Liitu uudiskirjaga | Artiklid | Energiatehnika | Page 2 of 8 | Tööstusautomaatika

Artiklid

Jüri Joller: Mis lahendaks inimkonna energia- ja keskkonnaprobleemid?

Mis lahendaks inimkonna energia- ja keskkonnaprobleemid?

Mis lahendaks inimkonna energia- ja keskkonnaprobleemid? Kriis on üles lükanud innovatsiooni, investeeringute ja toetuste laine, millega oleks tore edasi purjetada. Roherevolutsioon, roheralli, rohetransformatsioon, rohefondid, sajad miljonid eurod roheteemade toetuseks – kuuleme neid sõnu meedias peaaegu iga päev. Käime nüüd kõik ringi rohelised prillid ees ja vaatame, mida saaks teha, et rohetoetustele ligi pääseda. Kas teeme […]

Jüri Jolleri arvates oleme sügava koroona- ja majanduskriisi põhjas.

Kas laseme heal kriisil raisku minna?

Kas laseme heal kriisil raisku minna? Head uudised – oleme sügava koroona- ja majanduskriisi põhjas. Ehk enam väga palju hullemaks ei saa minna. Kui meil seda sõnnikut on jalaga segada (kasutades Lennart Mere kuulsat tsitaati), siis mis sellega teha? Kas laseme heal kriisil raisku minna?   Elu pärast taudi muutub teistsuguseks mitmes mõttes. Vaktsiin on […]

Ohutusnõuded masinate ja seadmete kohta

Seadmete ja masinate ohutus, riskianalüüs ja testimine

Seadmete ja masinate ohutus, riskianalüüs ja testimine Ohutusnõuded masinate ja seadmete kohta võib lihtsustatult kokku võtta ühte lausesse: seade ei tohi inimest tappa, minna põlema ega reostada keskkonda. Selle teostamine on palju keerulisem kui 1 lause – ohutusnõuete kohta on tuhandeid standardeid, eeskirju, määrusi ja seadusi, mis üksikasjalikult reguleerivad erinevate seadmete ja paigaldiste ohutusnõudeid, testimismetoodikaid […]

Jüri Joller - Eestlaste käsi oli mängus maailma parima trammi loomisel

Eestlaste käsi oli mängus maailma parima trammi loomisel

Tippinsenerid Jüri Joller ja Dmitri Tihhomirov – Eestlaste käsi oli mängus maailma parima trammi loomisel Tallinna Tehnikaülikoolist enam kui 20 aastat tagasi alguse saanud pealinna trammide täiustamine ja hiljem ka Helsingi trammide veoajamite moderniseerimine viis selleni, et lõpuks oli eesti tippinseneride Jüri Joller ja Dmitri Tihhomirov käsi ja know-how mängus ka tõenäoliselt maailma parima trammi loomisel. […]

IE klasside nõuded

Elektrimootorite ja sagedusmuundurite IE klasside nõuded karmistuvad

IE klasside nõuded elektrimootoritele ja sagedusmuunduritele karmistuvad Kui seni pidi energiatõhususe klassidega arvestama elektrimootoritel alates 750 W nimivõimsusest, siis järgmise aasta, s.o. 2021 aasta 1. juulist rakenduvad nõuded alates 120 W nimivõimsusest. Lisaks hakkavad sarnased nõuded kehtima ka  ka sagedusmuunduritele, mis on ette nähtud mootoritele nimivõimsusega alates 120 W kuni 1 MW. Elektrimootoreid kasutatakse paljudes […]

meditsiiniseadmete testimise valge raamat

Elupäästev meditsiiniseadmete testimise valge raamat

Elupäästev meditsiiniseadmete testimise valge raamat Keerukate meditsiiniseadmete, näiteks ultraheliseadmed, infusioonpumbad, kopsuventilaatorid, diagnostika tööjaamad, robotjuhtimisega kirurgiaseadmed ja telemeditsiiniseadmed, kasutamisega on seotud riskid mis sõltuvad mehaanika keerukusest. Näiteks Sa ei soovi hambaarsti toolis surma saada, kui puur läheb ootamatult pinge alla. Vältimaks selliseid „ootamatusi“ koostati meditsiiniseadmete valge raamat. Patsiendi ja kasutaja suurema ohutuse tagamiseks tuleb kasutajatel ja […]

Elektriseadmete ohutuse remondijärgne kontroll

Elektriseadmete ohutuse remondijärgne kontroll muutub kohustuslikuks

Elektriseadmete ohutuse remondijärgne kontroll muutub kohustuslikuks Kui seni tuli perioodiliselt ja pärast remonti kontrollida teatud elektripaigaldisi, elektrilisi meditsiiniseadmeid ja keevitusseadmeid, siis 16. detsembrist 2020 muutub elektriseadmete ohutuse remondijärgne kontroll ka teiste elektriseadmete puhul kohustuslikuks, sest jõustub elektriseadmete ohutusmeetmete tõhususe remondijärgse tagamise üldise protseduuri standard EVS-EN 50678:2020. Euroopa Liidu direktiiv 2009/104 Tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuded töövahendite […]

võimas patareitester METRACELL BT Pro

Tutvustame patareitestrit METRACELL BT PRO nüüd ka eesti keeles!

