunud planeedil Maa? Kas siin taga saavad olla ainult ideaalsed tingimused elu tekkeks ja püsimiseks? Kas võivad olla mingid ülimad loomulikud – miks mitte jumalikud – üleüldised ellujäämise põhimõtted või seadused, mida elusloodus ise automaatselt järgib? See on filosoofe ja biolooge juba sajandeid huvitanud, kuid alles nüüd võib olla jõutud tõele lähedale.

    Täpsema ülevaate neist teooriatest võib saada nt Vikipeediast [vt. 1 ja 2]. Eluslooduse käsitlemisel on jõutud klassifitseerida kõik u 1,7 miljonit liiki [5]. Elu kui terviksüsteemi seadused on juba 1990. aastal postuleerinud Saksa professor Frederic Vester (1925 – 2003). Ta nimetas neid bioküberneetika põhireegliteks, mis on järgmised [6]:

    1. Negatiivne tagasiside peab ületama positiivset tagasisidet

    Positiivse tagasiside võimendus paneb asjad tööle. Negatiivne tagasiside hoolitseb stabiilsuse eest häiringute ja piirväärtuste ületamise korral. Võnkumised sumbuvad ja stabiilsus taastub. Negatiivsed tagasisided tähendavad näiteks vooluringide iseregulatsiooni. Nt. keha autonoomne närvisüsteem juhib hormoonide kontsentratsiooni; karburaator juhib mootori bensiinivarustust. Iseregulatsioon on allsüsteemi korralduse kõige olulisem põhimõte, mis sisaldab ka juhtkontrollerit. Vastasel korral  kõik, mis aina kasvab, neelab korraga kõik oma ümber ja seeläbi tapab ennast. Võib-olla oli see põhjus eelajaloolise tiigri väljasuremisele, kelle hiiglaslikud hambad ei vabastanud ühtegi saaki. Kuna tiigri populatsioon kasvas pidurdamatult, ei olnudki ühel päeval enam saaki. Kuna vahetult reguleeriv ahel purunes, sekkus kõrgem reguleeriv ahel ja likvideeris selle liigi.

    Süstemaatilised katastroofid tekivad positiivselt tagasisidestatud keerukate süsteemide kasvamisel. Teatud hetkel, kui süsteemi piirid on saavutatud, piisab pisikesest intsidendist ja süsteem variseb kokku lühikese ajaga. Näiteks, globaalne reisimine, ettevõtlus, pangandus ja kaubavedu ühendab kõiki riike. Covid viiruse ülemaailmne levik näitas ka selle nõrga koha kätte – suurem osa turismiga seotud ärisid varisesid kokku. Heidutav näide on ka Internet, mis ühendab praktiliselt kõiki igaühega kohapealse juhtstruktuurita. Ohud varitsevad häirete ja rikete piiramatu ülekande tõttu. Libauudiste ja valeinfo massiline levik on põhjustanud näiteks vandenõuteooriate ja vaktsiinivastase liikumise ulatusliku leviku.

    2. Süsteemi funktsioon peab olema sõltumatu kvantitatiivsest kasvust

    Energia ja materjali voog on pikaajaliselt püsiv. See vähendab pöördumatuse ja kontrollimatu piirväärtuste ületamiste mõju. Ükski elusorganism ei saa kasvada piiramatult. Kui süsteem tahab kasvada ja ellu jääda, peab see läbima metamorfoosid. Teatud suuruses ei oleks röövik enam elujõuline. Niisiis lülitub see aja jooksul nullkasvule, muutub uuendusmeelseks, nukkub ja muutub liblikaks. See on hea näide sellest, et puhas kasv ei saa metamorfoose asendada ja selle ümberkorraldamine kehtib ka keerukate süsteemide puhul. Ühenduste arv (võrk) on süsteemi stabiilsuse tagamiseks hädavajalik. Peatumatu kasvu (reegli nr 1 rikkumise) ja suurema ühenduste hulga korral võib stabiilsus taas väheneda või isegi kaosesse juhtida. Parim näide: inimese aju. Mõni kuu pärast sündi on see täielikult kasvanud: kasv võib häirida seal, kus on oluline toimida.

    3.Süsteem peab töötama funktsioonile, mitte tootele orienteeritult

    Teise vastavaga vahetatavus suurendab paindlikkust ja kohanduvust. Süsteem elab üle ka muutuvate pakkumiste korral. See reegel tagab ettevõtte või piirkondliku ettevõtte koha vajaliku paindlikkuse muutuste ajal. Näiteks, Volkswageni „mardika“ läbimurret ei saavutanud mitte toode ise, vaid ainulaadne ülemaailmne teenus. Ratsionaliseerimisest ja asukoha eelistest pole palju abi, kui ei julgeta toodet ennast kahtluse alla seada. Tootjad eelistavad alati komponente ja materjale, mida saab asendada alternatiivsega. Praegusel koroonaajal peaks töökorraldus olema selline, et ühe töötaja nakkus ei tooks kaasa tema asendaja karantiini jäämist. Demokraatlik süsteem on diktatuurist kestlikum, kuna perioodiliselt valitakse uued valitsejad, kes suunavad arengud taas  õigemasse suunda. Inimkonnale teise eluks sobiva planeedi leidmine suurendaks elu kestlikkust, kui Maa peaks mingil põhjusel elamiskõlbmatuks muutuma. Kuna aga potentsiaalselt eluks sobivad planeedid asuvad kosmilises kauguses, siis pole sellest inimkonnale veel kasu. Ja kui olekski, ei annaks see meile mingit õigust oma koduplaneeti lugupidamatult suhtuda.

    4. Olemasolevate jõudude kasutamine Jiu-Jitsu-põhimõttel, mitte poksijameetodil võideldes

    Kasutatakse võõrast energiat (energiakaskaade ja -kette), kusjuures enda energia toimib juhtimisenergiana. Tuleks lõigata kasu olemasolevatest vastasseisudest, mis nõuab eneseregulatsiooni. Kuna Aasia võitluskunstid, nagu judo või aikido kasutavad kangiefekti, siis nad vajavad ainult väga väikest juhtimisenergiat, võrreldes teiste spordialade jaoks vajaliku energiaga. Looduslikud süsteemid töötavad sarnaselt. Näideteks võiks olla vastutuules looviv lind või purjekas. Samamoodi, nagu kasutame päikese-, vee- või tuuleenergiat, võiksime kasutada ka  kehade temperatuuri- või heitsoojuse erinevusi, selle asemel, et võidelda nende vastu kliimaseadmetega, millel on täiendav energiatarve. Näiteks Stirlingi mootor või soojuspump, mis võimaldavad kasutada temperatuuride vahesid sisepõlemismootorist tõhusamalt ja ei vaja tingimata fossiilkütuseid. Elektrisõiduk saab pidurdusel või mäest alla sõites akusid laadida.

    5. Toodete, funktsioonide ja organisatsioonistruktuuride korduvkasutus

    Suurendab võrgustumisastet, vähendab energia-, materjali- ja infomahukust. (Kaks kärbest ühe hoobiga.) Ellujäämiseks sobivad süsteemid eelistavad tooteid ja protsesse, mis võivad ühe löögiga tappa kaks või enam kärbest. Sellised oleks liittehnoloogiad, nt. elektri- ja soojusenergia koostootmine, energiaplokid, biogaasi, looduslikest kiududest valmistatud isoleermaterjali ja kütuse kasutamine jne. Energeetikas oleks tulevikku soojuse ja elektri koostootmisplokidel, mis kasutavad kütuseks nt puidujääke ja prügila-biogaasi. Toodete remonditavus tagab pikema kasutusea. Ühekordsete plastnõude kasutamine on Euroopa Liidus käesolevast aastast keelatud.

    6. Taaskasutus. Ringprotsesside kasutamine materjalide ja ressursside taaskasutuseks.

    Väljund- ja lõpptooted sulanduvad ühte. Materjalivood liiguvad ühtlaselt. Pöördumatusi ja sõltuvusi leevendatakse. Ringluse põhimõte pole sugugi vanamoodne. Eriti keskklassi ettevõtete ja kaubandussektori jaoks pakub see vägagi ahvatlevaid võimalusi. Loodus ei tunne mingeid jäätmeid, igale materjalile on oma ensüüm. Meie seevastu oleme erinevad, kuna kipume tootmist jäätmete taaskasutusse võtust olulisemaks pidama. Varem, kui inimene kasutas looduslikest materjalidest tooteid, siis nende lagundamisega sai loodus kenasti hakkama. Üha enam on siiski kuulda ringmajandusest, mis vastab sellele loodusseadusele ja võiks olla kestlik. Näiteks jaapanlased püüavad ookeanis ujuvat plastprügi ja töötlevad seda ümber kütusteks jm.

    7. Sümbioos. Erinevuste vastastikune kasutamine läbi sidestuste ja vahetuste

    Elusloodus eelistab väikesi protseduure ja lühikesi transporditeid. See vähendab läbilaset ja sõltuvust välisest ning suurendab sisemist koostööd. Energiakulu väheneb. Parim näide vastastikku kasulikust sümbioosist on eelajaloolise bakteri relikt mitokonder. Rakkude poolt toitainetega varustatult juhivad nad raku energiavarustust. Puujuured teevad koostööd seentega, samblikes on koostöös seened ja vetikad. Vastastikku kasuliku sümbioosi ehk mutualismi eeliseks on kõigi osalejate märkimisväärne energia, transpordi ja tooraine kokkuhoid. Looduses esineb ka vaid ühele osapoolele kasulikku sümbioosi e parasitismi jm sümbioosi vorme. Majanduses on kestlikumad need ettevõtted, kes on tihedas ja mitmekülgses koostöös oma klientidega, teiste ettevõtetega, nt allhankijatega, tarnijatega, teenusepakkujatega; ülikoolidega, ühiskonnaga jne.

    8. Toodete, meetodite ja organisatsioonivormide biloogiline kujundamine tagasisidestatud kavandamisega

    Arvestatakse seest ja väljast lähtuvaid rütme. Näide: puuleht – alles jääb see, mis töötab ja kuni seda on võimalik kasutada. Kevadel kasvavad uued lehed. Kasutatakse resonantsi ja harmoniseeritakse süsteemi dünaamikat. Võimaldatakse uute osade orgaanilist lõimimist vastavalt neile 8 reeglile.

    Bioküberneetika reegleid võib olla rohkemgi, kuna teemade ring on ääretult lai. Keda see lähemalt huvitab, võiks lugeda nt Kalevi Kulli raamatut „Teoreetilisest bioloogiast: Eluteadus matemaatika ja semiootika vahel“ [7]. Keerukate süsteemide ülesehitamise kohta leidub netis palju infot ja teadusartikelid. Kuigi Prof. Vesteri sõnastatud põhimõtteid on teiste teadlaste poolt kritiseeritud, siis nende põhimõtete kasvav populaarsus näitab nende elujõudu. Näiteks on nende rakendamise õppimiseks loodud mäng Ecopolicy ja toimub rahvusvaheline võistlus Ecopoliciade, milles osaleb sadu tuhandeid üliõpilasi. Samuti on loodud arvutiprogramme keerukate süsteemide modelleerimiseks nende reeglite põhjal.

    Kokkuvõte

    Toodud bioküberneetika põhimõtetele tuginedes võib luua tõeliselt vastupidava süsteemi mistahes elualal. Ehk siis tuleb antud süsteemis tagada õigesti tagasisidestatud protsessid, kvantitatiivse kasvu sõltumatus, funktsioonile orienteeritus, enesekorraldus, eneseregulatsioon, kohanemine, homöostaas, sümbioos, ringlussevõtt ning bioloogiline disain. Kui teie firma, toode või süsteem veel ei vasta kõigile neile reeglitele, siis tuleks puudujääk kõrvaldada, kui soovite kauaks püsima jääda. Oma kompetentsuse piires saame teid ka selles aidata. Ühendatud süsteemne mõtlemine, arvestades elu metareegleid, aitab teil toime tulla meeletu infotulva ja veel suurema hulga puuduva infoga ning leida kestlikud lahendused.

     

    Jüri Joller

    Volitatud elektriinsener, D.Sc.

