Kas laseme heal kriisil raisku minna? Head uudised – oleme sügava koroona- ja majanduskriisi põhjas. Ehk enam väga palju hullemaks ei saa minna. Kui meil seda sõnnikut on jalaga segada (kasutades Lennart Mere kuulsat tsitaati), siis mis sellega teha? Kas laseme heal kriisil raisku minna? Elu pärast taudi muutub teistsuguseks mitmes mõttes. Vaktsiin on […]
Seadmete ja masinate ohutus, riskianalüüs ja testimine Ohutusnõuded masinate ja seadmete kohta võib lihtsustatult kokku võtta ühte lausesse: seade ei tohi inimest tappa, minna põlema ega reostada keskkonda. Selle teostamine on palju keerulisem kui 1 lause – ohutusnõuete kohta on tuhandeid standardeid, eeskirju, määrusi ja seadusi, mis üksikasjalikult reguleerivad erinevate seadmete ja paigaldiste ohutusnõudeid, testimismetoodikaid […]
Tippinsenerid Jüri Joller ja Dmitri Tihhomirov – Eestlaste käsi oli mängus maailma parima trammi loomisel Tallinna Tehnikaülikoolist enam kui 20 aastat tagasi alguse saanud pealinna trammide täiustamine ja hiljem ka Helsingi trammide veoajamite moderniseerimine viis selleni, et lõpuks oli eesti tippinseneride Jüri Joller ja Dmitri Tihhomirov käsi ja know-how mängus ka tõenäoliselt maailma parima trammi loomisel. […]
IE klasside nõuded elektrimootoritele ja sagedusmuunduritele karmistuvad Kui seni pidi energiatõhususe klassidega arvestama elektrimootoritel alates 750 W nimivõimsusest, siis järgmise aasta, s.o. 2021 aasta 1. juulist rakenduvad nõuded alates 120 W nimivõimsusest. Lisaks hakkavad sarnased nõuded kehtima ka ka sagedusmuunduritele, mis on ette nähtud mootoritele nimivõimsusega alates 120 W kuni 1 MW. Elektrimootoreid kasutatakse paljudes […]
Elupäästev meditsiiniseadmete testimise valge raamat Keerukate meditsiiniseadmete, näiteks ultraheliseadmed, infusioonpumbad, kopsuventilaatorid, diagnostika tööjaamad, robotjuhtimisega kirurgiaseadmed ja telemeditsiiniseadmed, kasutamisega on seotud riskid mis sõltuvad mehaanika keerukusest. Näiteks Sa ei soovi hambaarsti toolis surma saada, kui puur läheb ootamatult pinge alla. Vältimaks selliseid „ootamatusi“ koostati meditsiiniseadmete valge raamat. Patsiendi ja kasutaja suurema ohutuse tagamiseks tuleb kasutajatel ja […]
Elektriseadmete ohutuse remondijärgne kontroll muutub kohustuslikuks Kui seni tuli perioodiliselt ja pärast remonti kontrollida teatud elektripaigaldisi, elektrilisi meditsiiniseadmeid ja keevitusseadmeid, siis 16. detsembrist 2020 muutub elektriseadmete ohutuse remondijärgne kontroll ka teiste elektriseadmete puhul kohustuslikuks, sest jõustub elektriseadmete ohutusmeetmete tõhususe remondijärgse tagamise üldise protseduuri standard EVS-EN 50678:2020. Euroopa Liidu direktiiv 2009/104 Tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuded töövahendite […]
Patareitester METRACELL BT PRO tutvustavad videod nüüd ka eesti keeles! Hiljaaegu tutvustasime Gossen Metrawatti uut võimast patareitestrit METRACELL BT PRO. Vaata tutvustust siit. Nüüd avaldasime tutvustavad videod ka eesti keeles! METRACELL BT PRO tutvustus eesti keeles Kuidas patareitestrit METRACELL BT PRO kasutada? Mõõtmiste teostamine METRACELL BT PRO – liikumine menüüdes ja funktsioonides METRACELL BT […]
Delta lõpetab VFD-L seeria sagedusmuundurite tootmise Delta VFD-L seeria sagedusmuundurid on tootmisest maas juba käesoleva aasta lõpuks. Delta Electronics VFD-L seeria sagedusmuundurid olid kaua populaarsed tänu väga soodsale hinnale ja väikestele mõõtmetele. Tänu elektroonika arengule tuleb üle minna uutele mudelitele. Delta VFD-L seeria sagedusmuundurid Milliste toodetega saab Delta VFD-L seeria sagedusmuundurid asendada? ME300 seeria sagedusmuundurid […]
Kuidas valida toiteplokki? Toiteploki valikuga enamasti keegi eriti pead murdma ei hakka. Valitakse võimalikult odav seade, mille elektroonikapoest või netist leiab. Kui pinged ja voolud sobivad ning plokk oma kohale ära mahub, siis ongi valik tehtud. Praktikas näeme, et toiteploki valikul tehakse vigu, mis hiljem valusasti tunda annavad häiringutest elektriõnnetuse, turult kõrvaldamise ja kahjunõueteni. Artikkel […]
Kuidas valida multimeetrit? Multimeetrite tüüpe on tuhandeid nii harrastajatele kui asjatundjatele, kellel on erinevad vajadused ja soovid. Nõuded on sageli vastukäivad, nt kõrge täpsus ja madal hind, võimaluste rohkus ja kasutuse lihtsus, numbrite suurus ja arv kuvaril, pinge piirkond ja testri mõõtmed ning ohutus. Räägime lahti , kuidas valida multimeetrit – millised on olulisemad nõuded […]
Hiiglaste kukil võib näha neist endist enam ja kaugemale…
See tõde on üle 800 aasta vana, aga endiselt igati päevakohane. Globaalses konkurentsis ei pruugi võita kõige kiirem, julgem, osavam, targem ega ka rikkam. Edukaks tootearenduseks on vaja parajal määral kõiki neid omadusi, eelkõige aga head ülevaadet olemasolevast tehnikast. Lisaks on tarvis veel midagi – inspiratsiooni, vaimustust, pühendumust ja natuke ka õnne.
Toote- ja tehnoloogiaarenduses esirinda jõudmiseks on vaja tugevaid spetsialiste.Neile tuleb hankida parimad vahendid, luua võimalikult soodsad tingimused ja anda õiged ülesanded. Tootearenduse kiirus ja tulemuse kvaliteet sõltuvad endiselt eeskätt inseneride teadmistest, oskustest ja kogemustest. Eestis on kvalifitseeritud ja kogenud insenere, aga ka muid spetsialiste raske leida, kuid Energiatehnika OÜs töötavad kõrge kvalifikatsiooniga ja teadlasetaustaga tippinsenerid. Neil on suured kogemused toodete ja tootmise arenduses, automatiseerimises ja katsetamises. Et tipptaset hoida, toimuvad neile järjepidevad täiendkoolitused.