Patareitester METRACELL BT PRO tutvustavad videod nüüd ka eesti keeles! Hiljaaegu tutvustasime Gossen Metrawatti uut võimast patareitestrit METRACELL BT PRO. Vaata tutvustust siit. Nüüd avaldasime tutvustavad videod ka eesti keeles! METRACELL BT PRO tutvustus eesti keeles Kuidas patareitestrit METRACELL BT PRO kasutada? Mõõtmiste teostamine METRACELL BT PRO – liikumine menüüdes ja funktsioonides   METRACELL BT […]

Sagedusmuunduri seadistamine - Delta VFD-L seeria sagedusmuundurid

VFD-L seeria sagedusmuundurite tootmine lõpetatakse

Delta lõpetab VFD-L seeria sagedusmuundurite tootmise Delta VFD-L seeria sagedusmuundurid on tootmisest maas juba käesoleva aasta lõpuks. Delta Electronics VFD-L seeria sagedusmuundurid olid kaua populaarsed tänu väga soodsale hinnale ja väikestele mõõtmetele. Tänu elektroonika arengule tuleb üle minna uutele mudelitele. Delta VFD-L seeria sagedusmuundurid Milliste toodetega saab Delta VFD-L seeria sagedusmuundurid asendada? ME300 seeria sagedusmuundurid […]

Kuidas valida toiteplokki

Kuidas valida toiteplokki?

Kuidas valida toiteplokki? Toiteploki valikuga enamasti keegi eriti pead murdma ei hakka. Valitakse võimalikult odav seade, mille elektroonikapoest või netist leiab. Kui pinged ja voolud sobivad ning plokk oma  kohale ära mahub, siis ongi valik tehtud. Praktikas näeme, et toiteploki valikul tehakse vigu, mis hiljem valusasti tunda annavad häiringutest elektriõnnetuse, turult kõrvaldamise ja kahjunõueteni. Artikkel […]

Hiiglaste kukil võib näha neist endist enam ja kaugemale…

See tõde on üle 800 aasta vana, aga endiselt igati päevakohane. Globaalses konkurentsis ei pruugi võita kõige kiirem, julgem, osavam, targem ega ka rikkam. Edukaks tootearenduseks on vaja parajal määral kõiki neid omadusi, eelkõige aga head ülevaadet olemasolevast tehnikast. Lisaks on tarvis veel midagi – inspiratsiooni,
vaimustust, pühendumust ja natuke ka õnne.

Toote- ja tehnoloogiaarenduses esirinda jõudmiseks on vaja tugevaid spetsialiste.Neile tuleb hankida parimad vahendid, luua võimalikult soodsad tingimused ja anda õiged ülesanded. Tootearenduse kiirus ja tulemuse kvaliteet sõltuvad endiselt eeskätt inseneride teadmistest, oskustest ja kogemustest. Eestis on kvalifitseeritud ja kogenud insenere, aga ka muid spetsialiste raske leida, kuid Energiatehnika OÜs töötavad kõrge kvalifikatsiooniga ja teadlasetaustaga tippinsenerid. Neil on suured kogemused toodete ja tootmise arenduses, automatiseerimises ja katsetamises. Et tipptaset hoida, toimuvad neile järjepidevad täiendkoolitused.

Ettevõtte 27 tegevusaasta jooksul on projekteeritud sadu erinevaid elektri- ja automaatikaseadmeid ning teostatud nende lahendusi. Meil on pikaajalised suhted elektriajamite, automaatika ja mõõteriistade tugevamate tarnijatega. Peamiselt kasutamegi nende tooteid. Nõnda tagame professionaalne tehniline toe seadmete tööle rakendamisel ja käidul.

Ei leidnud artiklit Sind huvitaval teemal? Võta ühendust ja anna meile teada, millest võiksime edaspidi juttu teha:






    Nimi*

    E-mail*

    Sisu

    Kuidas-valida-multimeetrit-Seculife-haiglamultimeeter.jpg

    27.05.2020

    Kuidas valida multimeetrit?