    Energiatehnika OÜ

     

    Allikad

    1. https://en.wikipedia.org/wiki/Life#Biophysics
    2. https://et.wikipedia.org/wiki/Maa#Elu
    3. https://et.wikipedia.org/wiki/Inimene_(perekond)
    4. Gabriele Harrer: The Biocybernetic Approach as a Basis for Planning andGovernance journals.isss.org › index.php › article › download https://et.wikipedia.org/wiki/Liik_(bioloogia)
    5. Frederik Vester: Crashtest Mobilität. Die Zukunft des Verkehrs. Wilhelm Heyne Verlag, München 1995.
    6. Kalevi Kull: Teoreetilisest bioloogiast: Eluteadus matemaatika ja semiootika vahel – 2019 https://www.academia.edu/38973209/On_Theoretical_Biology_Life_Science_between_Mathematics_and_Semiotics_Teoreetilisest_bioloogiast_Eluteadus_matemaatika_ja_semiootika_vahel_2019

     

     

     


    DSC05470-1280x1280.jpg

    10.02.2021

    Mis lahendaks inimkonna energia- ja keskkonnaprobleemid?

    Jüri Joller: Mis lahendaks inimkonna energia- ja keskkonnaprobleemid?
    Jüri Joller, D.Sc., volitatud elektriinsener /Mis lahendaks inimkonna energia- ja keskkonnaprobleemid?/

    Kriis on üles lükanud innovatsiooni, investeeringute ja toetuste laine, millega oleks tore edasi purjetada. Roherevolutsioon, roheralli, rohetransformatsioon, rohefondid, sajad miljonid eurod roheteemade toetuseks – kuuleme neid sõnu meedias peaaegu iga päev. Käime nüüd kõik ringi rohelised prillid ees ja vaatame, mida saaks teha, et rohetoetustele ligi pääseda. Kas teeme midagi valmis toetusrahadega ja loodame, et keskkonnaprobleemid ongi lahendatud? Kahjuks pole see nii. Olen 30 aastat energeetikaga tegelenud elektriinsener ja vaatan asjale muidugi oma mätta otsast ning teisiti, kui poliitikud ja majandusmehed oma vaatepunktist, kuid võibolla see aitaks neil vajalikke muudatusi kavandada ja ette võtta.

    Inimkonna energia- ja loodusressursside meeletu nõudluse tagamine keskkonda kahjustamata on keeruline kui mitte võimatu. Hoolimata mitmesugustest rahvusvahelistest kokkulepetest – ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon 1992, Kyoto protokoll 1997, Pariisi kokkulepe 2015 jt – pole keskkonna olukord üldiselt paranenud ja püsime endiselt pöördumatu keskkonnakatastroofi kursil. Piisab, kui ära märkida, et maailma kütuste põletamine koroonakriisi aastal 2020 langes ainult 6%.

    Milliseid muutusi me vajame?

    Vajalikud on põhjalikud muutused, mis peavad hõlmama kogu inimkonda, riike, maksupoliitikat, riiklikke toetusi, haridust, väärtushinnanguid jne. Teemade ring on meeletult lai ning ulatub kaugele väljapoole tehnika valdkonda. Energiatootmise süsinikuneutraalsuse saavutamine 2050. aastaks ei ole lihtne ülesanne. Seejuures suur osa süsteemi probleemidest ei olegi tehnikas, küll aga võivad insenerid aidata leida lahendusi. Taastuva jm energeetika tehniliste võimaluste kohta on internetis hulgaliselt häid artikleid, mida pole siinkohal mõtet ümber jutustama hakata. Võite tutvuda nt Rahvusvahelise Energia Agentuuri leheküljega https://www.iea.org/.

    Kuna energiat toodetakse tarbimiseks, siis tuleks vaadata, kuhu energia „kulub“ – kes selle ära tarbib ehk kasulikuks tööks ja suuremas osas tagasi soojuseks muundab. Nagu inseneridel kombeks, katsugem pikema jututa keskenduda olulisele.

    Meil on kõik hästi. Kas probleeme on siis kuskil näha?

    Vaadakem, kus on kohe näha energia raiskamist ja keskkonna kahjustamist. 1. Nõutud kõrge IE2 ja IE3 energiatõhususega elektrimootorid ei vähenda oluliselt masinate energiakulu, kui käigukastid ja tööstusprotsessid pole energiaoptimeeritud. 2. Koroonakriisi ajal sõidavad liinibussid enamus päevast vaid paari sõitjaga. 3. Enamikul Eesti – isegi kõige uuematel – põlevkivielektrijaamadel pole heitsoojuse koormust. Neid jahutatakse järveveega või jahutustornides. Nende puiduga kütmist loetakse rohekütuse kasutamiseks. 4. Fossiilkütustele ega neid kasutavatele transpordivahenditele ei ole keskkonnamakse ega teemakse tonnkilomeetri järgi. Raudteel muide tuleb sellist maksu tasuda, mis kohe vähendab raudtee konkurentsivõimet kaubaveol. 5. Riikliku toetusega kasutatakse suuri reisilaevu, mille pardal on sadakond reisijat u 2000st võimalikust (5%). 6. Üha suuremad alad kaetakse asfaldi ja sillutisega. 7. Metsade ulatuslik raadamine.

    Mida Vilfredo Pareto meile juba 1897 aastal ütleski?

    On enamik (80%), millel on tühine mõju (20%) ja vähemik (20%), millel on otsustav mõju (80%). Ta uuris sissetulekute jaotust inimeste vahel. Hiljem on selgunud, et sama 80/20 printsiip kehtib palju laiemalt. Suuremal osal meie tööst ei ole peaaegu mingit olulist tulemust, kuid seda tuleb justkui ikkagi teha. Võime Pareto pritsiibi alusel edasi mõtiskleda:

    • Kes tekitab 80% kasvuhoonegaase? Vastus: energeetika elektri ja soojuse tootmine ning transport – u 73%. Ülejäänud veerandist omakorda 2/3 tekitab põllumajandus, metsandus ja loomakasvatus. Kui vaadata energiatootmist, siis sellest 76% moodustavad transpordi, tööstuse jm energiatootmise heitgaasid ja energikasutus hoonetes 24%.
    • Kas 80% kütustest, energiast jm ressurssidest sisuliselt raisatakse ära?
    • Kui suur osa transpordist on päriselt vajalik?
    • Kas 20% elanikkonnast tekitab 80% keskkonnasaastest?
    • Kui suur osa plastpakenditest on tegelikult vajalikud?
    • Millest tulenevad peamised tervishoiukulutused? 80% põhjused on alkohol, tubakas, ülekaalulisus, ebapiisav liikumine ja stress. Kui saame neid piirata, vähenevad tervishoiukulutused kordades.
    • Kui suur osa rahvamajandusest loob riigile tegelikult tulu? Kui suur osa imporditavast kaubast on meile tegelikult vajalik? Osa majandusest lihtsalt võngub edasi tagasi. Näiliselt on majanduskasv, aga tegelikult liigub üha enam rikkust riigist välja. Raha teenime küll justkui rohkem, aga rikkamaks ei saa. See nagu elektriahela reaktiivvõimsus ja mittelineaarsed koormused, mis võivad elektrivõrgu ebastabiilseks muuta.

    Mis on toimunud sellel ajal, kui energiatarbimine kiiresti kasvas?

    Primaarenergia tarbimise järsk üsna lineaarne kasv algas II Maailmasõja järel ja kestab seni. Tarbimine kasvas u 20 000 tWh pealt 160 000 TWh peale 70 aastaga, mis teeb keskmiselt u 2 000 TWh aastas. Peamiselt iseloomustab seda perioodi kiire linnastumine, autostumine ja globaliseerumine: tööstuspargid, elamurajoonid (e magalad), kaubanduskeskused ja puhkepiirkonnad on üksteisest kaugel ning eeldavad autoga liikumist ja inimesed on sellega harjunud.

    Selle muutmiseks on vaja muutusi linnaplaneerimises, et autosõidu vajadust vähendada miinimumini. Tuua töökohad elamurajoonide lähedale. (Osa inimesi töötavadki juba kodus viiruseohu tõttu ja selgub, et polegi vaja kontoris käia iga päev.) Madalate hästisoojustatud elumajade vahel kuumuse eest kaitsev kõrghaljastus, puhkekohad ja spordirajad, väiksemad kauplused või pigem toiduainete ja tarbekauba pakiautomaadid. Aiamaalapid, koolid, lasteaiad samas juures. Päikesepaneelid katustel, väikese biokütusega soojuse ja elektri koostootmisjaamad igas hoonekvartalis. See meenutab Eesti aleveid, nagu Kohila, Türi või Järvakandi, mis ongi sellised. Seal on vaja lihtsalt töökohti juurde luua. Kui maapiirkondades ettevõtete makse vähendada, kolivad paljud ettevõtted maale. Pendelliiklus linnadesse väheneb oluliselt, pole vaja tuhandeid hektareid metsi maha võtta, et üha uusi kiirteid ja hiigelristmikke rajada.

    Kuidas saada kõige energiasäästlikumalt punktist A punkti B?

    Vaatame nt liiklusvahendite energiakulu kalorites, mis on inimestele üldiselt hästimõistetav energiaühik (1 cal = 4,2 J). Jalgratas on erakordselt energisäästlik sõiduriist, millega tuleks kõigil taas sõbraks saada. Suurem jagu kodulähedastest sõitudest saaks sellega tehtud. Jalgratta energiakulu ca 26 kcal/km, mis on u 2 korda vähem kui kõndimisel. Keskklassi sõiduautol, nagu nt VW Passat, on energiakulu keskmiselt 1,2 reisijaga ca 719 kcal/km, mis on jalgrattast u 28 korda rohkem. Sõites elektriautoga Nissan Leaf kulutate energiat aga u 6 korda rohkem kui jalgrattaga liikudes. Kui elektriauto on inimesi täis, on see juba päris energiatõhus liikumisviis. Diiselautobuss keskmiselt 11 sõitjaga kulutab sõitja kohta u 11 korda rohkem energiat (u 290 kcal/km) kui jalgrattaga liikudes.

    Nii et tühjalt või pooltühjalt liikuvad sisepõlemismootoriga autobussid ei ole kaugeltki energiasäästlikud. Sama kehtib kahjuks ka diiselrongide kohta. Jalgrattast vähem elektrienergiat sõitjakilomeetrile kulutavad elektritrammid (u 12 kcal) ja kergrongid, milles peaks olema maksimaalselt sõitjaid. Kiirrongide energiakulu inimese kohta on taas kõrgem, kuna õhutakistus sõltub kiiruse ruudust. Kiirrongid ei ole energeetiliselt efektiivsed ja nende taristu nõuab massiivset looduskeskonna hävitamist. Kiirrongidega ei saa tõhusalt lahendada inimeste pendelrännet linnadesse, kuna peatuste vahemaade lühendamisel langeb kiirrongi keskmine kiirus samaks mis linnalähirongidel. Ühistranspordi põhiliseks eeliseks on see, et see suudab tipptunnil vedada palju inimesi, kes muidu ummistaksid teid autodega liikudes. Lennukid on kõige suurema energiatarbimisega tarnspordiliik. Ka arendatav hüperloop paistab olema ülikallis projekt, mille suurt levikut on raske uskuda.

    Millega sõita poodi – kas auto või rattaga?

    Vaatame näiteks materjalikulu ja sõiduriista valmistamiseks kuluvat energiat. Jalgratas kaalub u 7 – 15 kg, auto u 1500 kg. Auto materjalikulu on 100 – 214 korda suurem. Vastavalt on suurem ka auto valmistamiseks kuluv energiakulu. Sõiduauto valmistamiseks kulub u 4 tonni fossiilkütuseid, millele vastab u 12 tonni CO2 saastet. Oma kasutusajal u 200 tuh km läbimiseks kulub u 14 tuhat liitrit (u 11 tonni) kütust (7 l/100 km), mille põlemise tulemuseks on 25 tonni süsinikdioksiidi saastet (lisaks muidugi hulk muid kahjulikke gaase, aineosakesi jms). Järgi jääb keskkonnaohtlik autovrakk. Keskmiselt erasõidukit kasutatakse u 5% ajast. Ainuüksi seetõttu ei ole erasõidukid keskkonna seisukohalt otstarbekad ja on asulates pigem luksusesemed omaniku prestiiži näitamiseks.

    Autoteid ehitatakse reeglina maksurahast. Samas u 40% inimestest ei oma autot ja ei saa neid hüvesid nautida mis autoomanikud. Neile jäävad „nautimiseks“ ohud tänavatel, saastatud õhk ja hävitatud looduskeskond. See on ju ebaõiglane.

    Kas autod ikka parandavad elukvaliteeti?