Ettevõtte 27 tegevusaasta jooksul on projekteeritud sadu erinevaid elektri- ja automaatikaseadmeid ning teostatud nende lahendusi. Meil on pikaajalised suhted elektriajamite, automaatika ja mõõteriistade tugevamate tarnijatega. Peamiselt kasutamegi nende tooteid. Nõnda tagame professionaalne tehniline toe seadmete tööle rakendamisel ja käidul.
Ei leidnud artiklit Sind huvitaval teemal? Võta ühendust ja anna meile teada, millest võiksime edaspidi juttu teha:
Väike aga võimas – M300 seeria sagedusmuundurid on saabunud, et lüüa laineid!
Sagedusmuundurid, mida iseloomustab suurem kasutegur, optimaalne kvaliteet, paindlikkus ning ühilduvus arvukate rakendustega.
Delta MS300 seeria on uue põlvkonna suure jõudlusega standardsed, kompaktsed, vektorjuhtimisega sagedusmuundurid mille mõõtmeid on vähendatud 40%.
Delta Electronics laskis Euroopas turule kauaoodatud M300 seeria sagedusmuundurid, mille võimsuste vahemik on 0,1 kuni 22 kW. Uue seeria sagedusmuundurite peamisteks rakendusvaldkondadeks on on toiduainete, jookide, pakendite ja elektroonika tootmine, puidutööstus, tööpinkide ajamid, ventilaatorite ja pumpade mootorite kiiruse juhtimine. Peamised eelised, võrreldes eelnevate seeriatega on
väiksus, lubatud on külg-külje kõrvale paigaldamine;
sisseehitatud STO turvasisend (SIL2);
püsimagnet-sünkroonmootorite ja servomootorite vektorjuhtimise võimalus;
IP40 ja IP66 variandid võimaldavad lahtist paigaldust;
Uus ME300 on omadustelt varasemate VFD-E ja VFD-EL seeriatega võrreldes vahepealne, kuid saab olla kas EMÜ filtriga või ilma, STO turvaseiskamisega või ilma selleta. Sagedusmuunduri STO (SIL2) sisend võimaldab masinaehitajatel loobuda kulukast turvareleest ja kontaktoritest. M300 sagedusmuunduritel on ka tarkvaraline loogikakontroller (soft plc), mis koos turvasisendiga loob tootele olulise kulueelise ja aitab kaasa masina kiiremale sertifitseerimisele. Soovi korral on võimalik saada ka STO turvasisendita muundurit, mis on odavam, kuid see ei ole laotoode ja tuleb tellida tehasest (pikk tarneaeg).
Delta ME300, MS300, MH300, VFD-EL ja VFD-L seeria sagedusmuundurite võrdlus on tabelis 2.
Tabel 2. Sagedusmuundurite ME300, MS300, MH300, VFD-EL ja VFD-L võrdlus.
Teaduste doktor ja volitatud elektriinsener Jüri Joller näitab lühikeses videos kuidas muuta mootori pöörlemissuunda. Videonäites on subjektiks Lenze ühefaasiline asünkroonmootor.
Esimese elektrimootori valmistas 1984. a Moritz Hermann von Jacobi. 1838. aastal osutas Heinrich Lenz elektrimasinate pööratavuse põhimõttele (Lenzi printsiip): kõik elektrimasinad, sõltumata konstruktsioonist ja tööpõhimõttest, võivad töötada nii generaatorite kui ka mootoritena).
Masinate ja tööpinkide tootlikkus, täpsus ja ressursisäästlikkus on tootmise tehnilise konkurentsivõime aluseks. Enamik tootmisseadmetest kasutavad elektriajameid, millest suurima kiiretoimelisuse, täpsuse ning vähima elektrienergia- ja materjalikulu tagavad püsimagnet-sünkroonmootorid.
Oleme siin, Sinu jaoks. Kui Sul on küsimusi või vajad tehnilist konsultatsiooni, siis võta meiega julgesti ühendust! Edasta oma kontaktandmed ja kirjelda lühidalt oma olemasolevat või planeeritavat rakendust ning vajadusi.
Trafode toiteallikate ja reaktorite tähised ja sümbolid
EN 61558-2-1/IEC 61558-2-1 Üldkasutatavad eraldustrafod; mitte-lühisekindel; põhiisolatsioon primaar- ja sekundaarahelate vahel; pri kuni 1000 V, sek kuni 1000 V vahelduvpinget või 1415 V silutud alalispinget, sagedus kuni 500 Hz
EN 61558-2-6/IEC 61558-2-6
Kaitseeraldustrafo; lühisekindel; topelt või tugevdatud isolatsioon primaar- ja sekundaarmähise vahel; primaar (pri) kuni 1000 V, sekundaar (sek) kuni 50 V vahelduvpinget (elektriväärtus) ja/või 120 V silutud alalispinget, sagedus kuni 500 Hz
EN 61558-2-13/IEC 61558-2-13
Autotrafo; mitte-lühisekindel; puudub isolatsioon primaar- ja sekundaarmähise vahel; pri kuni 1100 V, sek kuni 1000 V vahelduvpinget või 1415 V silutud alalispinget, sagedus kuni 500 Hz
EN 61558-2-6/IEC 61558-2-6
Kaitseeraldustrafo; mitte-lühisekindel; topelt- või tugevdatud isolatsioon primaar- ja sekundaarmähise vahel; pri kuni 1000 V, sek kuni 50 V vahelduvpinget (elektriväärtus) ja/või 120 V silutud alalispinget, sagedus kuni 500 Hz
EN 61558-2-20/IEC 61558-2-20
Väikereaktor; pole kaitstud ülekoormuse eest; kuni 1000 V, sagedus kuni 1MHz
EN 61558-2-4/IEC 61558-2-4
Eraldustrafo; lühisekindel; topelt- või tugevdatud isolatsioon primaar- ja sekundaarmähiste vahel; pri kuni 1000 V, sek kuni 500 V vahelduvpinget või 708 V silutud alalispinget, sagedus kuni 500 Hz.
Sulavkaitse
Sulavkaitse kastuseks trafodel, millel puudub lühisekindlus, näites 6,3 A, aeglasetoimeline
EN 61558-2-4/IEC 61558-2-4
Eraldustrafo; mitte-lühisekindel; topelt- või tugevdatud isolatsioon primaar- ja sekundaarmähiste vahel; pri kuni 1000 V, sek kuni 500 V vahelduvpinget või 708 V silutud alalispinget, sagedus kuni 500 Hz.