    Vali sobiv multimeeter siit

    Kuidas valida multimeetrit Seculife Hit am

    Multimeetrite tüüpe on tuhandeid nii harrastajatele kui asjatundjatele, kellel on erinevad vajadused ja soovid. Nõuded on sageli vastukäivad, nt kõrge täpsus ja madal hind, võimaluste rohkus ja kasutuse lihtsus, numbrite suurus ja arv kuvaril, pinge piirkond ja testri mõõtmed ning ohutus. Räägime lahti , kuidas valida multimeetrit – millised on olulisemad nõuded multimeetri valikul, mis on ostjale abiks õige valiku tegemisel.

    Ohutus eelkõige

    Mõõtmise ohutuse tagamiseks on vajalik vajaliku pädevusega inimene ja antud tööks sobiv  kontrollitud ohutusega mõõteriist. Multimeetrite kasutustingimused on toodud kasutusjuhendis ning trükitud ka multimeetrile. Lisaks elektriohule tuleb arvestada ka plahvatusohtu, kui mõõtmisi tehakse kaevanduses, plahvatusohtlike gaaside või vedelike läheduses. Mutimeetrid plahvatusohu tsoonis kasutamiseks on saadaval. Seoses viirusepideemiaga on eelkõige toiduainetetööstuses ja farmaatsiatööstuses tähtsamaks muutunud multimeetri sile pind, antimikroobsus ja desinfektantide taluvus, ehk kirjad ei tohi maha tulla ega korpus laguneda nt piiritusega puhastamisel. Antimikroobse ümbrisega multimeetrid on samuti saadaval (pildil).

    Kasutaja elektriohutuse tagamiseks on väga oluline kinni pidada maksimaalsetest lubatud pinge väärtustest erinevates kasutuskategooriates. Oht seisneb elektrivõrkude liigpingetes, mida multimeeter peab kasutajat ohustamata taluma. Näiteks madalpinge õhuliinides võivad esineda kuni 6 kV liigpinged. Piksetabamusel võib pingeimpulss ulatuda sadadesse kilovoltidesse. Seetõttu suurima mõõdetava pinge ja mõõtmiskohale vastava kasutuskategooria valik on kõige olulisem.

    Kuidas valida multimeetrit - IEC 61010-1CAT I

    Mõõtmised elektriahelates, mis pole otseselt ühendatud toitevõrku, nt patareid jms.

    CAT II

    Mõõtmised elektriahelates, mis on pistikute kaudu otseselt ühendatud madalpingevõrku, nt majapidamiste, kontorite ja laboratooriumite seadmed ja tarvitid.

    CAT III

    Mõõtmised hoone elektripaigaldistes: kohtkindlad tarvitid, jaotuskeskuse klemmid, jaotuskeskusesse püsivalt ühendatud seadmed.

    CAT IV

    Mõõtetööd madalpingevõrkudes ja hoone toitesisendis, nt elektriarvestid, võrguklemmid, esmased liigpingekaitse seadmed.

    Cat III /600v multimeeterKõrvaloleval pildil olevat multimeetrit võib kasutada kategooria CAT III töödel pingetel kuni 1000 V ja kategooria CAT IV töödel pingetel kuni 600 V.

     

     

    Pildiloleva multimeetriosa voolupistiku pesa on pinge mõõtmisel kaetud, et vältida lühise tekitamist proovikute ekslikul ühendamisel. Kõigest hoolimata valeühendusi või vale piirkonnaga mõõtmist ikka esineb. Näiteks hakatakse võrgupinget mõõtma milliamprite või oomide piirkonnas või ületatakse lubatud voolu piirväärtust. Hobimultimeetritel selline tegevus lõpeb heal juhul mõõteriista riknemisega, mida garantii ei kata. Halvemal juhul võib järgneda lühisest põhjustatud kaarleek ja isegi mõõteriista plahvatus. See on kasutajale ohtlik. Profimultimeetritel on vastavad kaitsed ja häiresignaal sisse ehitatud ja nad taluvad vale piirkonnaga mõõtmist mõnel seadmel kuni 60 sekundit. Selle ajaga mõõtja saab aru helisignaali järgi või näeb, et ta mõõdab valesti, ja katkestab mõõtmise.

    Multimeetri tehniliste omaduste valikust

    Multimeetri vajalike mõõtmiste osas kliendid teavad enamasti, mida neil mõõta vaja on. Levinumad mõõtmised on alalis- ja vahelduvpinge, -voolu ning takistuse mõõtmine ja ühenduse kontroll piiksu või leediga. Üsna levinud on dioodi pingelangu mõõtmine. Transistori võimendusteguri mõõtmine ja temperatuuri mõõtmine on juba vähem levinud. Multimeetritel leidub lisaks mahtuvuse,  induktiivsuse, sageduse ja impulsside täiteteguri mõõtmise võimalusi. On ka kalibraatori võimalustega multimeetreid. Nendega saab mõõteahelate kontrollimiseks täpseid voolu ja pingesignaale, sagedust või takistust väljastada. Saadaval on ka kaitsemaandusahelate ja isolatsioonitakistuse mõõtmisega ning lühiskeeru kontrolliga multimeetrid. Spetsiaalsed keskkonna multimeetrid võimaldavad mõõta temperatuuri, õhuniiskust, valgustihedust, müra jm. On andmesalvestiga mutimeetrid, millel on arvutiühendus enamasti Bluetooth või infrapunaliidesega.