    Autostumise puhul kehtib paradoksaalve vastuolu. Mida rohkem autosid, mis meile justkui üha suuremat mugavust võimaldavad, seda halvemaks muutub elukeskkond ja -kvaliteet. Mida rohkem liiklustingimusi parandada, seda rohkem ummikuid. Inimesed hakkavad lihtsalt üha kaugemat tulema autodega linnadesse tööle. Ühe ristmiku uuendamisel nihkuvad ummikud edasi. Seda oli hiljuti hästi näha Tallinnas, kus Haabersti ristmiku rekonstrueerimise järel ummikud siirdusid Paldiski mnt ja Mustamäe tee ristmikule. Kiirtee pikendamine Koselt Arduni olevat suurendanud igapäevaselt Tallinna sõitvate autode arvu. Autod on justkui kunstlik loomaliik, mis inimest ja loodust edukalt välja tõrjub ning peagi tehisintellektiga ka isepäi toimetama hakkab. Õnneks on seni veel jämedam ots inimese käes, kes saab protsesse vajalikus suunas mõjutada.

    Keskkonnaprobleemid – kus võiks olla nende juured?

    Elame tarbimisühiskonnas, milles maksustatakse toodete ja teenuste tarbimist. Üsna oluline osa riikide maksutulust laekub ka kütuseaktsiisidest. Majandus peab kogu aeg kasvama, et investorite tuju oleks hea, et nad ikka aktsiaid osta tahaks ja nende hinnad muudkui tõuseks. Tarbimise suurendamiseks hoitakse keskkonnasaaste ja ressursimaksud võimalikult madalad ning siseturgu ei kaitsta odava importkauba, sh toiduainete, kütuste ja transpordivahendite eest. Selle tulemuseks on ülemäärane tarbimine ja kohaliku väiketootmise ning -põllumajanduse kadumine, aga ka ülemäärane transport ja kasvav kütuste põletamine, mis viib meid järjekindlalt lähemale keskkonnakatastroofile.

    Enamik riike maksustavad tööjõudu erinevate töötasu alusel võetavate maksudega. See õnnestub paremini suuremates ettevõtetes, mida on ka lihtsam kontrollida. Suurele firmadele on vaja suurt turgu rahvusvahelisel tasemel, muidu firmad suureks ei kasvagi. Selleks sõlmitakse vabakaubanduskokkuleppeid ja vastutasuks loobutakse oma siseturu kaitsmisest, kuid toetatakse eksportivaid ettevõtteid rahaliselt, maksusoodustustega, laenutagatisega vm viisil. Selle tulemusena ujutatakse siseturg üle kohalikust odavama importkaubaga, mis sunnib väikeettevõtjaid üle minema teenindussektorisse või palgatööle linnadesse suurettevõtetesse. Viimased suudavad ka kõrgemaid palku maksta, kuni nad rahvusvahelises konkurentsis edukad on. Niisiis tekib turule rohkesti raha ja odavat kaupa, mis soodustab tarbimist ja laenamist. Tarbimine kasvab kohati ebamõistlikult suureks. Toimub linnastumine. Jäätmemajandus kasvab üle pea. Autosid ja kütust ostetakse rohkem kui vaja. Teed linnades koormatakse üle. Liiklusummikute tulemuseks on veelgi suurem kütusekulu ja õhusaaste.

    Rahandus ja pangandus – keskkonnaprobleemide põhjus?

    Majanduse vereringeks on teatavasti rahandus ja pangandus. Praktiliselt kogu rahakäive on koondunud kommertspankadesse ja nende elektroonilistesse kanalitesse. Riikidele on kombeks  majanduskriisides raha emiteerida. Need riigid, kes ei saa raha emiteerida, müüvad riigivõlakirju või laenavad. Riigi ja ettevõtete raha hoiustatakse enamasti kommertspankades, kes selle alusel hoolega laenusid väljastavad, mitmekordistades käibel oleva raha mahtu ja raha teeb raha. See on suurepärane äri – umbes nagu nafta pumpamine, aga puhtam.

    Ei hakkaks arutama, miks raha sedasi devalveerub ja laenuintressid negatiivseks muutuvad, miks laenud linnades kinnisvarasse ja betooni valatakse ning miks kerge raha teatud sektorite tulud mullina üles paisutab ning kuidas see ületarbimist ja keskkonnaprobleeme põhjustab. Koos laenudega ülesköetud tarbimise ja ehitustegevuse probleemidega võiks ehk samas peituda ka võimalus rohepöörde realiseerimiseks, eeldusel et uued loodussäästlikud lahendused ikka päriselt toimivad ja investoritele piisava tasuvuse tagavad. Sellega paistab aga rohkesti probleeme olema ja lisaks on kindlasti vaja riiklikke toetusi ning maksureformi, mis osa tulu finantsiliselt üle võimendatud majandussektoritest vähemaks võtaks, maksusoodustuste ja toetustena rohemajandusse investeeriks.

    Kõiki kolme juurprobleemide rühma ühendab ühine nimetaja – riiklik majandus- ja maksupoliitika. Samast tuleks leida ka probleemidele lahendused. See on raske, kuna aastakümnetega on olemasolev süsteem osalt sõna otseses mõttes tsementeerunud. Tavainimene, kes poliitikaga eriti ei tegele, peaks vähemalt ise võimalikult energia- ja loodussäästlik olema. Ega ta muidu ei muutu, kui tuleb harida ja suunata maksupoliitikaga.

    Maksureform, kui võimalik lahendus

    Kas lahenduseks oleks palju radikaalsem ökoloogiline maksureform? Meil ju juba on teatud keskkonnamaksud – saastemaksud saasteainetelt, ressursimaksud maavaradelt, energiamaksud (kütuseaktsiis, elektriaktsiis), transpordivahendite maksud. Miks tundub, et nende mõju on Eesti majandust seni pigem kahjustanud? Kütuseaktsiisi tuli hoopis vähendada, et veokid ikka Eestist kütust ostaksid. Muidu jäi riik lihtsalt sellest rahast suures osas üldse ilma. Põlevkivielektri tootmise laul on lauldud, aga mis edasi?

    Keskkonnamaksude rakendamine peaks toimuma vähemalt kõigis Pariisi leppega liitunud riikides koordineeritult, et välistada vanadesse rööbastesse tagasi vajumine, nagu meil kütuseaktsiisiga juhtus.

    Noored, kellelt ootame järelkasvu, elavad sageli vaesuses või on kõrini võlgades, et saada omale korterit või maja. Meil on maapiirkondades kümneid tuhandeid tühje maju. Miks ei võiks neid noortele soodsalt müüa?

    Suurlinnad peavad muutuma tagasi alevite taoliseks inim- ja lapsesõbralikuks elukeskkonnaks. Kuuldavasti on selliseid katseid tehtud ja väga edukalt. Elu muutub rahulikuks – ei mingeid liiklusummikuid ega trügimist bussides. Köögivilju, puuvilju ja marju saate oma aiamaalt. Jääb ära nt salatipakkide – sisuliselt õhu ja tühja pakendi – vedamine Itaaliast. Tuleb siiski reguleerida, mida meile sisse veetakse. Pole õige vedada Eestisse pudelivett Prantsusmaalt ega jogurtitopsi Saksamaalt, kui seda siin sama hästi tehakse.

    Kokkuvõte

     Naftat, gaasi ja sütt tuleks maa seest veel palju rohkem kui loodus välja kannataks. Kui probleem, mille kütused põhjustavad on suurem, kui kasu, mis neist saadakse, oleks kõige targem nafta, gaas ja süsi jätta sinna, kus nad on – maa alla.

    Vajalik on paradigma muutus. Praegust ülespaisutatud majanduse meeletut ja üha kasvavat energia ja loodusressursside vajadust maakera katta ei suuda. Tasuks meenutada esiisade tarkust, et loodus annab meile, mis on vaja, kuid ta ei suuda täita meie ahnust. Lisaks energeetikale peame niisiis eelkõige iseenda harjumusi muutma.

    Keskkonnajuhtimissüsteemide sertifitseerimine nt ISO 14001 alusel võiks muuta kohustuslikuks suurfirmadele.

    Eeltoodud inseneri nägemus majandusest ja poliitikast võib olla natuke erinev sellest, mida asja lähemalt tundvad ametimehed arvavad. Sellegipoolest, esitatud loogika tundub paika pidavat.

    Uus valitsus ehk leiab aega meie elu päris probleemidega tegelemiseks ja paneb asjad õiges suunas liikuma. Riigimehed peavad mõtlema laiemalt kui ainult oma riigi või EL peale. Vaja on koostööd ökoloogilise maksureformi läbiviimisel. Muidu see ei õnnestu ja sõidamegi keskkonnakatastroofi.

    Aeg näitab, kui edukad need uuendused on ja kui kauaks seda õhinat ja tuhinat jätkub.

    Allikad

    1. https://en.wikipedia.org/wiki/Energy_efficiency_in_transport
    2. https://www.nrcan.gc.ca/sites/www.nrcan.gc.ca/files/oee/pdf/transportation/fuel-efficient-technologies/autosmart_factsheet_6_e.pdf
    3. chroma.com
    4. https://en.wikipedia.org/wiki/World_energy_consumption
    Võta ühendust ja vaatame kuidas saame koos vähendada inimkonna ökoloogilist jalajälge: 

      Nimi*

      E-mail*

      Sisu


      Juri-100x100-1.png

      17.12.2020

      Kas laseme heal kriisil raisku minna?

      Head uudised – oleme sügava koroona- ja majanduskriisi põhjas. Ehk enam väga palju hullemaks ei saa minna. Kui meil seda sõnnikut on jalaga segada (kasutades Lennart Mere kuulsat tsitaati), siis mis sellega teha? Kas laseme heal kriisil raisku minna?

      Jüri Jolleri arvates oleme sügava koroona- ja majanduskriisi põhjas.

       

      Elu pärast taudi

      muutub teistsuguseks mitmes mõttes. Vaktsiin on tulekul, küllap see teeb oma töö – koroonaviirus taandub pikkamööda ja majandus taastub aastatega. Tulevad kindlasti mingid muutused, millest meil juba aimu on. Nn. digipööre arvatavasti jätkub ja äritegevus siirdub üha rohkem internetti. Laialdasest automatiseerimisest pole pääsu. Teine oluline muutus on rohepööre, mis on seotud  kliimamuutustega ja toob tõenäoliselt kaasa fossiilkütuste, nendest toodetud energia ja sisepõlemismootoriga sõidukite täiendava maksustamise. Alternatiivsete loodussäästlike ja soodsate energiaallikate ja -salvestite arendus on kuumad teemad, millele saab ka toetusi taotleda. Järgmise aasta juulist peavad enamus müüdavad 3faasilised vahelduvvoolu elektrimootorid alates 120 vatisest nimivõimsusest olema energiatõhususklassiga IE2 ja alates 750 vatist IE3. 2023. aastal rakenduvad täiendavad tõhususnõuded elektrimootoritele ja sagedusmuunduritele. Uued energiasäästu nõuded hakkavad järgmise aasta septembrist kehtima ka valgusallikatele. Põlevkivienergeetika senisel kujul on  minevik. Võimalikud on muutused rahanduses ja panganduses, kuhu kriisi varing pole veel jõudnud. Ehk ei jõuagi? Suured EL jt toetused tekitavad inflatsiooni, mis lihtsustab laenude tagasimaksmist. Kes saab, neil on muidugi mõistlik riiklikke toetusi ja sooduslaene kasutada. Loodame, et elu siiski rahuneb ja keerukas rahvusvaheline olukord ei eskaleeru.

       

      Tõusuteel on lõksud

      Hoolimata Maa ülerahvastatusest ja suurest hulgast töö kaotanud inimestest, on meil siiski puudus teatud erioskustega töötajatest ja isegi lihtsast odavast tööjõust. Natuke abi võib olla uudsetest tööampsudest, mida töötutel lubatakse teha. Vajalikke oskustöölisi tuleb ettevõtetel ise või nt erialaliitude abiga koolitada, kui selliseid inimesi tööjõuturult ei leia. Töötajate lojaalsus töökohale peaks praegusel ajal olema tõusutrendis. Samuti on abiks tööjõuvahenduse internetiplatvormid ja vahendusfirmade kanalid. Kus on piisavalt töömahtu, tuleks kaaluda automatiseerimist ja robotiseerimist, kuna see võib meie palkade juures tulla odavam, kui oskustööliste koolitamine.