Termovabasti
Termovabasti; näites 20 A, mini kaitselülitil
EN 61558-2-15/IEC 61558-2-15
Meditsiinipaikade kaitseeraldustrafode; mitte-lühiskindel; topelt- või tugevdatud isolatsioon primaar- ja sekundaarmähiste vahel; mähised on paigaldatud üksteise peale, pri kuni 1000 V, sek kuni 250 V, sagedus kuni 500 Hz
Sulavkaitse
Liigtemperatuuri sulavkaitse
EN 61558-2-12/IEC 61558-2-12
Püsipingetrafo; lühisekindel; topelt- või tugevdatud isaolatsioon primaar- ja sekundaarmähiste vahel; pri kuni 1000 V, sek kuni 500 V, sagedus kuni 500 Hz
Sulavkaitse
Liigtemperatuuri sulavkaitse
EN 61558-2-2/IEC 61558-2-2
Juhtimistrafo; mitte-lühisekindel; põhiisolatsioon primaar- ja sekundaarmähiste vahel; pri kuni 1000 V, sek kuni 1000 V vahelduvpinget või 1415 V silutud alalispinget, sagedus kuni 500 Hz
Sobilik kasutuseks kinnitusmaterjalidega, mille tulekindluse omadused pole teada, nagu puit, mööbel, vahelaed. Märk võetud standardist VDE 0710 Part 14.
Termistor
PTC-termistor
Kasutuskoha tingimused
Olmekasutuseks; ainult kuivades ruumides
Termistor
NTC-termistor
Ohtlik pinge
Keskkonna nimitemperatuur
Keskkonna nimitemperatuur; näites 40 ℃
Soojusallikas
Soojusallikas; kuum pind
Isolatsiooniklass
Isolatsiooniklass; näites B (130)
Vahelduvvool
Vahelduvvool, tähistatakse ac; A.C.;VV
Ohutusklassid
Ohutusklass II
Alalisvool
Alalisvool, tähistatakse dc; D.C.; AV
Leidsid skeemil või seadmel sümboli, mille tähendust ei tea? Võta meiega ühendust, leiame koos tähenduse!
Gossen Metrawatt laiendas oma tootevalikut kantava patareitestriga Metracell BT PRO. Statsionaarsete ja liikurseadmete akupatareide perioodilise testimisega tagatakse, et nad oleksid võimelised kriisiolukorras energiat väljastama vastavalt nimimahutavusele.
Statsionaarsete ja liikurseadmete akupatareide perioodilise testimisega tagatakse, et nad oleksid võimelised kriisiolukorras energiat väljastama vastavalt nimimahutavusele.
Akupatarei olukord määratakse põhjalikult kavandatud testimistega, mis võimaldab leida peidetud vead, enne kui tekib tõsine kahjustus või patarei ei saa määratud energiat vajadusel väljastada.
Unikaalne akude kontrollmõõteriist, mis suudab eraldi mõõta sisetakistuse komponente Rel ja Rct ning suure kindlusega kiiresti kindlaks teha patarei sisemise seisundi ka seda laadimata või tühjendamata. Lisaks saab mõõta temperatuuri ja importida happetiheduse andmeid (g/cm3). Seadmel on Bluetooth ja infrapuna juhtmevabad liidesed ning RFID võimekus. Seadmes on paigalduse inventari plokkide ja jadade seadistamise võimalused. Mõõtetulemusi saab võrrelda MIN/MAX funktsioonidega. Bluetooth ühenduse saab luua peakomplektiga ja arvutiga. Andmemälu jätkub kuni 300 000 objekti inventariseerimiseks.
Teaduste doktor ja volitatud elektriinsener Jüri Joller näitab lühikeses videos mis on siinuspingeallikas.
Stabiliseeritud laboratoorne vahelduvpinge, voolu või võimsuse allikas
Siinuspingeallikas võimaldab toote katsetamist minimaalsel ja maksimaalsel tasemel – maksimaalsed pinged ja sagedused, täppis pingestabilisaator, stabiliseeritud vahelduvpinge, voolu või võimsusega.
Siinuspingeallikas võimaldab täpset väljundsuuruste mõõtmist ja pinge stabiliseerimist. Seadmel on nutikas HMI paneel ja seda on võimalik juhtida distantsilt. Võrgumoodul võimaldab järelvalvet üle Etherneti, samuti on seadme jaoks välja töötatud rakendus nutiseadmetele. Siinuspingeallikal on väga paindlikud signaliseerimise ja programmeerimise võimalused.
Kohandatud seade on mõeldud prototüüpide testimiseks enne tootmise alustamist – hiljem avastatud defektid ja nõrgad lülid tasuvad ekspordiäris valusalt kätte. Siinuspingeallikas on kasutatav seadmete ja masinate testimiseks enne tootmisliinide täisvõimsusel katsetamist.
Testi oma investeeringuid – väldi tööseisakuid, stressi ning ajakulu!
Seadet on võimalik valmistada kuni 1MW nimivõimsusega.
Mis on toiteplokid? Kuidas neid liigitatakse ja mida need teevad?
Toiteplokk on elektrotehnikas kasutatav seade, mis varustab elektrienergia tarbijat sobivate parameetritega elektriga (pinge, voolutugevus jne). Toiteplokid muundavad energia tarbijale sobivaks, näiteks keemilise energia elektrienergiaks või vahelduva võrgupinge alalispingeks.
Üldine tehniline info
Alalisvoolu toiteplokke (AC-DC) kasutatakse peamiselt vahelduva võrgupinge(AC)muundamiseks sobiva väärtusega alalispingeks (DC). Olemas on ka DC-DC toiteplokid, mis muudavad alalispinge ja -voolu väärtuseid vastavalt vajadusele.
Alalisvoolu toiteplokkide ehitus sõltub nende kasutuseesmärgist. Erinevad nõuded on välja toodud järgnevates standardites:
EN 60204/IEC 60204, EN 60335/ IEC 60335, EN 60950/IEC 60950, EN 62368,
EN 61558/ IEC 61558, EN 61204/ IEC 612041, EN 60601/IEC 60601.
Oluline kriteerium toiteplokkide valikul on sisend- ja väljundahelate vaheline isolatsioonitugevus.
Teiseks eristatakse, kuidas vahelduvpinge ja -vool muundatakse alalispingeks ja -vooluks.
AC-DC muundur
Vahelduvpinge sisend, alalispinge väljund
DC-DC muundur
Alalispinge sisend, alalispinge väljund
DC-AC muundurd
Alalispinge sisend, vahelduvpinge väljund
AC-AC muundur
Vahelduvpinge sisend, vahelduvpinge väljund
Toiteploki valikul tuleb arvestada ka väljundpinge stabiilsuse ja pulseerimisega. Sellest tulenevalt eristatakse järgnevaid kategooriaid:
Stabiliseerimata alalisvoolu toiteplokid
Stabiliseeritud alalisvoolu toiteplokid
Standardid
FirmaBlock toiteplokid on toodetud vastavalt järgnevatele standarditele, kui pole kliendiga muud nõuded kokku lepitud.