    Nagu üldiselt multitööriista, nagu nt Leatherman noa valikul, peaks ka multimeetri valikul arvestama kasutajale põhiliselt vajalike funktsioonidega, sest iga täiendav võimalus lisab kasutamise keerukust ja tõstab hinda ja suurendab mõõtmeid ning kokkuvõttes vähendab töökindlust. Profimultimeetrite tootjatel on välja töötatud erinevate võimalustega multimeetrid kasutusalade järgi, nagu autonduse, telekommunikatsiooni, lennunduse, meditsiini, energeetika, elektriohutusmõõtmiste ja  muundustehnika multimeetrid. Lisaks on plahvatusohtlike rakenduste ja raskete keskkonnatingimuste multimeetrid. Nende spetsialiseeritud multimeetrite funktsionaalsed omadused, mõõtepiirkonnad ja kujundus on optimeeritud eriala vajaduste ja spetsiifka kohaselt.

    Profimultimeetrite ostjatel on enamasti vaja kalibreerimissertifikaati, mis on sõltumatu akrediteeritud mõõtelabori kirjalik kinnitus, et see mõõteriist vastab spetsifikatsioonile. Hobimultimeetritel on kaasas parimal juhul tootja kalibreerimiskinnitus, mis kinnitab antud tüübi või partii mõõtetäpsuse vastavust spetsifikatsioonile. Tootja sertifikaadiga mõõteriistaga võib tulla probleeme ISO 9001 vm kvaliteedijuhtimissüsteemi välisauditil, eriti kui mõõtmine on ettevõtte põhitegevuseks. Hobimultimeetri kalibreerimine akrediteeritud mõõtelaboris maksab sageli rohkem kui mõõteriist ise.

    Multimeetri kasutajaliidesest

    Digitaalse multimeetri numbrikohtade arvNumbrikohtade arv

    See arv näitab, mitut mõõtetulemuse numbrit multimeetri ekraanil saab kuvada.

    Näide. Pildiloleval multimeetril on 4½ numbrikohta 12,000 erineva võimaliku näiduga. Neli täisnumbrikohta kuvatakse ekraanil numbritega 0 kuni 9, peale nende on veel üks lisanumbrikoht (antud juhul 1) koos märgiga (ilmub negatiivse väärtuse korral). Väärtusel 11,999 (nt 11,999 V) toimub automaatne ümberlülitamine järgmisele, kõrgemale mõõtepiirkonnale (100 V).

    Suurema numbrikohtade arvuga multimeetrid on üldiselt täpsemad, kuid peab arvestama, et mida rohkem on numbrikohti, seda väiksemad ja halvemini nähtavad on numbrid. Näidu tulpdiagramm võimaldab muutusi ja mõõtepiirkonna sobivust ülevaatlikumalt jälgida sarnaselt analoogmõõteriistaga.

    Piirkonnavalija pöördlüliti kvaliteet on äärmiselt tähtis. Odavatel multimeetritel on pöördlüliti teostatud trükkplaadil, mille õhukesed rajad kuluvad üsna kiiresti läbi või kontakt halveneb. Kui mõõtepiirkondi tuleb sageli vahetada, siis oleks parem valida automaatse piirkonnavalikuga multimeeter. Mõnedel pöördlüliti puudub isegi täiesti. Viimastel aga tavaliselt on piiratud funktsionaalsus.

    Multimeetril võib olla täiendavaid klahve sisse- ja väljalülitamiseks, taustavalguse lülitamiseks, miinimum- ja maksimumväärtuste püüdmiseks, piirkonnavahetuseks, lisafunktsioonide valimiseks, andmete logimiseks, pistikupesa arvutiühenduseks jmt.

    Kuidas valida multimeetrit lähtudes mõõtetäpsusest

    Keskväärtust näitavad digitaalsed multimeetrid

    Poolperioodi keskväärtust mõõtva multimeetriga saadakse vahelduvpinge ja -voolu mõõtmisel täpne tulemus üksnes puhtakujulisel siinussignaalil. Tänapäeva nõudmisi arvestades pole see sageli enam ajakohane. Isegi elektroonilised madalpingetrafod väljastavad äärmiselt moonutatud siinussignaali ning sel juhul kuvavad keskväärtus-multimeetrid kas täiesti vale tulemuse või ei näita üldse midagi. Just sel põhjusel tuleks valida vahelduvpingete ja -voolude mõõtmisteks tegelikku efektiivväärtust ehk ruutkeskmist väärtust (TRMS – true root mean square) mõõtvad digitaalsed multimeetrid.