       

      Jätkuv palgatõus pole ettevõtte kontrolli all. Lahenduseks võiks olla optimeerimine, automatiseerimine, robotiseerimine ning tootearendus, mis aga on kallid ja aeganõudvad. Kui neid pole Sinu ettevõttes siiani vajalikuks peetud, siis tekib küsimus, kas investeeringu tasuvusaeg on mõistlik. Tööoperatsioonide keerukuse skaala on ju lai, alates kindlas asendis eseme võtmisest ja kohaleasetamisest kuni koostööni inimestega muutuvas keskkonnas. Samavõrra lai on ka automatiseerimise või robotiseerimise maksumuse skaala. Üsna lihtne on automatiseerida näiteks kliendihalduse, pakkumiste, tellimuste, arvete, tootmise ja laoga seonduvat. Need on enamusel kindlasti mingis osas tehtud, aga võibolla on teil veel mingi koht, kus inimesel palju aega kulub, nt andmete ühest programmist teise kandmiseks, kontrollimiseks, vigade otsimiseks; mingis tööoperatsioonis, toodete garantiiremondil, toodete ümbertegemisel, seadme probleemide lahendamisel vms. Need probleemsed kohad tunnete ära sinna kulude, kuhjuvate asjade, jäätmete, tellimuste või kaadrivoolavuse järgi. Tasub oma töötajate, tarnijate ja klientidega vestelda ning ühiselt tasuvaid optimeerimise ja automatiseerimise võimalusi otsida.

       

      Innovatsioon on lisaks tootele võimalik igas tööjärgus – alates kliendi leidmisest, hoidmisest ja tellimuse saamisest kuni toodete utiliseerimiseni. Tuntud tõde on, et tulemus sõltub kõige rohkem teostusest ning isegi lihtsa toote või teenusega võib väga edukas olla, kui seda saab teilt konkurentidest mugavamalt. Sa ei pea kosmoseraketti, termotuumareaktorit või kvantarvutit leiutama, vaid tuleb leida inimeste igapäevane vajadus või soov, mida teistest paremini rahuldada.

      Automatiseerimisel on võimalik noppida esmalt „madalal kasvavaid vilju“

      Tootmise automatiseerimisel on võimalik noppida esmalt „madalal kasvavaid vilju“, nt optimeerida või automatiseerida esemete või materjalide siirde- ja paigaldusliikumised, tuvastamise, ettevalmistuse, töötlemise, loendamise, kaalumise, doseerimise, segamise, ühendamise, kontrolli, testimise, protokollimise, pakkimise, ladustamise, väljastamise jmt operatsioonid. Saate teha mõne oma tootmisliini täpsema juhtimise ja tagasisidega tootlikumaks või paremaks, et toodete kvaliteet tõuseks ja praaktoodangut enam ei tuleks, või vähendada jäätmete teket ning energiakulu. Näiteks, moderniseerisime Pipelife Eesti AS-il toruvedajate servoajamite juhtimise. Selle tulemusel toodangu kvaliteet paranes, praaki enam ei teki ja seade peab kauem vastu.

       

      Kui Sinu konkurent, kus iganes ta asub, automatiseerib või tuleb välja uudse tootega aga Sina mitte, võib Sinu toodang kallimaks või iganenuks osutuda või Sinu firma tootmisvõimsus ei vea välja tööjõu piiratud saadavuse tõttu. See on tööjõupuuduse lõks. Turuosa kiire laiendamine on võimalik uudse tootega või olulise hinnaeelisega. Tööjõu hinnaeelist meil enam pole. Praegu pakuvad EAS, PRIA, EL fondid jt olulisi toetusi uudsete toodete ja tootmise arendamiseks. EL fondides on peagi avanemas erakordselt suured toetused, mis tuleks koju tuua. Mitmed EASi toetusmeetmed eeldavad koostööd teadus- ja arendusasutuste ning insenerifirmadega, kus töötab volitatud insener. Saame Sind selles aidata ning muidugi ka sisuliselt uudsete seadmete arendamisel ning automatiseerimisel abiks olla.

       

      Eeltoodud jt veel selgumata ohtude ja võimaluste osas tuleks ettevõtte visioon, missioon ja strateegia üle vaadata ning läbi mõelda mitu stsenaariumi, mis need Sinu ärile tähendaks. Kui muutused on endiselt väga kiired ja ootamatud, tuleks eesmärkide suunas liikuda edasi katse-eksituse meetodil, otsides „kandvat pinda“ ehk antud hetkel toimivaid äritegevusi. Näiteks võiks vaadata nt Cynefin´i raamistikku, et selgemini mõista, milline olukord antud valdkonnas on ja kuidas selles tegutseda tuleks. Igal juhul tasub praegu kasutada saadaolevaid toote- või tootmise arendamise toetusi. See on kandev pind, et astuda konkurentsis pikem samm ettepoole. See võib olla Sinu võimalus ja tahame Sind selles aidata.

       

      Soovin kõigile lugejatele ilusat jõuluaega ning rõõmsat aastavahetust pereringis. Ja muidugi, soovin viljakat mõttetööd omaette, kolleegide ja äripartneritega, et kujundada Sinu tee suurele edule.

       

      Jüri Joller

       

      Energiatehnika OÜ juhataja

      D.Sc, volitatud elektriinsener 8


      Seadmete-ohutus.jpg

      05.10.2020

      Seadmete ja masinate ohutus, riskianalüüs ja testimine

      Ohutusnõuded masinate ja seadmete kohta võib lihtsustatult kokku võtta ühte lausesse: seade ei tohi inimest tappa, minna põlema ega reostada keskkonda. Selle teostamine on palju keerulisem kui 1 lause – ohutusnõuete kohta on tuhandeid standardeid, eeskirju, määrusi ja seadusi, mis üksikasjalikult reguleerivad erinevate seadmete ja paigaldiste ohutusnõudeid, testimismetoodikaid ja -vahendeid. Neisse süvenedes võib kergesti kaotada üldpildi, miks ja millal masina riskianalüüsi peaks koostama ja mis kasu sellest ikkagi on.

      Risk on õnnetuse või kahju raskuse ja selle tekkimise tõenäosuse kombinatsioon

      Praeguseks hetkeks on ohutusele väga ranged nõuded ning nende vastu eksimise korral rakendatakse karme sanktsioone. Selleks tuleb kõiki ohte eelnevalt hinnata ning koostada riskide hindamise ja vähendamise vastava metoodika alusel. Risk on õnnetuse või kahju raskuse ja selle tekkimise tõenäosuse kombinatsioon. Seadmete ja masinate riskide hindamiseks ja vähendamiseks tuleks kasutada vastavaid standardeid, nt ISO 12100, ISO 12849 (PL kategooriad), EN 62061 (SIL astmed), EN 60204 jt.

      Ohutuse põhinõuded

      Masinatele ja seadmetele kehtivad ranged ohutusnõuded. Masinate ja seadmete ohutuse põhinõuded on esitatud EL Masinadirektiivis (MD) ja Seadme ohutuse seaduses (SOS). Toote riskianalüüsi kohustavad teostama näiteks

      1. Seadmeohutuse seaduse §4,
      2. Masinadirektiivi p 19 ja Lisa VII osa A p. 1,
      3. Toote vastutuse seadus (The Product Liability Act) EL direktiiv 85/374/EEC artikkel 1.

      Kui masina või seadme ohte on võimalik mingite tehniliste seadmete või võtete abil vähendada, siis tuleb seda alati teha. Enamasti ehitatakse masina ohutussüsteem üles ohutusseadiste alusel.

      Ohutusseadis

      MD-s selgitatakse lihtsalt, mis on ohutusseadis. See on komponent, mis täidab ohutusfunktsiooni, lastakse turule eraldiseisvalt, mille tõrge ja/või talitlushäire ohustab inimest ja mis ei ole masina töötamiseks vajalik või mille võiks masina töötamiseks asendada tavaliste komponentidega.

      Nende hulka kuuluvad näiteks hädaseiskamisseadised, kahe käe juhtimisseadised, kaitseseadeldised inimeste kohalolu kindlakstegemiseks, erinevad liikuvate osade kaitsepiirded, turvavööd ja -lukud, inimeste tõstmise turvaseadised, koormakinnitused, kukkumis- ja löögikaitsed, turvaloogikaseadmed, turvaventiilid, heitmepüüdurid, tõstemasinate järelvalveseadmed ning ohtlike staatiliste laengute lahendid. Ohutusseadistele kehtivad eraldi ranged nõuded ja ohutusseadised tuleb alati sertifitseerida vastava teavitatud asutuse poolt.

      Ohutusnõuded masinate ja seadmete kohta Hädaseiskamislüliti masina seiskamiseks ohu olukorras

      Ohutusseadiseid ise leiutada ei tasu,

      küll aga võib mõnikord olla võimalik nendeta hakkama saada. Kõige paremad ongi konstruktiivselt sisemiselt ohutud lahendused, mis välistavad ohtliku olukorra enne selle tekkimist sedasi, et kalleid ohutusseadiseid polegi vaja. See võib olla keerukas ülesanne, mis nõuab inseneride ja disainerite tihedat koostööd. Näiteks, vertikaalse ukse asemel võib kasutada horisontaalselt liikuvat ust, mis on ohutum, sest see ei saa alla kukkuda. Teiseks näiteks võiks olla plahvatusohtliku gaasi mahuti paigutamine vabasse õhku, mitte hoonesse.

      Kuidas masina riskianalüüsi tehakse?

      Riskianalüüsis ISO 12100 alusel määratakse esmalt masina piirangud (kasutus, aeg, ruum, keskkond ja ettenähtav väärkasutus), seejärel hinnatakse kõiki võimalikke mehhaanilisi, elektrilisi, termilisi, müra, vibratsiooni, kiirguse, materjalidega seotud ning kombineeritud ohte kõigis toote elutsükli tegevustes koos nende tõttu võimalike õnnetuste halvimate tagajärgede raskuse, ohualas viibimise aja, ohu tekkimise tõenäosuse ning vältimise võimalikkuse alusel. Tulemuseks on õnnetusjuhtumite halvimate võimalike tagajärgede raskusastmed S1 (esmaabiga ravitav kriimustus) kuni S4 (surm) koos nende riskiklassidega CL4 kuni CL15. Nende alusel otsustatakse, kas vastavat riski (ohu raskust või õnnetuse tõenäosust) tuleb vähendada, leitakse viis, kuidas seda nõuetekohaselt teha, milline on jääkrisk ning kas see on koos rakendatud vajalikul tasemel ohutusmeetmetega talutav.

      Seejärel vaadeldakse masina tööd režiimide kaupa ja mis ohud neis esineda võivad, tuues välja riskid ilma ohutusmeetmeteta ja koos nendega. Tulemuseks on riskianalüüsi failid, turvasüsteemi koostamiseks vajaliku sooritustaseme info (performance level), töökindluse arvutused ning konkreetsed soovitused seadme turvalisuse tõstmiseks nõutavale tasemele. Sedasi saadakse olulised sisendid ohutus- või kasutusjuhendi ohutusosa koostamiseks. Masina või seadme riskianalüüs on sedasi seotud toote tehnilise toimikuga, olles selle üheks tähtsamaks osaks.

      Millal peaks riskianalüüsi teostama?

      Kõige õigem on tagada toote ohutusnõuetele vastavus võimalikult varakult. Kui oled välja mõelnud ja/ või ehitanud uudse masina või seadme, siis soovid seda võimalikult kiiresti tootma ja müüma hakata. Kõige suurema kiirenduse oma ärile saad suurtelt turgudelt. Seal nõutakse mitmesuguseid sertifikaate või on kehtestatud rida ohutusnõudeid, mida tuleb täita. Riskianalüüs ei ole staatiline dokument. Seda tuleks uuendada ja täiendada jooksvalt tootearendusel, tüübikatsetel, sertifitseerimise eel ja selle ajal ning vastavalt seadme käidul tekkinud olukordadele, tehnilistele muudatustele, seadmega seotud õnnetustele, aga ka normatiivse baasi muutumisel.

      Varasem riskianalüüs on kasulikum

      Soovitav on riskianalüüs teostada juba enne seadme projekti, kuna see aitab vältida kalleid vigu ja ümbertegemisi ning seade tuleb ka ohutum, mis kokkuvõttes säästab aega ja raha kaugelt rohkem kui riskianalüüsile kulus. Pealegi, riskianalüüs tuleb ikkagi teha ja see võib projekti keskel hoopis mahukamaks ja kallimaks osutuda, kuna on vaja leida ohutud lahendused ja põhjendused juba teostatud lahendustele, mis ei pruugi kõike riske arvestada. Nii tekib hulk toote riist- ja tarkvara variatsioone, mille haldamine on keeruline ja “sööb” kasumit.