Stabiliseerimata toiteplokid
EN 61558, IEC 61558: Trafode, reaktorite, elektritoiteplokkide ja nende kombinatsioonide ohutus. Osa 1: Üldnõuded ja katsetused
Stabiliseeritud toiteplokid
EN 61558, IEC 61558 Trafode, reaktorite, elektritoiteplokkide ja nende kombinatsioonide ohutus. Osa 1: Üldnõuded ja katsetused ja osa 2-17 Erinõuded lülititalitluses toimiva elektrivarustuse trafodele
EN 61204, IEC 61204: Madalpinge alalisvooluväljundiga elektrivarustusseadmed. Talitlusomadused ja ohutusnõuded
EN 62368, IEC 60950: Infotehnikaseadmed. Ohutus.
Stabiliseerimata alalisvoolu toiteplokid
Stabiliseerimata toiteplokkide väljundi alalispinge väärtus muutub vastavalt sisendpinge kõikumisele ja väljundis olevale koormusele.
Pinge pulsatsioon defineeritakse tavaliselt protsentides väljundpinge väärtusest.
Isegi tänapäeval on stabiliseerimata toiteplokid kasutusel tänu oma tugevale ja lihtsale ehitusele, mis tagab suure töökindluse.
Stabiilsus
Nimi-väljundpinge 24 VDC vastab sisendi nimipingele ja 50-75% koormusele. See vastab üldjuhul tavalistele rakendustele.
Toiteploki sisetakistus määrab väljundpinge piirväärtuse tühijooksul ja suurima lubatud koormusega olukorras. Mida kõrgem väljundpinge stabiilsus on vajalik, seda keerukam komponentide struktuur on vajalik. Piirväärtused on määratud rakenduse tehniliste nõuetega või tootestandardiga.
Nendes piirväärtustes püsimine on tagatud ka toite (lubatud vahemikus) ala- ja ülepinge korral sõltumata koormusest. Lubatud ülepinge on kuni +10% nimipingest.
Pingepulsatsioon
Stabiliseeritud alalisvoolu toiteplokid
Stabiliseeritud toiteplokkides on elektroonilised pinge reguleerimisahelad, mis hoiavad alalispinge (mõnel juhul ka alalisvoolu) ettenähtud vahemikus. Väljundpinge reguleerimisel arvestatakse pidevalt sisendpinge kõikumise ja koormuse muutustega.
Väljundi alalispinge pulsatsioon on millivoltides ja koormus väljundil mõjutab seda ainult vähesel määral. Tihti on ka väljundi alalisvool piiratud, mis võib pakkuda kaitset ülekoormuse eest.
Toiteplokkide liigid:
Lineaarsed toiteplokid
Impulsstoiteplokid
Lineaarsed toiteplokid
Paljudel juhtudel koosneb lineaarne toiteplokk trafost, filtreeritud väljundiga alaldist ja stabilisaatorist. Stabilisaator koosneb tavaliselt jõutransistoridest.
Elektroonilised juhtahelad kindlustavad stabiilse väljundpinge. Väljundit võrreldakse pidevalt tugipingega. See pidev võrdlus juhib regulaatorit ja määrab täpse väljundpinge.
Eelised:
Galvaaniline eraldus tänu võrgutrafole
Erinevad pinge väärtused tänu trafo väljavõtetele
Lihtne ehitus
Stabiliseerib kiiresti
Väga madal pulsatsioon
Väga vähe EMÜ (elektromagnetilise ühilduvuse) probleeme
Soodne kuni võimsuseni 50 W
Puudused:
Madal kasutegur
Kasutegur sõltub suuresti sisendpinge kõikumistest
Märkimisväärne soojenemine, eriti suurte väljundvoolude korral
Ehituslikult suured mõõtmed
Suurem kaal
Energia- ja materjalisäästlikkuse vajaduse tõttu lineaarseid toiteplokke enam laialdaselt ei kasutata.
Impulsstoiteplokid
Kui lineaarselt stabiliseeritavate toiteplokkides väljundpinget ja -voolu reguleeritakse pidevalt, siis impulsstoiteplokkide puhul neid suuruseid lülitatakse (lõigatakse). See tähendab, et transistoreid kasutatakse lülititena, et saavutada sobiv väljundpinge. Selliseid toiteplokke iseloomustab kõrge kasutegur. Jõupooljuhtide lülitamisel ja elektrienergia ülekandmisel tekkivad kaod on väikesed.
Väljundi reguleerimist teostatakse impulsside täiteteguri muutmisega püsival sagedusel või muutuval sagedusel konstantse täiteteguri korral. Selle tulemusel tekkiv nelinurkpinget saab trafoga muundada peaaegu igale soovitud pingetasemele, misjärel pinge alaldatakse. Kõrge taktsagedus, alates 20 kHz kuni mitmed MHz, võimaldab kasutada väikeseid ja oluliselt soodsama maksumusega feriittrafosid, drosseleid ja kondensaatoreid.
Sekundaarpoolne impulsstoiteallikas
Elektrivõrku on ühendatud 50 või 60 Hz trafo, mis vastab elektrilise isolatsiooni ohutusnõuetele. Pärast trafo sekundaarpinge alaldamist on laadimiskondensaatoril soovitust kõrgem potentsiaalide vahe. Alalisvooluahelasse on järgmisena ühendatud pinget vähendav muundur, mille lülitussagedus on tavaliselt üle 20 kHz.
Regulaator lülitab jõupooljuhte, et saavutada väljundis stabiilne alalispinge. Regulaator võrdleb väljundpinget tugipingega. Nende kahe pinge võrdluse tulemusel muudetakse täitetegurit, et hoida pinget stabiilsena õige väärtuse juures.
Eelised:
◦ Trafo galvaaniline isolatsioon tagab eralduse võrgupingest
◦ Saab kasutada mitut sisendpinget vastavalt trafo primaarmähise väljavõtetele
◦ Väga lihtsad ahelad
◦ Suhteliselt kõrge kasutegur, toitevõrgu pingemuutused ei avalda suurt mõju
Puudused:
◦ Suured mõõtmed ja kaal (madalsagedustrafo tõttu)
◦ Väljundi stabiliseerumisaeg sõltub taktsagedusest ja on aeglasem kui lineaarsel toiteplokil ◦ Suhteliselt palju müra väljundis ja esineb pingepiike
◦ EMÜ (elektromagnetilise ühilduvuse, ka EMC) probleemid seoses taktsagedusjuhtimisega
Primaarpoolne impulsstoiteplokk
Tööpõhimõte on sama nagu eelmisel variandil, aga puudub võrgusageduslik trafo. Lisaks feriittrafo isolatsioon peab vastama ohutusnõuetele, et eraldada väljundahel ohtlikust võrgupingest.