    Kuidas valida multimeetrit - Digitaalse multimeetri spekter

    Moonutatud pinge näide.

     

    Lubatud piirhälve (mõõtetäpsus)

    Lubatud piirhälve määrab antud kindlatel tingimustel esineva suurima lubatud erinevuse tegelikust väärtusest. See hälve väljendatakse tavaliselt protsentides.

    Näide: Tegelik väärtus 100 V võidakse lubatud piirhälbe ±1 % korral kuvada vahemikus 99,0 kuni 101,0 V. Kui aga lubatud piirhälve on antud kombineeritud hälbe kujul: ±1% ±2 (arv, väikseima kümnendkoha ühik), siis arvutatakse võimalikku näiduvahemikku järgmiselt: vahemiku alumise piiri leidmiseks leitakse 1% näidust, lahutatakse see tegelikust väärtusest (100 V) ning lahutatakse seejärel ka 2 vähima kümnendkoha ühikut; ülemise piiri leidmiseks liidetakse tegelikule väärtusele 1% sellest ning lisaks veel ka 2 vähima kümnendkoha ühikut. Seega võib näit antud juhul olla vahemikus 98,8 kuni 101,2 V.

    Alalispinge mõõtepiirkond10 mV … 1000 V
    Alalispinge mõõtetulemuse lubatud piirhälve voltides± 0,05 % mõõtetulemusest ±3 ühikut
    Vahelduvpinge mõõtepiirkond10 mV … 1000 V
    Vahelduvpinge mõõtetulemuse lubatud piirhälve voltides± 0,5 % mõõtetulemusest ± 9 ühikut
    Pinge efektiivväärtuse mõõtmine (TRMS)vahelduvpinge (AC) või vahelduvpinge ja alaliskomponent (AC+DC)
    Alalisvoolu mõõtminealalisvoolu (Halli efektiga) voolutangidega
    Vahelduvvoolu mõõtminevoolutangidega
    Voolu efektiivväärtuse mõõtmine (TRMS)vahelduvpinge (AC) või vahelduvpinge ja alaliskomponent (AC+DC)
    Takistuse mõõtmine0,01 oomi … 40 megaoomi
    Lubatud piirhälve takistuse mõõtmisel± 0,2 % mõõtetulemusest ± 5 ühikut

    Digitaalsed multimeetrid, mis mõõdavad tegelikku efektiivväärtust määratud sagedusribas

    Pinge- ja voolumõõtmistel mõõdavad ja kuvavad sellised multimeetrid õigeid tulemusi nii siinuseliste kui ka mittesiinuseliste signaalide korral. Ribalaiuse arvestamine on siin sama oluline kui tegelik efektiivväärtus (TRMS). Signaali sagedusriba on oluline, kui mõõdetakse vahelduvpinget või –voolu. Näiteks juhul, kui mõõdetakse madalpingelist halogeenvalgustite trafot, on nõutav multimeeter ribalaiusega üle 24 kHz

    Üle 10 A voolude mõõtmine

    Kuidas valida multimeetrit - Üle 10 A voolude mõõtmineKas tuleb sageli mõõta voolusid, mis ületavad digitaalse multimeetri mõõtepiirkonna või mõõta voolu kaablites, mida pole võimalik lahti ühendada? Sel juhul tuleb vooluandurid (pildil) sulgeda ümber kaabli nii, et need on kaabliga 90° nurga all, tagamaks suurimat võimalikku mõõtetäpsust.

     

     

    Voolutrafoga vooluandur sobib ainult vahelduvvoolu mõõtmiseks.

    Hall’i efektiga vooluandur sobib nii alalis- kui vahelduvvoolu mõõtmiseks.

    Nendel vooluanduritel on pingeväljund vastavalt ülekandetegurile volti ampri kohta. Seetõttu tuleb funktsioonivalija pöördlüliti seada asendisse VAC+DC. Sobiva ülekandeteguri, näiteks 1:1000 (1 volt 1000 ampri kohta), saab valida seadistusmenüüst ning mõõdetav voolutugevus arvutatakse automaatselt ja kuvatakse multimeetri ekraanile.