      Millal enam muidu ei saa?

      Riskianalüüs on alati vajalik enne sertifitseerimist või ohutusnõuetele vastavuse deklareerimist, mis on teatud liiki toodetel nt Euroopa Liidus lubatud. Nõustame klienti operatiivselt ka sertifitseerimise ajal, kui sertifitseerijal on toote kohta küsimusi. Sertifitseerija kutsumine on seotud suurte kuludega ja tema kohalviibimise aeg on piiratud. Seetõttu tuleb kõiki tema küsimusi lahendada väga operatiivselt. Sertifitseerimise barjääri ületamine avab sihtturu ja oled vabad toodet müüma nii palju kui saad. Õnnestunud sertifitseerimine on alati suur saavutus.

      Rapexit, Tukest ega Tehnilise Järelevalve AmetitRA ei pea enam kartma

      Sulle meeldib kindlasti rohkem, kui võimalik kriitiline ohutusalane teave Sinu seadme kohta saabub aegsasti delikaatselt Sinu konsultandilt, mitte turu järelvalveorganilt. Viimane võib tähendada toote keelustamist, kahjunõudeid ja tohutult suuremat rahalist ja närvikulu, võrreldes õigeaegse riskianalüüsiga. Lisaks konsultant saab anda sõbralikke soovitusi, kuidas ohutusnõudeid täita diskreetselt ainult Sulle, arvestades maksimaalselt olemasolevat ohutuslahendust. See nõuab inseneride meeskonna süvenemist olemasolevasse lahendusse ja ohutusstandardite nõuete põhjalikku tundmist, et tihedas koostöös kliendiga leida üles just tema seadmele sobivaim ja päriselt töötav tehniline võimalus nõuetekohase ohutuse ja töökindluse tagamiseks.

      Järelvalve menetluse lõksud

      Seadme või masina riskianalüüs nõuab spetsiifilisi teadmisi, mida enamusel firmadel ei ole. Kui juhtkond riskianalüüsi vajalikkust varases tootearenduse staadiumis vajalikuks ei pea, siis ei osteta seda teenust ka sisse. Selle tulemusena masin või seade projekteeritakse kõiki riske arvestamata, need jäävad märkamata või piisavalt maandamata. Õnnetusjuhtumi või konkurendi kaebuse järel võib sekkuda turu järelvalve ja nõuda toote tagasikutsumist või ohutuks muutmist. See on seotud suure aja-, raha- ja närvikuluga, mida oleks saanud vältida õigeaegse riskianalüüsiga, ohtude vähendamisega ja tüübitestimisega. Lisaks võib konkurent teie kliendid või terve turu üle võtta ja teist mööda minna. Kaotuse tasategemine võib nõuda veelgi rohkem ressursse ning isegi võimatuks osutuda, kui nõuded ületavad majanduslikku võimekust.

      Ohtliku toote järelvalvemenetlus asetab ettevõtte teele 3 lõksu:
      1. Järelvalvemenetlus suurendab kulusid ja vähendab tulusid, kuna tooteid ei saa müüa. Need tuleb hoopis klientidelt ja müügikanalitest tagasi osta või hulgaliselt ümber ehitada. Lisaks kulub raha ja aega ootamatule spetsiifilisele tehnilisele ja õigusnõustamisele. Seetõttu halvenevad ettevõtte finantsnäitajad, majanduslik suutlikkus ja maine.
      2. Finantsnäitajate, majandussuutlikkuse ja maine langusel võivad lõppeda või väheneda investeeringud, langeda firma või selle aktsiate väärtus, väheneda turundus- ja müügitegevus, mis vähendab kliendipäringuid ja tellimusi, mis omakorda halvendab ettevõtte finantsnäitajaid, majanduslikku suutlikkust ja mainet klientide, töötajate ning töövõtjate silmis.
      3. Finantsnäitajate, majandussuutlikkuse ja maine halvenemine kahjustab teadus- ja arendustegevust vastavate ressursside vähenemise ja toodete kiirkorras ümberehitamise ja täiendava testimise vajaduse tõttu. Tootearenduse tipud võivad ettevõttest lahkuda süütunde või vähenenud tasude tõttu. Andekate arendajate lahkumine põhjustab tootearenduse taseme ja kiiruse languse.

      Need lõksud võivad ettevõttele saatuslikuks saada.

      Mida teha, et neid lõkse vältida?

      Tootearendusega tegelevates firmades tuleks paika panna tootearenduse protseduur nt standardi ISO 9001 põhimõtete järgi. Riskianalüüs tuleks lisada tootearenduse protseduuris igasse vajalikku kohta ja nõuda selle tulemuste korralikku dokumenteerimist. Riskianalüüsi vajalikud kohad on päris alguses tootekontseptsiooni visandamisel, edasi prototüübi ja tootenäidise valmimisel kõikvõimalikel   tingimustel, vastavushindamisel või enne toote sertifitseerimist.

      Energiatehnika unikaalne tegevus

      Mahukast masinate ja seadmete ohutuse valdkonnast laia ülevaate ja sügava kogemuse saamine nõuab aastaid aktiivset tegelemist. Energiatehnika inseneridel on väärtuslikud kogemused trammide, väiketuulikute, katsebasseinide, mesindusmasinate ja pakiautomaatide nõuetele vastavuse tagamisel Euroopas, Ameerikas ja Austraalias. Suurimaks edulooks on Cleveron AS, kelle pakiroboteid müüakse üle maailma. Oleme neid masinate riskianalüüsil ja sertifitseerimisel korduvalt aidanud. Lisaks on meil unikaalseid kogemusi mitmete firmade tehnilisest nõustamisest ja ekspertiisidest garantiijuhtumites ning järelvalve menetlustes.

      Kokkuvõte

      Seade või masin ei ole kunagi liiga ohutu. Jääkriskid jäävad alles nagunii. Muidugi, vahel võib tekkida oht turvameetmetega ülepingutamiseks. Seda aga ei juhtu, kui turvasüsteemi nõuded on riskianalüüsi põhjal õigesti püstitatud. Kui annad seadme riskianalüüsi teha spetsialiseerunud firmale, säästad palju aega ja närve. Pärast seadmega riskide maandamist jäävad alles kõik äriga seotud riskid, kuid ka need on väiksemad, kui toode on ohutum.

       

      Tekkis küsimusi?
      Võta ühendust:

        Nimi*

        E-mail*

        Sisu


        Trammide-1280x783.jpg

        01.10.2020

        Tippinsenerid Jüri Joller ja Dmitri Tihhomirov – Eestlaste käsi oli mängus maailma parima trammi loomisel

        Tallinna Tehnikaülikoolist enam kui 20 aastat tagasi alguse saanud pealinna trammide täiustamine ja hiljem ka Helsingi trammide veoajamite moderniseerimine viis selleni, et lõpuks oli eesti tippinseneride Jüri Joller ja Dmitri Tihhomirov käsi ja know-how mängus ka tõenäoliselt maailma parima trammi loomisel.

        Toona, 1990ndate aastatel oli elektrotehnikas oluline uurimis- ja arendusteema vahelduvvoolu sageduse (50 Hz) muutmise vajadus näiteks tööstusautomaatika täiustamiseks. Välja olid töötatud alalisvoolu vahelülitiga sagedusmuundurid, mis võimaldasid vahelduvvoolu sagedust muuta vahemikus 0–650 Hz ning teadlased ja tööstus otsis uusi energiasäästu lahendusi, mida sagedusmuundur hästi võimaldas, sest selle abil saab elektrimootori kiirust reguleerida mehaanilise sekkumiseta.

        Jüri Joller - Eestlaste käsi oli mängus maailma parima trammi loomisel
        Esimesed trammid, muide samuti Škoda tehase toodang, mille ümberehitamises osales Jüri Joller veel TTÜs dotsendiametit pidades. Trammi muutis mõnevõrra ebastabiilseks selle esiosa katusele paigutatud veomuundur, mis kaalus oma 300 kilo. See ebastabiilsus väljendub eriti trammi keskliigendi tuntavas õõtsumises tee reljeefist sõltuvalt

        TTÜs selle kõigega juba tegeleti ning 1998. aastal pakuti toonasele Tallinna Trammi- ja Trollibussi Koondisele välja, et võiks uurida, kuhu kaob trammide käitamisel suur osa sinna suunatud energiast. Trammide töö karakteristikuid hakati uurima ja mõõtma ning nii saadi sotti ka energiakadude põhjustest. Leiti, et kokkuhoiupotentsiaal on seal tohutu.

        Nii sündisid sellel ajal kogu maailmas uudsed IGBT muunduritega varustatud energiasäästlikud veoajamid Tallinna trammide jaoks. Jüri Joller kirjutas sellest oma doktoritöö.

        Teadlaste Jüri Joller ja Dmitri Tihhomirovi abiga trammid säästlikumaks

        Elektrotehnilisi lahendusi pakkuva OÜ Energiatehnika juhataja, volitatud elektriinsener, D.Sc Jüri Joller on TTÜ haridusega elektriajamite ja jõuelektroonika insener, kes aastaid töötanud trammide elektromehaaniliste lahenduste  arendamisel, kelle töö viljad jõudsid ka tänapäeval üheks maailma parimaks trammiks peetavasse Škoda Raide-Jokeri Artic XL-i ja kes on siiani suur trammiliikluse edendamise pooldaja linna ühistranspordis.

        Kümne tehnikaülikoolis dotsendina töötatud aasta jooksul algas ja arenes ka tema tegevus trammide veoajamite moderniseerimise vallas. Just Jüri Joller osales koos teise tippinseneri, praegu samuti Energiatehnikas töötava Dmitri Tihhomiroviga 30 uudse IGBT veomuunduri projekteerimisel ja väljatöötamisel, mida kasutati Tallinna trammidel paarikümne aasta jooksul, mõned sellised sõidavad siin tänaseni.

        Jüri Joller kirjutas selle sajandi algul ka oma doktoritöö trammide energiasäästlike veoajamite uurimisest.

        „Vana tüüpi trammide põhiline kulu seondus kiirendus-pidurdustakistiga – elekter muutus nendes soojuseks ja lendas sõna otseses mõttes tuulde. Pärast seda, kui olime trammide veoajamitele paigaldanud sagedusmuundurid, vähenes nende energiakulu 48%,” meenutab Jüri Joller. „Toona osutus see kuidagi võimalikuks, linnapea oli siis Tõnis Palts ja niipalju kui mäletan, oli kogu suhtumine siis küllaltki innovaatiline.”

        Esimene täiustatud veoajamiga tramm nr. 107 läks Tallinnas käiku 2000. aastal. Hiljem, 2001. aastal otsustati trammidele lisada ka madalapõhjalised liigenditega vaheosad, kuna euroliidus hakkas kehtima nõue, et ka ratastooliga peab ühissõidukitesse mugavalt sisse pääsema. Siis pidi TTÜ oma veomuundurite süsteemi ka mõnevõrra ümber tegema. Projekti rahastas osaliselt EAS.

        Eesti tippinseneride Jüri Jolleri ja Dmitri Tihhomirovi kogemus oli Soomes abiks

        Milles siis toonane töö seisnes? Trammidel on nimelt piduriklotside säästmiseks iga ratta pidurdamiseks eraldi elektrimootor, mis pannakse tööle generaatorina, mis „kütab” siis pidurdustakistit. Uuematel trammidel antakse seal pidurdamisel tekkiv energia tagasi kontaktliini, mis saab siis toita teisi tramme. Nii aitavad sagedusmuundurid trammide, tegelikult ka trollide veoajamites kõvasti energiat kokku hoida – umbes 30% neisse suunatud energiast õnnestub tagasi saada.

         „Vana tüüpi trammide põhiline kulu seondus kiirendus-pidurdustakistiga – elekter muutus nendes soojuseks ja energia lendas sõna otseses mõttes tuulde.”

        /Jüri Joller/

        Sel ajal oli see kogu maailma mastaabis uus asi ja Eesti töögrupp võttis oma väljatöötatud lahendustele mitu patenti. Kõige uudsem ettepanek oli ülikondensaatorite kasutamiseks trammi veoajamites, just pidurdusenergia salvestamiseks ja uueks kasutamiseks. See avas edaspidi paljudele tootjatele tee uue tehnoloogia kasutusele võtmiseks. Näiteks ka Tallinnas praegu sõitvatel uutel Hispaanias toodetud trammidel CAF Urbos on see tehnoloogia kasutusel.