Eelised:
Väga kõrge kasutegur; toitepinge kõikumised mõjutavad vähesel määral
Väikesed mõõtmed
Kergem
Lai sisendpinge vahemik
Sõltuvalt vajadustest võib toide olla nii vahelduv- kui ka alalispinge
Puudused:
Keerulisemad ahelad (rohkem osi, rohkem võimalikke tehnilisi probleeme)
Suhteliselt pikem väljundpinge stabiliseerumisaeg, mis sõltub taktsagedusest
Suhteliselt mürarikas väljundpinge, pingepiigid
Taktsagedusjuhtimise tõttu EMÜ probleemid, mürarikkam kui võrgutrafoga toiteplokid
Stabiilsus
Stabiliseeritud väljundiga toiteplokkide väljundpinge stabiilsust mõjutavad peamiselt järgmised asjaolud:
Toitevõrgu pinge
Tüüpilised piirväärtused standardi EN 61204 järgi on -15% kuni +10% nominaalpingest.
Koormus
Koormusel 0-100% väljundi nimivoolust ja kõige ebasoodsamal võrgupingel peab väljund olema stabiilne.
Temperatuuri mõju
Tihti vaadeldakse temperatuuri mõju kõige halvemate temperatuuritingimuste korral, nagu
◦ Külm toiteplokk, mis töötab madalal koormusel ja kõige madalama lubatud ümbritseva keskkonna temperatuuri juures.
◦ Toiteplokk on töötemperatuuril, rakendatud on maksimaalne koormus ja suurim lubatud keskkonna temperatuur.
Toiteploki väljundpinge ebastabiilsustegur näitab alalispingeväljundi võimalikku kõikumist protsentides, võttes arvesse tegureid nagu toitevõrgu pinge, koormus ja keskkonna temperatuur. Tehnilistes andmetes toodud stabiilsusprotsent lähtub väljundi nimipingest.
Tüüpilised väärtused:
0,5% lineaartoiteplokkide korral
2% impulsstoiteplokkide korral
Hälve
Alalisvoolu toiteplokkide väljundpinge puhul saab üldjuhul arvestada nimiväärtusega. Selle väärtuse täpsus sõltub toiteploki ehitusest. Mõnda tüüpi toiteplokkidel saab väljundväärtust ise muuta. Tavaliselt 24 VDC toiteplokkide väljundpinge reguleerimisulatus on 22 VDC kuni 28,8 VDC. Tuleb arvestada, et toiteploki väljundi ebastabiilsus võib muutuda, kui muuta väljundpinge suurust.
Stabiliseeritud toiteplokkidel, mille väljundpinge on fikseeritud väärtusega, on lubatud piirhälve üldjuhul ±2% või ±5% nimiväärtusest.
Pulsatsioon
Stabiliseeritud alalisvoolu toiteplokkide pulsatsioon on palju madalam, võrreldes stabiliseerimata toiteplokkidega, kus väljundi pulsatsioon ulatub mitmetesse voltidesse. Seetõttu pole stabiliseeritud toiteplokkide pulsatsioon välja toodud enam protsentides, vaid absoluutväärtusena millivoltides. Siiski võivad esineda pingepiigid, mis tekivad väljundi reguleerimise ja lülitusprotsesside käigus. Pulsatsioon sõltub ka stabiliseeritud toiteploki tööpõhimõttest.
Kui toiteploki väljund peab olema nii puhas kui võimalik, siis väiksematel võimsustel on soovitatav kasutada lineaarselt stabiliseeritud toiteplokki.
Voolupiirang
Stabiliseeritud toiteplokkidel on üldjuhul väljundvoolu piirangu või voolulõike funktsioon. See välistab koormuse riknemise korral liigse voolutarbe ja võib vältida tulekahju teket näiteks vigase koormuse tõttu. Lisaks koormuse kaitsmisele kaitseb toiteplokk ka ennast hävimise eest, kui koormus peaks rikki minema.
Tugiaeg
Tugiajaks nimetatakse aega, mille jooksul toiteplokk suudab väljastada väljundis nimivoolu, kuigi toitepinge on eemaldatud. Selle aja jooksul on väljundpinge tolerantsi piires, juhul kui toite eemaldamise hetkel oli sisendpinge vähemalt 90% nimiväärtusest.
Kõige lihtsam viis tugiaja suurendamiseks on laadimiskondensaatori mahtuvuse suurendamine. Kuigi kondnesaatori mahtuvuse suurendamine mõjub positiivselt tugiajale, võib see endaga kaasa tuua ka soovimatuid kõrvalmõjusid. Näiteks, aeglane pingetõus väljundil pärast toite sisselülitamist ja reguleerimistunnusjoonte muutus.
Enamikel juhtudel jääb tugiaeg vahemikku 3-10 ms, mõningatel juhtudel isegi 20 ms. Et tugiaega märkimisväärselt pikendada, on tavaliselt vajalik UPS toiteallikas.
Kui Sul on küsimusi või vajad tehnilist konsultatsiooni, siis võta meiega julgesti ühendust! Edasta oma kontaktandmed ja kirjelda lühidalt oma olemasolevat või planeeritavat rakendust ning vajadusi.
Gossen Metrawatt laiendas oma tootevalikut kantava patareitestriga Metracell BT PRO.
Kasutusala
Statsionaarsete ja liikurseadmete akupatareide perioodilise testimisega tagatakse, et nad oleksid võimelised kriisiolukorras energiat väljastama vastavalt nimimahutavusele.
Akupatarei olukord määratakse põhjalikult kavandatud testimistega, mis võimaldab leida peidetud vead, enne kui tekib tõsine kahjustus või patarei ei saa määratud energiat vajadusel väljastada.
Kliendikasud
Kõik ühes seade
Mõõtemetoodika terviklik käsitlus tagab patareisüsteemide üksikasjaliku kontrolli viimse ploki ja komponendini
Kerge kantav tugev seade (kummiümbrisega ABS kest), Saksa TÜV poolt sertifitseeritud töökindlus
Poolautomaatne mõõteprotseduur, testobjekti RFID tuvastamine ja automaatne väärtuste logimine helisignaaliga
Seadmeohutus vastavalt IEC 61010 CAT III 600 V
Komplektis tarkvara BT Pro Manager andmehalduseks ja aruannete koostamiseks
Kõrge tunnustus turul
Mida patareitester METRACELL BT Pro teeb?
Seade kontrollib igat patareiplokki ja kogu rida või paigaldist mehhaanilise (nt klemmide korrosioon) ja elektrokeemilise (nt elektroodi ja elektrolüüdi vahelist ülekandetakistuse) vananemisnähtuse suhtes.