    Kasutusmugavusest

    Multimeetri kasutusmugavus sõltub reast näitajatest ja lisaks kasutaja soovidest ja harjumustest. Mugavus algab üldmuljest mõõteriistale ja selle kujundusele. Oluline on mõõteriista funktsionaalne sobivus, lihtne ja loogiline kasutatavus, täpsus, selge näit, kujundus, mõõtmed ja kaal, käepärasus, näidu loetavus valges ja pimedas, taustavalgus, pistikute, proovikute ja juhtmete kujundus ja vastupidavus, mõõtekiirus, kaldu asetamise ja riputamise võimalused, helisignaali tugevus ühenduse kontrolli ja vea korral, ühenduse kontroll leediga (hea mürarikkas keskkonnas), patarei või aku vastupidavus ja laadimiskiirus, energiasäästufunktsioon ja selle seadistamine, tõhusad kaitsed vale ühendamise vältimiseks (ABS), vale piirkonnaga mõõtmisel ja ülekoormusel, elastne ümbris kukkumiskaitse tõhusaks tagamiseks, kesta tugevus, kaitseümbris, juhendid, sertifikaadid, sertifitseerimise maksumus, kasutatavus külmas ja niiskes, vee- ja tolmukindlus, garantiiaeg, klienditeenindus, tarkvara uuendamise vajadus ja mugavus jne. Need on nii subjektiivsed kui objektiivsed näitajad, mis on kõige paremini täidetud, kui valid oma erialale sobiva profimõõteriista. Need on küll kallid, aga oluliselt ohutumad ja paremad hobimõõteriistadest.

    Kokkuvõtteks

    Hobimõõteriistu ostes ja kasutades tuleks tähelepanu pöörata eelkõige elektriohutusele ja mitte kasutada neid piirväärtuste juures.

    Näiteks, ühel multimeetril oli 1500 VAC/DC piirkond, aga peale märgitud CAT II 600 V. See tähendab, et üle 600 V pinget mõõtes olete elektrilöögi ohus ja võite surma saada, kui võrgus tekkib liigpinge. Proovikutel oli peale märgitud suurim pinge 1000 V. Üle 10 A voolu mõõtmine sellise riistaga maksimaalse pinge juures võib samuti põhjustada lühise ja tulekahju, kuna 1500 V sulavkaitse ei mahu gabariitidelt kuidagi sellise multimeetri sisse.

    Artiklis anti ülevaade sellest, kuidas valida multimeetrit, lähtudes tähtsamatest omadustest, mida tasub ostmisel silmas pidada.

    Samamoodi, nagu ehitusmees ei tööta enam ammugi 10 eurose trelliga, tuleks ka kõigil endast lugupidavatel elektrikutel ja automaatikutel endale muretseda korralikud ohutud mõõteriistad.

    Vali sobiv multimeeter siit

    Täiendava info ja pakkumise küsimiseks võta ühendust tel. 655 1312 või info@energiatehnika.ee. Energiatehnika OÜ spetsialist saab teid nõustada kõige sobivama profimultimeetri valikul.

      Nimi*

      E-mail*

      Sisu


      Delta-M300-seeria-sagedusmuundurid.jpg

      12.05.2020

      Väike aga võimas – M300 seeria sagedusmuundurid on saabunud, et lüüa laineid!

      Sagedusmuundurid, mida iseloomustab suurem kasutegur, optimaalne kvaliteet, paindlikkus ning ühilduvus arvukate rakendustega.

      Delta MS300 seeria on uue põlvkonna suure jõudlusega standardsed, kompaktsed, vektorjuhtimisega sagedusmuundurid mille mõõtmeid on vähendatud 40%.

      Delta Electronics laskis Euroopas turule kauaoodatud M300 seeria sagedusmuundurid, mille võimsuste vahemik on 0,1 kuni 22 kW. Uue seeria sagedusmuundurite peamisteks rakendusvaldkondadeks on on toiduainete, jookide, pakendite ja elektroonika tootmine, puidutööstus, tööpinkide ajamid, ventilaatorite ja pumpade mootorite kiiruse juhtimine. Peamised eelised, võrreldes eelnevate seeriatega on

      • väiksus, lubatud on külg-külje kõrvale paigaldamine;
      • sisseehitatud STO turvasisend (SIL2);
      • püsimagnet-sünkroonmootorite ja servomootorite vektorjuhtimise võimalus;
      • IP40 ja IP66 variandid võimaldavad lahtist paigaldust;
      • eemaldav lihtne potentsiomeetriga kasutajaliides;
      • tarkvaraline programmeeritav kontroller (PLC).

      Delta M300 seeria sagedusmuundurid

      Pilt 1. M300 seeria sagedusmuundurid

      Uus ME300 on omadustelt varasemate VFD-E ja VFD-EL seeriatega võrreldes vahepealne, kuid saab olla kas EMÜ filtriga või ilma, STO turvaseiskamisega või ilma selleta. Sagedusmuunduri STO (SIL2) sisend võimaldab masinaehitajatel loobuda kulukast turvareleest ja kontaktoritest. M300 sagedusmuunduritel on ka tarkvaraline loogikakontroller (soft plc), mis koos turvasisendiga loob tootele olulise kulueelise ja aitab kaasa masina kiiremale sertifitseerimisele. Soovi korral on võimalik saada ka STO turvasisendita muundurit, mis on odavam, kuid see ei ole laotoode ja tuleb tellida tehasest (pikk tarneaeg).