        Aastal 2004 tuli Jüri Joller TTÜst ära ja alustas trammide arendamist juba oma firma Energiatehnika alt. Algas töö  Helsingi trammipargi arendamise kallal, kuhu Joller appi kutsuti. Ennekõike tahtis Helsingi Linnatransport (HKL)  kasutusel olnud trammidele samuti lisada madala põrandaga vaheosad, ent ühes selle tööga võeti ette ka veoajamite moderniseerimine ehk nende energiasäästlikumaks muutmine.

        Lisaks ei oldud Helsingis rahul toona hanke korras tellitud Variotrammidega, mille sõiduomadused ja kulud ei olnud vastuvõetavad. Jahmerdati aastaid, tootja püüdis oma tramme ümber teha, kuid lõppes kõik ikkagi sellega, et Helsingi neid vastu ei võtnudki. Kuna aga uued trammid seisid kasutuna aia ääres, oli tarvis vanu ajakohasemaks muuta. Nii usaldaski HKL selle töö Jolleri firmale OÜ Energiatehnika, sest oli selleks hetkeks juba veendunud selle toodete laitmatus kvaliteedis ja heas töökindluses.

        2006. aastal sai valmis esimene MLNRV II tüüpi madala osaga tramm, millele Energiatehnika oli teinud elektriprojekti. Järgmise kuue aasta jooksul moderniseeriti 42 sellist ja lisaks veel mõningate muudatustega kümme MLNRV I tüüpi trammi, mis tänaseni Soome pealinnas kasutusel.

        Soomlaste ja tšehhide ühisosa trammiehituses

        Kuna kogemus oli hea, siis mindi trammide arendamisega edasi ja hiljem jäigi Joller oma ettevõtte inseneridega Soome uute trammide elektriosa ja elektriajamite spetsifikatsioone koostama. Sel ajal pandi alus ka tootearendusele, millest kasvas välja eelpool mainitud Škoda Artic trammi eelkäija valmimine ning lõppeks ettevõtmist korraldanud firma Transtech OY uskumatu edulugu.

        „Kuna hangetega ei õnnestunud Helsingi jaoks kõige sobivamat trammivarianti leida, siis asus Transtech välja töötama päris oma trammi, mille konstrueerimisel arvestada juba konkreetset spetsiifikat. Töötati välja uued lahendused ja meie osalesime seal trammi elektriosa spetsifikatsiooni koostamisel,” meenutab Joller. „Töö eesmärk oli meile selge ja aastal 2014 said valmis kaks esimest Artic trammi, mis sõitsid Helsingis ühe talve ja juba siis sai selgeks, et tegu on väga hea trammiga, mille sisse oli pandud hulgaliselt edumeelseid kogemusi. Lisaks tehti selle aja jooksul veel üle saja parandusettepaneku, mis seda trammi veelgi paremaks muutsid.”

         „Elektri poole arengud viivad ja tramm on kõigi elektrisõidukite seas ikkagi kõige säästlikum, sest selle veeretakistus ja õhutakistus on väga väikesed mõne muud tüüpi sõidukiga võrreldes.”

        /Jüri Joller/

        ForCity Helsingis kasutusel oleva trammi juhikabiin - Jüri Joller
        ForCity Helsingis kasutusel oleva trammi juhikabiin

        Nii valmis tõenäoliselt maailma parim tramm, mis on väga mugav nii reisijaile kui juhile, sõidab tänu pöörduvatele eraldi veomootoritega varustatud alusvankritele iseäranis pehmelt ja vaikselt. Trammi rattad tehti varasematest väiksemad, mis võimaldas põranda kogu trammi ulatuses madalaks viia. Konstruktsiooni poolest on Artic sarnane Tallinna CAF-trammidega.

        2015. aastal ostis Škoda Transtechis enamusosaluse ning tänaseks on seda tüüpi tramme toodetud mitusada. Väga pikaajalise trammide tootmise traditsiooniga Škoda tegi kahtlemata suurepärase tehingu oma üleilmse konkurentsivõime parandamisel – kogemustega trammitootja sai endale tublisti tarkust juurde. Transtech tegi samuti hea diili, sest nii saadi oma kätetööle tohutult avaram müügikanalite võrgustik – pelgalt Soome turule trammide tootmisel oleks ju peagi piir ette tulnud.

        Nii on tänapäeval Helsingis kasutusel 99 Artic – ForCity Smart trammi, Heidelbergis Mannheim-Ludwigshafenis 80, Schöneichenis, 40 tükki Tšehhimaal Ostravas nime all Škoda 39 T / ForCity Smart Ostrava ja 22 tükki Pilsenis.

        Tramm kui parim osa ühistranspordist

        Hoopis uue tüübina on esialgse Articu põhjalt loodud Raide-Jokeri Artic XL, need trammid peavad praegu ühendust Helsingi ja Espoo vahel. Trammiliiklust sisse seadev Tampere on juba tellinud 19 sellist trammi, kokku läheb sinna neid aga kuni 65 ja Soomes räägitakse juba naljatamisi, et kui trammid seal järgmisel aastal liikuma pääsevad, siis oleks kohane linn ümber nimetada Trampereks. Aastaks 2029 on plaanitud trammiliiklus avada ka Turu linnas.

        Jüri Joller on seda meelt, et vähemalt Euroopa linnatranspordis on tulevik elektriliste ühissõidukite, sh väga tugevalt ka rööbassõidukite päralt. Muide, ka Tallinnas on välja kuulutatud rahvusvaheline riigihange esialgu kaheksa uue trammi ostmiseks klausliga, et seda kogust võidakse ka kahekordistada. Mõeldud on need siis perspektiiviga, et välja ehitatakse ka reisisadamat kesklinna ja sealt edasi lennujaamaga ühendav trammitee.

        „Elektri poole arengud viivad ja tramm on kõigi elektrisõidukite seas ikkagi kõige säästlikum, sest selle veeretakistus ja õhutakistus on väga väikesed mõne muud tüüpi sõidukiga võrreldes,” selgitab Joller. „Lisaks saab suure osa kulutatud energiast võrku tagasi saata või akudesse või ülikondensaatorisse salvestada. Tramm on puhas, ohutu, majanduslikult mõttekas, peab kaua vastu. Trammi võib ju põhimõtteliselt panna tööle tuule- või päikeseenergia pealt.”

        Jüri Jolleri sõnul on Artic trammile edu toonud eelkõige pöörduvate alusvankritega ja läbivate telgedega madala põrandaga töökindel ja peaaegu hooldusvaba lahendus, mis töötab laitmatult ning tagab reisijale sõidumugavuse ka kõige keerulisemates trammitee oludes. Taset lisab kaunis kujundus, mida pärjatud mitmete disainiauhindadega.

        Osalemine säärases eduloos ei tähenda, et trammide arendamine oleks Energiatehnika põhitöö, kuigi sellega on enam kui 15 aastat tegeldud. Ei anna see ettevõtte käibest siiski lõviosa. Ettevõte töötab paljude erinevate tööstusautomaatika ja inseneritöö lahendustega, pühendunud ollakse elektriajamitele, automaatikale ja testimisseadmetele.

        Lisaks pakub Energiatehnika volitatud inseneri konsultatsioone, mida muuhulgas on vaja ka EASi arendusosaku toetuse taotlejatel. Viimati teostati näiteks OÜ Asteni Mesindus tootearendusprojekt ja ollakse valmis aitama ka teisi ettevõtteid.

        TASUB TEADA: Škoda ForCity Smart Artic
        • Töötati välja Soome ettevõttes Transtech OY, kus valmistati ka esimene töötav prototüüp.
        • Toodetakse ettevõttes Škoda Transtech OY.
        • Tegemist on Euroopa suurima kahekorruseliste raudteevagunite ja madalapõhjaliste trammiveeremite tootjaga.
        • Ettevõtte kontor asub Soomes Oulus ja tehas Otanmäkis.
        • Trammide tootevalikusse kuulub viis erinevat marki: ForCity Classic, ForCity Smart, ForCity Plus, ForCity Alfa ja Electra. Need jagunevad omakorda iga linna ja kasutuskoha vajadusi arvestades tehtud mudeliteks.
        • Stabiilselt jaotatud kerekaal võimaldab saavutada madala teljekoormuse, mis omakorda säästab nii veeremit kui trammiteede infrastruktuuri.
        • Rööpmelaiused 950–1524 mm.
        • Täielikult madalapõhjaline.
        • Maksimaalne kiirus 80 km/h.
        • Väljundvõimsus 240–1200 kW.
        • Pinge 600–750 V.
        • Tamperes sõitma hakkav ForCity Smart Artic Tampere trammis on koht 264 reisijale, arvestusega 4 inimest/m².
        • Tegu on kahesuunaliselt sõita võiva trammiga, rööpmelaius 1435 mm, mis on Euroopas tüüpiline.
        • Tramm on kohandatud põhjamaistele oludele, tootja tagab selle ekspluatatsiooniajaks vähemalt 40 aastat.
        • Tehniliselt on võimalik trammi ühe sektsiooni võrra pikendada, andes juurde 81 reisijakohta.
        Oled planeerimas uut maailma muutvat toodet või rakendust?
        Saame Energiatehnika OÜ meeskonnaga Sinu projektile abiks olla!
        Võta ühendust, räägime:

          Nimi*

          E-mail*

          Sisu


          IE-klassi-nõuded-karmistuvad.jpg

          28.07.2020

          IE klasside nõuded elektrimootoritele ja sagedusmuunduritele karmistuvad

          Kui seni pidi energiatõhususe klassidega arvestama elektrimootoritel alates 750 W nimivõimsusest, siis järgmise aasta, s.o. 2021 aasta 1. juulist rakenduvad nõuded alates 120 W nimivõimsusest. Lisaks hakkavad sarnased nõuded kehtima ka  ka sagedusmuunduritele, mis on ette nähtud mootoritele nimivõimsusega alates 120 W kuni 1 MW.

          Elektrimootoreid kasutatakse paljudes rakendustes, nagu pumbad, kompressorid, ventilaatorid, tööpingid, tõste- ja transpordiseadmed. Muutuva kiiruse ja koormusega elektrimootori energiatarbimist on võimalik vähendada, kasutades toiteks sagedusmuundurit. Sagedusmuunduri kasutegurile seni nõudeid ei olnud, kuid selle määrusega need miinimumnõuded kehtestati. Kuna püsiva kiirusega rakendustes  põhjustavad sagedusmuundurid hoopis energiakadu, siis nende kasutamist kohustuslikuks siiski ei tehtud.

          IE klasside nõuded ka väiksematele mootoritele ja sagedusmuunduritele

          Euroopa Liidus nõutakse 2017. aastast kõrgendatud efektiivsusega IE3 mootorite kasutamist alates 0,75 kW võimsusest. IE2 mootoreid tohib veel kasutada üksnes koos sagedusmuunduritega. Euroopa Komisjoni määrusega nr 2019/1781 kehtestati uued madalpinge 50 – 1000 V elektrimootorite ja sagedusmuundurite ökodisaini nõuded. Uus Euroopa Parlamendi ja Nõukogu ökodisaini direktiiviga 2009/125/WE seotud määrus määratleb mootorite ja sagedusmuundurite minimaalsed kasutegurite väärtused ja nendega seotud IE tõhususklassid ning tooted, millele määrust kohaldatakse.

          Mootori ja sagedusmuunduri, mille võimsus on 120 W kuni 1 MW, nõuetele vastavust tuleb tõendada, kui toode viiakse turule või kui see võetakse kasutusele ja vastavus pole varem tõendatud. Sealhulgas tuleb tõendada ka seadmetesse sisseehitatud elektriajamite energiatõhusust, kui seda on tehniliselt võimalik määrata. Määrus on eestikeelsena kättesaadav internetis

          Uue määruse  jõustumisaeg

          Määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides alates 1. juulist 2021. Sellest päevast alates peavad nimivõimsusega

          • 0,75 kW – 1 000 kW kolmefaasilised mootorid, millel on 2, 4, 6 või 8 poolust ja mis ei ole suurendatud ohutusega mootorid Ex eb, vastama vähemalt energiatõhususklassile
          • 0,12 kW – 0,75 kW kolmefaasilised mootorid, millel on 2, 4, 6 või 8 poolust ja mis ei ole suurendatud ohutusega mootorid Ex eb, vastama vähemalt energiatõhususklassile IE2.