Patareitester METRACELL BT Pro tehniline võimekus
Akupatarei ekvivalentse aseskeemi väga täpne koostamine
Sisetakistuste Rel ja Rct mõõtmine
Mehhaanilise (Rct näitab nt klemmide korrosiooni) ja elektrokeemilise (Rel) vananemisnähtuse hindamine
Kelvini proovikud sisetakistuse väärtuste 4juhtmeliseks täppismõõtmiseks
Pingete mõõtmine kuni 600 V DC, mõõtekategooria CAT III 600 V
Mahutavuse test
Laadimis- või tühjendamisvoolude mõõtmine täiendavate vooluproovikutega
Pingekõverate jälgimine voolumõõtmise ajal
Toiteallikas: AC toiteadapter sisemiste akude laadimiseks
Komplektis on laetavad akud, mis võimaldavad 8 h tööaega
Tarkvara BT Pro Manager
Täielik andmebaas
Objektide üles- ja allalaadimine, mõõteväärtuste allalaadimine
Kokkuvõte
METRACELL BT Pro on unikaalne akude kontrollmõõteriist, mis suudab eraldi mõõta sisetakistuse komponente Rel ja Rct ning suure kindlusega kiiresti kindlaks teha patarei sisemise seisundi ka seda laadimata või tühjendamata. Lisaks saab mõõta temperatuuri ja importida happetiheduse andmeid (g/cm3). Seadmel on Bluetooth ja infrapuna juhtmevabad liidesed ning RFID võimekus. Seadmes on paigalduse inventari plokkide ja jadade seadistamise võimalused. Mõõtetulemusi saab võrrelda MIN/MAX funktsioonidega. Bluetooth ühenduse saab luua peakomplektiga ja arvutiga. Andmemälu jätkub kuni 300 000 objekti inventariseerimiseks.
Tarnekomplekt
1 x METRACELL BT PRO koos Kelvini proovikutega Z227D
Kui Sul on küsimusi või vajad tehnilist konsultatsiooni, siis võta meiega julgesti ühendust! Edasta oma kontaktandmed ja kirjelda lühidalt oma olemasolevat või planeeritavat rakendust ning vajadusi.
Anname ülevaate kuidas valida servoajamit. Mis see on ja miks ühte või teist süsteemi osa tuleb jälgida.
Artikli alguses on toodud definitsioonid ja servoajami kirjeldus. Artikli teises pooles on toodud juhised kuidas valida.
Kui mehhanismi liikumist peab juhtima korratavalt, väga täpselt, tundlikult ja kiiresti, siis tuleb kasutada servoajameid. Neid kasutatakse näiteks CNC-seadmetes, tööpinkides, automaatliinides ja tööstusrobotites.
Servomootor saab energiat toitemuundurist (servovõimendist või -inverterist), mida juhitakse kontrolleriga. Servomootori küljes on asendiandur – enkooder või resolver, mis väljastab juhtkontrollerile rootori pöördenurga infot vastavalt impulssidega, jadakoodina või siinus- ja koosinussignaalidega.
Servoajami komponentidest
Servoajamiks nimetatakse pöördenurga anduriga servomootorist, ülekandemehhanismist, toitemuundurist ja juhtkontrollerist koosnevat tagasisidestatud süsteemi.
Servomootor
Servomootorid on enamasti suhteliselt peene ja pika võlliga, et inertsimoment oleks võimalikult väike. Kõige paremini vastavad kiiretoimelisuse ja kompaktsuse nõuetele püsimagnet-sünkroonmootorid, kuna nende magnetväli on tekitatud püsimagnetitega. Seega ergutuse magnetvälja tekitamine ei nõua neil täiendavat energiat, aega ega ruumi.
Servomootor on sama võimsusega tööstuslikust asünkroonmootorist mõõtmetelt väiksem ja oluliselt kiiretoimelisem, kuna levinuimal servomootoril – püsimagnet-sünkroonmootoril – kasutatakse magnetvälja tekitamiseks ülitugevaid neodüüm- või samaarium-koobalt-püsimagneteid. Tänu sellele pakub servomootor suuremat pöördemomenti ja palju väiksemat inertsimomenti kiirendamisel ja aeglustamisel. Servomootoreid on saada ka elektromagnetiliselt vabastatava vedru-hoidepiduriga ehk passiivpiduriga, et säilitada mootorivõlli asend toite puudumisel või peatada avariiseiskamisel.
Servomootor peab olema kompaktne ja võimas. Suure võimsuse saavutamiseks peavad nii pöördemoment kui pöörlemiskiirus olema võimalikult suured.
Reduktor
Mehhanismi ja mootorivõlli kiiruste ja momentide sobitamiseks on vajalik reduktor. Eriti väikese inertsmomendi, suure tugevuse ja väikese lõtku tõttu sobivad servoajamitesse kõige paremini planetaarreduktorid. Need võivad olla samateljelised ehk koaksiaalsed või ka täisnurksed täiendava koonushammasratasastmega nn T-reduktorid. Kui täpsuse ja kiiretoimelisuse nõuded võimaldavad, saab servoajamites kasutada ka üldtööstuslikke hammasratasreduktoreid. Tigureduktoreid servoajamites ei kasutata, kuna madala kasutegur vähendab pöördemomenti, tiguratas ei sobi piiratud liikumiseks, lõtk ja inertsimoment on suured.
Reduktori kasutamine servoajamis on üldjuhul majanduslikult tasuv. Vahel kasutatakse siiski ka reduktorita lahendusi, kui on vaja täiesti lahti saadalõtkudest või tahetakse saavutada kõrgemat täpsust, kiirust, töökindlust või hooldusvabadust. Paratamatult tuleb reduktorita lahenduses kasutada kordades võimsamat servomootorit ja -muundurit, mis peavad suutma tekitada vajalikku pöördemomenti ilma reduktorita. Mootori maksimaalne võimsus jääb reduktorita lahenduses reeglina kasutamata, kuna kiirus jääb väikeseks. Sellegipoolest reduktorita lahendusi kasutatakse üsna palju, eriti väiksemates suure täpsusega lineaarsetes servoajamites.
Servokontroller
Hajusjuhtimisel ja üksikajamites kastatakse servokontrollereid ehk servodraive, milles toitemuundur ja juhtkontroller on teostatud ühtse seadmena. Kesksetes ehk tsentraalsetes mitmeteljelistes servosüsteemides otstarbekam jätta servokontrollerisse minimaalselt juhtimisfunktsioone ja kasutada keskset liikumiste juhtimise kontrollerit, mis kasutab telgede servokontrollerite juhtimiseks kiiret reaalaja andmesidet, näiteks EtherCAT või CANopen.
Oma tööpõhimõttelt on servokontroller väga sarnane tööstuses vahelduvvoolumootorite kiiruse juhtimiseks kasutatavale sagedusmuundurile, mis samuti koosneb kolmefaasilisest vaheldist ja mikroprotsessor-juhtimissüsteemist. Servokontrolleri peamised erinevused seisnevad kiiretes asendiandurite liidestes, spetsiaalsetes juhtimisalgoritmides, mis võimaldavad eriti täpset kiiruse, asendi või pöördemomendi juhtimist, liikumistrajektooride planeerimist, kõigi juhtimistasemete regulaatorite automaathäälestusi; sisaldavad tüüprakenduste makroprogramme jpm. Hajusjuhtimise ehk detsentraalse servokontrolleri juhtimissüsteemi riist- ja tarkvara on võimekam kui sagedusmuunduril.
Servoajamitel on suurepärane asendi, kiiruse ja pöördemomendi reguleerimistäpsus, eriti suur ülekoormatavus ja teised dünaamilised omadused, mis annavad servoajamitele suured eelised, võrreldes sagedusjuhtimisega tööstuslike asünkroonmootoritega.