       

      Delta ME300, MS300, MH300, VFD-EL ja VFD-L seeria sagedusmuundurite võrdlus on tabelis 2.

       

      Tabel 2. Sagedusmuundurite ME300, MS300, MH300, VFD-EL ja VFD-L võrdlus.

      NäitajadMH300MS300ME300VFD-ELVFD-L
      Asünkroonmootori
      juhtimine*
      V/f,
      V/f+PG
      SVC,
      FOC+PG,
      TQC+PG
      V/f,
      SVC
      V/f,
      SVC
      V/f, SVCV/f
      Püsimagnetsünkroonmootori
      juhtimine
      PMSVCPMSVCPMSVC--
      Modulatsioonisagedus
      (SWPWM*)
      2 ... 15 kHz2 ... 15 kHz2 ... 15 kHz2 ... 12 kHz2 ... 10 kHz
      Pidurdustransistorjahjahjah--
      Sisemise PLC
      võimekus
      5000 sammu2000 sammu---
      Kommunikatsiooni
      lisakaardi pesi
      11---
      CANopenlisanalisana---
      Impulss-sisend2 (33 kHz)1 (33 kHz)11-
      Mitme mootori
      lülitamise
      juhtimine
      842--
      Digisisendeid5, kõik
      programmeeritavad
      5, kõik
      programmeeritavad
      5, kõik
      programmeeritavad
      6, 4 tk
      programmeeritavad
      4, kõik
      programmeeritavad
      Releeväljundeid11111
      Digiväljundeid111--
      Analoogsisendeid11111
      Analoogväljundeid1111-
      Sisseehitatud STOSIL2SIL2SIL2 lisana--
      USB liides11---
      MODBUS liidesASCIIASCIIASCIIASCIIASCII
      Kasutajaliideseemaldatav
      5-kohaline
      LCD
      eemaldatav 5-
      kohaline LED
      4-kohaline
      LED
      4-kohaline
      LED
      4-kohaline
      LED
      Sisemine EMÜ
      filter
      C2
      (1 x 230 V ja
      3 x 460 V)
      C2
      (1 x 230 V ja
      3 x 460 V)
      C2 (1 x 230
      V) ja C3 (3 x
      460 V)
      --

      * V/f skalaarjuhtimine; PG – tagasiside enkooderiga; SVC – andurita vektorjuhtimine; FOC –

      vektorjuhtimine; TQC – momendijuhtimine; SWPWM – pingevektori pulsilaiusmodulatsioon.

      Tabel 1. Sagedusmuundurite M300 tüübikoodi võti.

      VFD1A6
      nimivool
      ME
      Seeria
      21
      Toide
      A
      IP kood
      Sagedusmuundur
      (variable
      frequency
      drive)
      1A6 - 1,6 A
      7A5 - 7,5 A
      25A - 25 A
      ME - Säästuajam
      (economic drive)
      MS - Standardne kompaktajam
      (standard drive)
      MH - Liftiajam (elevator drive)
      11 - 1 x 115 V
      21 - 1 x 230 V
      23 - 3 x 230 V
      43 - 3 x 460 V
      A - IP20
      E - IP40
      (MS300)
      M - IP66
      (MS300)
      N
      Filtri versioon
      S
      Turvaseiskamine
      (STO - safe torque off)
      A
      Mudeli tüüp
      A
      Versioon
      F - sisseehitatud
      EMÜ filter
      N - filtrita
      S - STO sisendiga
      N - puudub
      A - standardmudel
      L - liftiajam
      A

      Lisavarustusena on saadaval

      •  kasutajaliidese kaablid,
      • programmeerimiskonverterid ja -tarkvarad,
      • sisendite ja väljundite laienduskaardid,
      • maanduskomplektid,
      • võrguliidesed (DeviceNet, Modbus TCP/Ethernet IP, Profibus DP, Modbus TCP/IP,CANopen DS402, EtherCAT; võrguliideseid ei saa kasutada versiooniga ME);
      • enkooderikaardid (ainult MH versioonile);
      • ventilaatorikomplektid,
      • klemmkarbid (conduit box),
      • DIN-liistu paigalduskomplektid,
      • paigaldusadapteri komplektid ja
      • EMC filtrid.

      Suur valik MS300 sagedusmuundureid on saadaval otse laost. Energiatehnika OÜ on firma Delta Electronics ametlik

      esindaja ja volitatud süsteemiintegraator Eestis.