          Alates 1. juulist 2023 peavad

          • 0,12 kW – 1 000 kW nimivõimsusega kolmefaasilised mootorid, millel on 2, 4, 6 või 8 poolust, ja ühefaasilised mootorid nimivõimsusega alates 0,12 kW, vastama vähemalt energiatõhususklassile IE2.
          • 75 kW – 200 kW 2-, 4- või 6-pooluseliste kolmefaasiliste mootorite, mis ei ole sisseehitatud piduriga, suurendatud ohutusega Ex eb ega muud plahvatuskindlad mootorid, energiatõhusus peab vastama vähemalt energiatõhususklassile IE4.

          Mootoritel peab vastavalt määrusele alates 1. juulist 2021 tüübisildil, kasutusjuhendis ja kõigis tehnilistes dokumentides lisaks varasemalt nõutud infole kirjas olema

          • nimikasutegur 100 %, 75 % ja 50 % nimikoormusel, -pingel, -sagedusel;
          • energiatõhususklass: „IE2“, „IE3“ või „IE4“.
          1. juulist 2021 peavad 0,12 kW – 1 000 kW nimivõimsusega mootoritele ette nähtud sagedusmuundurid vastama vähemalt energiatõhususklassile IE2. Samast päevast alates

          tuleb ka sagedusmuundurite tehnilistes andmetes, kasutusjuhendis ning tüübisildil tuua välja IE klass ja kaovõimsus suhtelise sageduse ja voolu tööpunktides (0;25) (0;50) (0;100) (50;25) (50;50) (50;100)

          (90;50) (90;100%), aga ka muunduri ooteseisundi kaod (0;0).

          Erandeid?

          Määruses on rida erandeid, mille puhul IE klasside nõuded ei rakendu. Näiteks tootesse sisseehitatud mootorid, sisseehitatud piduriga mootorid ja sagedusmuundurid, mida ei saa kasuteguri määramiseks eraldada, samuti mitmesugused erikonstruktsiooniga mootorid ja varuosad.

          Mis edasi?

          Napilt aasta jooksul tuleb kõik alates 0,12 kW asünkroonmootorid ja sagedusmuundurid määrusega vastavusse viia, sealhulgas ka need tooted, mis on laos seisnud. Kolme aasta jooksul tuleb alates 75 kW elektrimootoriga tooted varustada IE4 energiatõhususklassiga mootoritega, mis on oluliselt kallimad. Uue määruse täitmist hakkavad kontrollima liikmesriikide turujärelvalveasutused, kellel on õigus nõuetele mittevastavad tooted turult kõrvaldada ja nende kasutamine keelata.

          Mootor ja sagedusmuundur on elektriajami energia-ahelas vaid 2 osa, mille tehnilised andmed on hästi teada. Palju keerukam on määrata energiakadusid tootmisprotsessides ja mehhaanilistes ülekannetes. Ka elektriajamite pidurdusprotsesside energiatõhusust määrusega ei reguleeritud, kuigi ka seal peitub mõnel juhul päris suur energiasäästu potentsiaal. Võimalik, et järgmiste sammudena võetakse ette võimsamad sagedusmuundurite pidurdustakistid, mille asemel saab kasutada energiasalvesteid või energia elektrivõrku tagastamist. Koos väiksemate mootoritega kasutatakse üsna laialdaselt tigureduktoreid ja vähem ka variaatoreid. Nende seadmete kasutegurid on madalad – sõltuvalt ülekandesuhtest u 70%. Näiteks 2-astmelise tigureduktori kasutegur on u 50%, mis tähendab, et vähemalt pool mootori võimsusest muutub reduktoris soojuseks.

          Tarbimise energiakulu vähendamisel on keskkonnamõjuga ka väike energiasääst, kuna elektri tootmise ja ülekande kasutegur ei ole kuigi kõrge. Ning ei maksa unustada, et iga säästetud euro lisandub kasumile. Nii liigume samm-sammult tõhusama energiakasutuse suunas ja aitame üheskoos hoida elamisväärset keskkonda järeltulevatele põlvedele.

          Energiatehnika OÜ mootorite ja sagedusmuundurite tarnijad olid määrusega kursis juba enne selle välja kuulutamist. Energiatehnika OÜ saab juba nüüd uue määruse kohaseid tooteid ning kõrge kasuteguriga reduktoreid tarnida. Samuti saame määrata mootorite ja sagedusmuundurite kasutegurit ning aidata masinate  energiakulu minimeerimisel.

          Võta meiega ühendust: tel 655 1312, e-post: info@energiatehnika.ee


          meditsiiniseadmete-testimise-valge-raamat-1.jpg

          28.07.2020

          Elupäästev meditsiiniseadmete testimise valge raamat

          Keerukate meditsiiniseadmete, näiteks ultraheliseadmed, infusioonpumbad, kopsuventilaatorid, diagnostika tööjaamad, robotjuhtimisega kirurgiaseadmed ja telemeditsiiniseadmed, kasutamisega on seotud riskid mis sõltuvad mehaanika keerukusest. Näiteks Sa ei soovi hambaarsti toolis surma saada, kui puur läheb ootamatult pinge alla. Vältimaks selliseid „ootamatusi“ koostati meditsiiniseadmete valge raamat.

          meditsiiniseadmete testimise valge raamat
          Meditsiiniseadmete testimise valge raamat päästab elusid

          Patsiendi ja kasutaja suurema ohutuse tagamiseks tuleb kasutajatel ja meditsiiniasutustel täita meditsiiniseadmetele kehtivaid testimis- ja aruandluskohustusi. Kõikide meditsiiniasutuste meditsiiniseadmete elektriohutust tuleb perioodiliselt ja remondijärgselt testida vastavalt standardile EVS-EN 62353:2015 tootja poolt määratud ajavahemike järel, mis on enamasti 6 kuni 36 kuud. Samuti tuleb paljusid igapäevaselt kasutatavaid seadmeid hooldada või kalibreerida teatud ajavahemike järel. Meditsiiniasutus vastutab tagajärgede eest juriidiliselt vastavalt Meditsiiniseadme seadusele, kui neid protseduure ei järgita. Seadused ja direktiivid kohustavad meditsiinilisi elektriseadmeid testima enne kasutuselevõttu, pärast remonti või modifitseerimist ning ka korduvalt määratud ajavahemike tagant.

          Meditsiiniseadmete testimise valge raamat

          Meditsiiniseadmete valge raamat annab ülevaate meditsiiniseadmete klassidest, kategooriatest,  nende elektriohutuse testimise vajadusest ning nõuetest Saksamaal kehtivate nõuete alusel. Saksa nõuded põhinevad ELdirektiividel samuti nagu Eestiski. Tutvustatakse meditsiiniseadmete elektriohutuse standardiseeriaid IEC 60601, IEC 62353 ja põhilisi elektriohutuse teste. On toodud ka põhilised nõuded testimisseadmetele, nende kalibreerimisele, mõõtemetoodikast ja mõõtetäpsusest. Esitatud on kokkuvõte meditsiiniseadmetele kehtivatest hügieeninõuetest. Teine peatükk on pühendatud meditsiiniseadmete ohutus- ja funktsionaalsetele testritele.

          Käsitletakse tööpõhimõtteid ja testimist

          Kõige põhjalikumalt käsitletakse patsiendimonitoride, elektrokardiogrammi (EKG) aparaatide, defibrillaatorite, vererõhu mõõturite, kunstliku hingamise seadmete, oksümeetrite, kehatemperatuuri mõõturite, infusioonpumpade, meditsiiniliste kaalude, kõrgsageduslike kirurgiaseadmete, röntgenseadmete, ultraheliseadmete, röntgentomograafide, magnetresonantstomograafide, positron-emissioontomograafide, fotomeetrite, meditsiiniliste monitoride tööpõhimõtteid ja testimist.

          Viidete loetelus on 79 nimetust peamiselt saksakeelsetele allikatele. Täiendavalt on esitatud meditsiiniseadmete IEC 60601 seeria standardite ülevaade ja kasutatud meditsiiniliste terminite seletused.

          Kellele valge raamat sobib?

          Valge raamat sobiks sissejuhatavaks õppevahendiks meditsiinitehnika testijatele. Sellest võib olla kasu ka meditsiiniseadmete tootmisega alustajatele, aga ka meditsiiniasutuste tehnilistele töötajatele või meditsiiniseadmete tootja esindajatele, kes peavad seadme ohutust tagama ning vajavad infot saadavalolevate meditsiiniseadmete ohutustestrite kohta.

          Dokumendi saab alla laadida siit

          Seadmete testimisest võib vaadata videot siit

          Rõntgeni testimisest saab videot vaadata siit

          Võta ühendust ja uuri seadmeid meditsiiniseadmete testimiseks


          Seadmete-remondijärgne-testimine.jpg

          28.07.2020

          Elektriseadmete ohutuse remondijärgne kontroll muutub kohustuslikuks

          Kui seni tuli perioodiliselt ja pärast remonti kontrollida teatud elektripaigaldisi, elektrilisi meditsiiniseadmeid ja keevitusseadmeid, siis 16. detsembrist 2020 muutub elektriseadmete ohutuse remondijärgne kontroll ka teiste elektriseadmete puhul kohustuslikuks, sest jõustub elektriseadmete ohutusmeetmete tõhususe remondijärgse tagamise üldise protseduuri standard EVS-EN 50678:2020.

          Euroopa Liidu direktiiv 2009/104 Tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuded töövahendite kasutamisel ilmus juba 11 aastat tagasi, kuid elektriohutuse nõuete tagamise üldise protseduuri standardi kinnitamiseni jõuti alles 2020. aasta märtsis. Pika viivituse üheks põhjuseks oli see, et IEC tasemel ei suudetud rahvusvaheliselt kokku leppida, kas ja milliseid elektriseadmeid tuleks ka perioodiliselt testida. Lõpuks koostati ainult EL standard, millest elektriseadmete perioodilise testimise nõue jäi välja. Selle kohta koostatakse nüüd eraldi standardit prEN 50699. Elektriseadmete ohutuse remondijärgse testimise standardi EVS-EN 50678:2020 jõustumise tähtajaks liikmesriikides on määratud 16. detsember 2020. See tähendab, et ettevõtetel on aega u 5 kuud, et oma elektriseadmete ohutuse remondijärgne kontroll korraldada nõuetekohaselt.

          Elektriseadmete ohutuse remondijärgne kontroll
          Elektriseadmete ohutuse remondijärgne kontroll muutub kohustuslikuks

          Eestis reguleerib elektriliste töövahendite korrasolekut Seadme ohutuse seadus (SOS)

          Seadme ohutuse seadus paneb vastutuse töövahendi ohutuse eest tööandjale ja omanikule, kuid ei sätesta, kuidas ohutust tagama peaks. Öeldud on, et tuleb teha audit, mille mõnel juhul võib asendada enesekontrolliga. Seal on viide seadme juhendile, kuid neis reeglina töövahendite elektriohutuse testimise metoodikat ei leidu. Nüüd siis on olemas üldstandard, millele elektriseadmete ohutuse testimisel tugineda. Kuna perioodilise testimise nõue ükskord ikkagi tuleb ja omanik elektriseadme ohutuse eest nagunii vastutab, siis oleks õige elektriseadmed perioodiliselt, nt kord aastas üle kontrollida. Rasketes keskkonnatingimustes, nt ehitusel või kaevanduses kasutatavad tööriistad tuleks üle kontrollida iga kord pärast kasutamist.

          Uus standard kehtib elektriseadmetele, mille nimipinge on 25 V kuni 1000 V vahelduvpingel ja 60 V kuni 1500 V alalispingel ning voolule kuni 63 A. Seadmed võivad olla nii pistikuga kui kohtkindla elektriühendusega. Standardi eesmärgiks on tagada, et remondil ei ole kahjustatud elektriseadme isolatsiooni, kaitsemaanduse ja potentsiaaliühtlustuse ahelaid ning seadmes ei ole kinnitamata osi, mis võiks seadme kasutajale ohtlikuks muuta.