Servokontrollerid rakendavad suure kiirusega keerukaid arvutusi reaalajas,
et mootori liikumistrajektoori ja etteandekiirust kogu aeg korratava täpsusega järgitaks. Et võtta servokontrolleri ja -mootori parimatest dünaamilistest karakteristikutest viimast, on vaja kontrolleri regulaatoreid optimaalselt häälestada. Enamus tootjatel servokontrolleritel on automaathäälestuse funktsioonid olemas, kuid need ei puugi garanteerida parimat tulemust, eriti kui mehhanismis on lõtkud või elastsused. Võivad tekkida ebatäpsused ja võnkumised, mis kergemal juhtumil suurendavad energiakulu, kuid raskematel juhtudel võivad servoajami või töömasina osi purustada või nende eluiga järsult lühendada. Kuna iga rakendus on erinev, on vahel ikkagi vaja servokontrolleri regulaatoreid käsitsi seadistada vastavalt dünaamilistele nõuetele, et suurused ei võnguks ja positsioneerimisaeg ja –viga oleks minimaalne. Siin on jällegi abi konkreetse servoajami kasutamise ja häälestamise kogemustest ning arendustarkvara diagnostika võimalustest.
Servokontrolleri valikul tuleb pidada silmas, kas servokontroller on universaalne või spetsiaalne. Universaalse servokontrolleriga saab juhtida mitmete levinumate tootjate erinevat tüüpi servomootoreid. Nt Lenze servokontrollerid on universaalsed. Spetsiaalne servokontroller aga saab juhtida ühte või kitsast valikut servomootoreid. Näiteks firma Delta Electronics servokontrollerid sobivad ainult 3-4 tüüpi sama firma servomootoritele. Spetsiaalnekontroller on oma mootori jaoks optimeeritud ja tagab servomootori võimekuse maksimaalse ärakasutamise minimaalse riist- ja tarkvaraga, mis annab hinnaeelise. Puuduseks on see, et teiste tootjate mootoreid kasutada ei saa. Näiteks teise tootja servomootoritega seadme moderniseerimisel tuleb ka mootorid vahetada.
Servokontrolleri puhul tuleb kontrollida mõõtmed, et see mahub koos pistikute ja kaablitega nõutud vahedega elektrikilpi vm paigaldades. Kui servokontrollerit ei paigaldata elektrikilpi, tuleb tagada sellele paigalduskohas nõutav IP-aste. Töömasina liikumise täpsusnõuete täidetavuse kontrollimisel on oluline servomootori asendianduri nt enkoodri piisav lahutusvõime (impulssi pöörde kohta). See peaks täpsuse ja sujuvuse tagamiseks olema vähemalt 2 korda suurem kui nõutud täpsuse tagamiseks minimaalselt vajalik.
Servokontroller on keerukas kõrgtehnoloogiline seade, mille kasutamine eeldab spetsiaalseid teadmisi ja koolitust vastava tootja juures. Masinaprojekteerijal reeglina ju neid eriteadmisi pole. Kuidas ta siis peaks servoajamit valima?
Kuidas valida servoajamit oma rakenduse jaoks?
Kuna servoajamite valik on lai, siis tuleks esmalt põhjalikult kirja panna ja läbi kaaluda masina lõppkasutaja tehnilised nõuded, sh masina vajalik garantiiaeg, projekteeritud kasutusaeg aastates ja töötsüklites, kasutuskoha keskkonnatingimused, varasem kogemus teatud marki servoajamitega, tehnilise toe kättesaadavus jne. Parematel tootjatel on olemas programmid või äpid servoajami valikuks. Ajamisüsteemi projekteerimisel peab alati arvestama kõige ebasoodsamate tingimustega. Kõige suurem kiirus, kõige lühem kiirendusaeg, maksimaalne koormus jne. Juhtivad servoajamite tootjad pakuvad ka projekteerimistarkvarasid, millega saab arvutada popularsemaid rakendusi. Peab aga arvestama, et need lahendused ei pruugi sobida kõigile. Väga oluline on aru saada kogu infost, mida need programmid kasutajalt küsivad. Kasvõi ühe vigase lähteandme korral on arvutus tavaliselt kasutu.
Servokontrollerite erinevate markide ja mudelite tehniline võimekus ja hind varieeruvad üsna laiades piirides. Seadme remondil, mis on Eestis põhiline, tuleb kasutada võimalikult täpselt sama tüüpi servoajami komponente või tootja soovitavaid varasemale maksimaalselt vastavaid asendusi.
Üksiku seadme projekteerimisel või ka moderniseerimisel tuleks eelistadapaindlikumat ja võimalikult laiemate võimalustega servokontrollerit, sest nõudmised ja vajadused võivad arendustöö, katsetuste ja häälestuse käigus muutuda. Kui servoajami võimete piir tuleb ette, võib olla vajalik väga kulukas üleminek võimekamale mudelile. Seeriaviisiliselt toodetavatele masinatele, mille hinnas servoajamil on oluline osa, on mõttekas otsida välja nii hinnalt kui tehnilistelt omadustelt võimalikult täpselt sobiv servoajami tüüp.
Mootori valik
Mootori valik algab mehhanismide momendi- ja liikumisdiagrammide välja selgitamisega. Lähtuda tuleb esmalt mehhanismi vajalikust staatilisest ja dünaamilisest pöördemomendist ning kiirusest. Nende alusel saame arvutada servomootori vajaliku võimsuse ja teha mootori eelvaliku.
Delta servomootori mehhaaniline tunnusjoon
Põhiline alus servomootori valikul on selle mehhaaniline tunnusjoon ehk pöördemomendi sõltuvus pöörlemiskiirusest, mis näitab mootori dünaamilisi omadusi. Lisaks tuleb arvesse võtta, mis tingimustes suudab mootor pidevalt töötada ja millised on mootori karakteristikud lühiajalise töö korral. Nagu jooniselt näha, siis näitena toodud firma Delta Electronics 200 W servomootorist saab lühiajaliselt koormata kuni 300% nimimomendiga. Selles töörežiimis ei saa mootorit pidevalt kasutada, sõltuvalt nimimomendi ületamise väärtusest on ülekoormusel töötamise aeg mootori kaitseks piiratud servokontrolleri poolt. Tähtsamate rakenduste või suurema võimsusega servomootorid varustatakse termokaitsega.
Järgmisena tuleks koostada servomootori liikumisprofiilid vastavalt mootori karakteristikutele, et kindlustada servoajami kindel töö.
Servoajami liikumisprofiilide näide
Seega enne servomootori valimist on vaja teada süsteemi mehaanilist inertsi ja liikumisprofiili, et arvutada maksimaalne süsteemi koormusmoment. Kui nende järgi on mootor valitud, tuleb leitud väärtustele lisada ka servomootori inertsmoment. Selleks tuleb koostada mehhanismi kinemaatiline mudel ja taandada kõik koormus- ja inertsmomendid servomootori võllile. Saadud väärtuste alusel saab dünaamikavõrrandist leida maksimaalse koormusmomendi, mis peab olema väiksem kui servomootori lubatud maksimaalne pöördemoment. Kuna koormusmoment muutub, tuleb koormusprofiili järgi arvutada ruutkeskmine pöördemoment, mis ei tohi ületada mootori nimivõimsust.
Kuna arvutustes sageli ei arvestata kineetilist hõõrdumist kuigi realistlikult, tuleb jätta teatav varu ka selleks. Ootamatu hõõrdejõud võib tekkida mehhaaniliste komponentide valest reguleerimisest, ebatasasustest, ebatäpsustest, võõrkehadest, puudulikust hooldusest, kulumisest, mustumisest, keskkonna temperatuurist jne. Mida väiksema võimsusega ajam, seda suurem peaks olema mootorivõimsuse varutegur.
Mootori valikul ei tohi unustada hoolega kontrollida selle füüsilisi mõõtmeid. Kui mootor koos reduktoriga masinasse ära ei mahu või tundub kahtlaselt väike, tuleb kontrollida lähteandmeid ja arvutusi ning konsulteerida tellijaga, et sobiv lahendus leida.
Reduktori valik
Mootori valiku järel saame teha reduktori arvutused ja selle välja valida. Enamasti tuleb kasutada reduktorit, et suurendada ajami pöördemomenti või vähendada mootori kiirus töömasinale sobivaks. Turul on lai valik reduktorite tarnijaid ja tüüpe. Tasub uurida konkreetse servomootori pakkujalt, mida nemad oma kogemuse põhjal eelistavad. Reduktoril tuleb täpselt kinni pidada nii väljundvõlli pöördemomendi kui lubatud radiaal- ja aksiaaljõu piirangutest.
Tuleb samuti kontrollida, et reduktori varutegur (service factor), mis väljendab reduktori suurima lubatava võimsuse ja rakenduse koormusvõimsuse suhet, on antud iseloomuga rakenduses piisav. Varuteguri väike suurendamine pikendab reduktori eluiga tugevasti. Soovitavad varuteguri väärtused erinevatele tüüprakendustele sõltuvalt kasutusajast päevas leiab reduktori kataloogist või reduktoritootja kodulehelt. Varutegur ei tohi kunagi olla alla ühe, sest seljuhul servomootor suudab reduktori enneaegselt rikkuda.
Reduktori sobitamine servomootoriga võib olla probleem, kui reduktorile pole võtta valitud mootoriga sobivaid vaheäärikuid. See on kriitiline detail, mis peab olema valmistatud väga täpselt. Ka servomootori ühendamine reduktoriga on selle tootja poolt ettemääratud peenmehhaaniline protseduur, mida tuleb täpselt järgida.
Mõned tootjad pakuvad integreeritud mootorreduktoreid, millel esimene hammasratas on juba servomootori võlli otsas. See on väga hea lahendus, kuna mootori ja reduktori vahele pole vaja sidurit ja reduktoril on üks võll koos laagritega vähem. See vähendab ajami lõtku, suurendab täpsust, töökindlust ja muudab reduktori kergemaks ja odavamaks. Tehases mootorivõllile paigaldatud hammasratas võllilt ise lahti ei tule. Miinuseks on see, et mootori asendamiseks sobib ainult täpselt samasugune toode. Servomootorid on reeglina väga vastupidavad ja kontrolleri poolt hästi kaitstud, nii et mootori vahetamist tuleb ette ainult vanadel seadmetel.
Tulevikukindluse tagamisest
Servoajam on kompleksne süsteem, mis peab omavahel täpselt kokku sobima ja korralikult toimima igas olukorras ja piisavalt kaua. Uue masina projekteerimisel tuleks alati eelistada uuemate mudelite servoajamikomponente, mida lähiaastatel tootmisest mahavõtmine ei ähvarda. Selle väljaselgitamiseks on abiks antud margi volitatud süsteemiintegraator, kellele vastavat infot pidevalt saadetakse.
Servoajam moodustab väga olulise osa tööpingi, tootmisseadme või roboti liikumiste täpsusest, korratavusest, tootlikkusest, omamiskuludest ja konkurentsivõimest. Lahendusi võib optimeerida erinevalt – nt lähtudes hinnast või tehnilisest võimekusest. Need aga asuvad kaalukausside eri pooltel, mis heas lahenduses võiks olla tasakaalus. Optimaalne servoajami lahendus saab sündida koostöös kogenud süsteemiintegraatoriga.
Energiatehnika OÜs on servoajamitele spetsialiseerunud insenerid, kes aitavad valida, koostada ja seadistada teile soovidele kõige paremini vastava servomootori, reduktori ja servokontrolleri.
Energiatehnika on firmade Delta Electronics ja Lenze ametlik esindaja ja servosüsteemide integraator.
EAS toetused on mõeldud väike- või keskmise suurusega ettevõtjale arenduste käivitamiseks nõu saamiseks oma ala parimatelt spetsialistidelt, näiteks Energiatehnikalt.
Toetuse osakaal projekti maksumusest on maksimaalselt 80%, omafinantseering vähemalt 20%. Maksimaalne toetus on 6000 eur.
Innovatsiooniosaku abil saab töötada välja innovaatilisi lahendusi arengutakistustele, katsetada uusi materjale, koguda teadmisi tehnoloogise teostatavuse kohta, viia läbi uuringuid intellektuaalomandi andmebaasides jpm.
Toetatavad tegevused
prototüübi valmistamine *;
tehnoloogiliselt komponentide arendus, testimine ja demonstreerimine *;
tootekatsetuse ja tööstusliku eksperimendi korraldamine, teostatavusuuringu läbiviimine *;
metroloogia, akrediteerimine, standardiseerimise, vastavushindamine ja sertifitseerimise alane nõustamine *;
patendi-, kasuliku mudeli või tööstusdisainilahenduse alane õiguskaitse nõustamine, uuringud ja registreerimine
*antud tegevustega seotud toote- ja teenusearenduse tehnoloogiaalane nõustamine
This website uses cookies to improve your experience while you navigate through the website. Out of these cookies, the cookies that are categorized as necessary are stored on your browser as they are essential for the working of basic functionalities of the website. We also use third-party cookies that help us analyze and understand how you use this website. These cookies will be stored in your browser only with your consent. You also have the option to opt-out of these cookies. But opting out of some of these cookies may have an effect on your browsing experience.
Necessary cookies are absolutely essential for the website to function properly. This category only includes cookies that ensures basic functionalities and security features of the website. These cookies do not store any personal information.
Any cookies that may not be particularly necessary for the website to function and is used specifically to collect user personal data via analytics, ads, other embedded contents are termed as non-necessary cookies. It is mandatory to procure user consent prior to running these cookies on your website.