          Standardit ei kohaldata sellistele elektriseadmetele, mille ohutuse testimise kohta on juba olemas vastav standard. Välja jäävad elektripaigaldised, mida kontrollitakse HD 60364-6 alusel, audio- ja videoseadmed, katkematu toite allikad, elektriautode laadimispunktid, toiteallikad, tööstuskontrollerid, sagedusmuundurid, plahvatuskindlad ja kaevandusseadmed, meditsiiniseadmed (EN 62353), kaarkeevitusseadmed (EN 60974-4) ning masinad (EN 60204-1). Standardis on toodud nõuded kontrolli teostavale isikule, testimiskohale; testimise skeemid ja metoodikad.

          Elektriseadmete ohutuse kontrolli protsess

          Testimine algab visuaalse ülevaatusega. Esmalt tehakse kindlaks nõutud dokumentatsiooni, eriti kasutusjuhendi ja kaitsemeetmete  olemasolu ning toimivus. Kontrollitakse väliseid vigastusi, mustumist, kaablite ja pistikute nõuetekohasust ja seisundit, toitekaabli tõmbeankrut, kinnitusklambreid ja pistiku tappe, kaitsmepanuse nõuetekohasust, ümbrise vigastusi, mis võiks avada ligipääsu ohtlikele pingestatud või liikuvatele osadele, ülekoormuse ja -kuumenemise jälgi, lubamatuid muudatusi, mustumist, ohtlikku vananemist ja korrosiooni, jahutusavade ja filtrite puhtust ning jahutusõhu takistamatut läbipääsu, vedeliku, gaasi või tahke aine mahutite seisundit, kaitseklappe, lülitite ja juhtimisseadmete korrasolekut, asenditähiste, ohutustähiste ja -sümbolite olemasolu ning loetavust, mehhaaniliste osade korrasolekut ja kinnitusi, kõigi nõutavate kaitsekatete korrasolekut jm.

          Järgmine on kaitsemaanduste testimine. Mõõdetakse kaitsemaandusahela takistus toitekaabli PE klemmist või peamaandusklemmist iga ligipääsetava voolujuhtiva katteni, mis peaks olema maandatud. Kontrollitakse visuaalselt maandusühenduste korrasolekut. Liigutatakse mõõtmise ajal maanduskaableid ja jälgitakse, et takistus ei muutu. Kaitsemaandusahela takistus ei tohi üldjuhul ületada 0,3 oomi. Mõnel juhul see võib olla kuni 1 oom. Standardis on toodud valem PE ahela takistuse piirväärtuse arvutamiseks, samuti mõõteskeemid jms.

          Seejärel mõõdetakse isolatsioonitakistus voolujuhtide ja ligipääsetavate juhtivate osade ning maandusklemmi vahel. Üldjuhul mõõdetakse 500 V alalispingel ja isolatsioonitakistus peaks olema vähemalt 1 megaoom. Kaitse väikepingeahelate isolatsioonitakistust mõõdetakse võrgupinge suhtes. See peab olema vähemat 2 megaoomi. Lülitid peavad olema sellises asendis, et saab mõõta kõikide ahelate isolatsiooni. Kui vaja, korratakse mõõtmisi lülitite eri positsioonides. Mitmefaasiliste ahelate faasijuhid ühendatakse mõõtmise ajaks kokku.

          Mõõta tuleb ka kaitsejuhi vool ehk lekkevool kõigis režiimides. Lekkevool ei tohi üldjuhul ületada 3,5 mA. Võimsate küttekehade korral võib see teatud tingimustel ulatuda 10 mA-ni. Teatud erandid on võimalikud, kui tootestandard või seadme tootja seda ette näeb. Kui on maandamata metallosi, siis tuleb mõõta nende puutevoolud, mis ei tohi ületada 0,5 mA. Kui ühe käega saab puudutada mitut maandamata metallosa, siis läheb arvesse nende puutevoolude summa.

          Lisaks tuleb kontrollida kõiki kaitseseadiseid, nagu rikkevoolukaitsmeid, alapingekaitsmeid jms, kui need seadmel olemas on. Lõpuks tehakse seadme funktsionaalne test, arvestades tootjapoolseid juhiseid.

          Kõige olulisem on loomulikult nõuetekohase kontrollidokumentatsiooni vormistamine elektrooniliselt või paberil, seadme varustamise kontrolli tähisega ning vastutava organisatsiooni teavitamine.

          Testimisseadmed peavad vastama standardiseeria EN 61557 asjakohasele osale ning olema testitud ja kalibreeritud tootjatehase poolt soovitatud ajavahemiku järel.

          Kokkuvõte

          Uus standard on ingliskeelne ja üsna mahukas. Kui Sa ise elektriohutuse ja standardite asjatundja ei ole, tuleks abi otsida mõnest firmast, kes neid teemasid valdab ja aitaks ehk ka Sinu elektriseadmed ära kontrollida. Näiteks Energiatehnika OÜ. Kui Sinu firma on suur või elektriseadmeid palju, tasub muretseda oma pädevus- või kutsetunnistusega elektrikule nõuetekohane ohutustester ning sisse seada elektriseadmete register, kui seda veel pole.

          Viiteid

          1. Euroopa Liidu direktiiv 2009/104 Tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuded töövahendite kasutamisel
          2. Standardi EVS-EN 50678:2020 lehitsemine ja ostmine
          3. Ohutustestrite infot: https://www.gossenmetrawatt.com/english/ugruppe/testingofelectrappliances.htm

          Jüri Joller

          Volitatud elektriinsener, D.Sc.

          Täiendava info ja pakkumise küsimiseks võta ühendust tel. 655 1312 või info@energiatehnika.ee

            Nimi*

            E-mail*

            Sisu


            GMC-patareitester.jpg

            05.06.2020

            Patareitester METRACELL BT PRO tutvustavad videod nüüd ka eesti keeles!

            Hiljaaegu tutvustasime Gossen Metrawatti uut võimast patareitestrit METRACELL BT PRO. Vaata tutvustust siit.

            Nüüd avaldasime tutvustavad videod ka eesti keeles!

            METRACELL BT PRO tutvustus eesti keeles

            Kuidas patareitestrit METRACELL BT PRO kasutada? Mõõtmiste teostamine

            METRACELL BT PRO – liikumine menüüdes ja funktsioonides

             

            METRACELL BT PRO täpsem tehniline info leitav Gossen Metrawatt-i kodulehelt.

             

            Küsige infot ja pakkumist firmast Energiatehnika OÜ, kes on Gossen Metrawatt ametlik esindaja Eestis.

              Nimi*

              E-mail*

              Sisu


              VFD-Lseeria.jpg

              28.05.2020

              Delta lõpetab VFD-L seeria sagedusmuundurite tootmise

              Tutvu Delta sagedusmuunduritega siin

              Delta VFD-L seeria sagedusmuundurid on tootmisest maas juba käesoleva aasta lõpuks.

              Delta Electronics VFD-L seeria sagedusmuundurid olid kaua populaarsed tänu väga soodsale hinnale ja väikestele mõõtmetele. Tänu elektroonika arengule tuleb üle minna uutele mudelitele.

              Delta VFD-L seeria sagedusmuundurid

              Delta VFD-L seeria sagedusmuundurid

              Milliste toodetega saab Delta VFD-L seeria sagedusmuundurid asendada?

              Delta ME300 seeria sagedusmuundurid

              ME300 seeria sagedusmuundurid

              Mõõtmete poolest on parimaks alternatiiviks ME300, mis on säästlikum ja konkurentsivõimelisem, kuid mõnevõrra kallim kui VFD-L. ME300 on lisaks kasutajasõbralikum, energiasäästlikum, väiksem, kiirema paigaldusega, vastupidavam, eriti stabiilne ja töökindel.

              ME 300 eelised VFD-L-ga võrreldes

              1. Sisseehitatud pidurdustransistor ja EMC filter (C2 klass)
              2. Turvaseiskamise STO (safe torque off) funktsioon tagab suurema ohutuse
              3. Sisaldab kasutaja defineeritavat parameetrite gruppi
              4. Ühe- ja mitme pumba juhtimise võimalused
              5. Klemmide kruvivaba ühendamine lihtsustab ja kiirendab paigaldamist
              6. Kompaktsem – säästab ruumi juhtkilbis
              7. Talitlustemperatuur -20˚C kuni 40˚C
              8. Võimaldab lisaks asünkroonmootoritele juhtida energiasäästlikke püsimagnet-sünkroonmootoreid – erinevad mudelid võimsustele 0,1 kuni 7,5 kW

              Delta ME300 seeria sagedusmuundurid

              Delta ME300 seeria sagedusmuundurid

              ME300 tüübikood

              ME300 tüübikood erineb varasemast selle poolest, et mootori nimivõimsuse asemel on nimi-väljundvoolu väärtus. Inverteri seisukohalt on määrav nimivool, mitte mootori nimivõimsus, kuna viimane sõltub ka mootori võimsustegurist.

              Väga soodsa hinnaga asenduseks sobib mõnevõrra suuremate mõõtmetega VFD-EL-W seeria.

              Delta vfd-el-w seeria sagedusmuundurid

              VFD-EL-W seeria sagedusmuundurid

              Delta VFD-EL-W seeria sagedusmuundurite tüübikood:

              Delta VFD-EL-W seeria sagedusmuundurite tüübikood.
              Rohkem infot Delta VFD-L seeria sagedusmuundurite kohta leiad <<<siit>>>.

               

              Info ME300 seeria sagedusmuundurite kohta <<<leiad siit>>>.

               

              Rohkem infot Delta VFD-EL-W seeria sagedusmuundurite kohta <<<leiad siit>>>.

               

              Klientidel, kelle seadmetes või masinates kasutatakse VFD-L seeria sagedusmuundureid, tuleks juba praegu varuda tagavaraseadmeid või eelistatult hakata planeerima üleminekut uuele seeriale. Uue põlvkonna sagedusmuundurile üleminekul võib olla vajalik parameetrite ümberseadistamine. Parameetrid on enamuses samad, seadistuse protsess võib muutuda ja kasutajaliides võib muutuda.

              VFD-L alternatiivid

              MudelME300VFD-ELVFD-LVFD-EL-W
              MootoritüübidAsünkroon, püsimagnetasünkroonasünkroonasünkroon
              JuhtimismeetodU/f; SVCU/f; SVCU/fU/f; SVC
              Võimsus230V:0.1~2.2kW

              460V:0.4~7.5kW

              230V:0.2~3.7kW

              460V:0.4~3.7kW

              230V:0.1~2.2kW230V:0.75~2.2kW

              460V:0.75~4.0kW

              Väljundsagedus (Hz)0,1~599Hz0,1~599Hz0,1~400Hz0,1~400Hz
              Ülekandesagedus (kHz)2~15kHz2~12kHz3~10kHz2~12kHz
              EMÜ-filterValikuline lisaJahEiEi
              DigitaalsisendidMI1~MI5

              (kõik programmeeritavad)

              MI1~MI6

              (4 programmeeritavat)

              MI1~MI4

              (kõik programmeeritavad)

              MI1~MI4

              (3 programmeeritavat)

              ReleeväljundRA/RB/RCRA/RB/RCRA/RCRA/RB/RC
              Digitaalväljundid1EiEiEi
              Analoogsisend1111
              Impulsssisend1EiEiEi
              SertifikaadidCE, UL, RoHS RCM,TUV,

              REACH,KC

              CE, UL,C-TICKCE,ULCE
              • U/f – pinge/sagedus-juhtimine
              • SVC – tagasisideta vektorjuhtimine
              • VFD-EL-W 0,2 ja 0,4 kW mudelid lisanduvad 2020 Q3

              Tutvu Delta sagedusmuunduritega siin

              Energiatehnika OÜ insenerid on läbinud Delta Electronics sagedusmuundurite koolitused ja saavad uue seadme valikul ja tööle rakendamisel aidata.  Kuna neid sagedusmuundureid on Eestis palju, siis soovitame aegsasti meiega ühendust võtta, et töö Sulle võimalikult sobivale ajale planeerida. Telefon: 6551312 e-mail info@energiatehnika.ee

                Nimi*

                E-mail*

                Sisu


                ENERGIATEHNIKA

                Kontakt

                Võta ühendust!

                +372 655 1312

                www.energiatehnika.ee

                info@energiatehnika.ee

                ASUKOHT


                Väike-Männiku tn 3, 11216 Tallinn

                Kvaliteet




                Edukas Eesti Ettevõte Energiatehnika

                Liikmelisus




                Jälgi meid:



                Toetame:


                Oleme sotsiaalselt vastutustundlik ettevõte, toetame Eesti Punast Risti.