      Võta ühendust helistades numbril 655 1312 või saada päring vormi kaudu:

        Nimi*

        E-mail*

        Sisu



        08.05.2020

        Kuidas muuta mootori pöörlemissuunda?

        Teaduste doktor ja volitatud elektriinsener Jüri Joller näitab lühikeses videos kuidas muuta mootori pöörlemissuunda. Videonäites on subjektiks Lenze  ühefaasiline asünkroonmootor.

        Esimese elektrimootori valmistas 1984. a Moritz Hermann von Jacobi. 1838. aastal osutas Heinrich Lenz elektrimasinate pööratavuse põhimõttele (Lenzi printsiip): kõik elektrimasinad, sõltumata konstruktsioonist ja tööpõhimõttest, võivad töötada nii generaatorite kui ka mootoritena).

         

        Vaata ka eelmist videot “Kuidas ühendada 1-faasilist asünkroonmootorit?”

        Liitu Energiatehnika Youtube kanaliga ja saad osa kasulikest videokoolitustest, TASUTA!

        Seni ilmunud videokoolitused:

        Masinate ja tööpinkide tootlikkus, täpsus ja ressursisäästlikkus on tootmise tehnilise konkurentsivõime aluseks. Enamik tootmisseadmetest kasutavad elektriajameid, millest suurima kiiretoimelisuse, täpsuse ning vähima elektrienergia- ja materjalikulu tagavad püsimagnet-sünkroonmootorid.

        Oleme siin, Sinu jaoks. Kui Sul on küsimusi või vajad tehnilist konsultatsiooni, siis võta meiega julgesti ühendust! Edasta oma kontaktandmed ja kirjelda lühidalt oma olemasolevat või planeeritavat rakendust ning vajadusi. 

          Nimi*

          E-mail*

          Sisu


          Trafode-tingmärgid-tööstusautomaatika.jpg

          02.05.2020

          Trafode toiteallikate ja reaktorite tähised ja sümbolid

          EN 61558-2-1/IEC 61558-2-1
          Üldkasutatavad eraldustrafod; mitte-lühisekindel; põhiisolatsioon primaar- ja sekundaarahelate vahel; pri kuni 1000 V, sek kuni 1000 V vahelduvpinget või 1415 V silutud alalispinget, sagedus kuni 500 Hz


          EN 61558-2-6/IEC 61558-2-6

          Kaitseeraldustrafo; lühisekindel; topelt või tugevdatud isolatsioon primaar- ja sekundaarmähise vahel; primaar (pri) kuni 1000 V, sekundaar (sek) kuni 50 V vahelduvpinget (elektriväärtus) ja/või 120 V silutud alalispinget, sagedus kuni 500 Hz

          EN 61558-2-13/IEC 61558-2-13

          Autotrafo; mitte-lühisekindel; puudub isolatsioon primaar- ja sekundaarmähise vahel; pri kuni 1100 V, sek kuni 1000 V vahelduvpinget või 1415 V silutud alalispinget, sagedus kuni 500 Hz


          EN 61558-2-6/IEC 61558-2-6

          Kaitseeraldustrafo; mitte-lühisekindel;
          topelt- või tugevdatud isolatsioon primaar- ja sekundaarmähise vahel; pri kuni 1000 V, sek kuni 50 V vahelduvpinget (elektriväärtus) ja/või 120 V silutud alalispinget, sagedus kuni 500 Hz

          EN 61558-2-20/IEC 61558-2-20

          Väikereaktor; pole kaitstud ülekoormuse eest; kuni 1000 V,
          sagedus kuni 1MHz


          EN 61558-2-4/IEC 61558-2-4

          Eraldustrafo; lühisekindel;
          topelt- või tugevdatud isolatsioon primaar- ja sekundaarmähiste vahel; pri kuni 1000 V, sek kuni 500 V vahelduvpinget või 708 V silutud alalispinget, sagedus kuni 500 Hz.

          Sulavkaitse

          Sulavkaitse kastuseks trafodel, millel puudub lühisekindlus, näites 6,3 A, aeglasetoimeline


          EN 61558-2-4/IEC 61558-2-4

          Eraldustrafo; mitte-lühisekindel;
          topelt- või tugevdatud isolatsioon primaar- ja sekundaarmähiste vahel; pri kuni 1000 V, sek kuni 500 V vahelduvpinget või 708 V silutud alalispinget, sagedus kuni 500 Hz.

          Termovabasti

          Termovabasti; näites 20 A, mini kaitselülitil


          EN 61558-2-15/IEC 61558-2-15

          Meditsiinipaikade kaitseeraldustrafode; mitte-lühiskindel; topelt- või tugevdatud isolatsioon primaar- ja sekundaarmähiste vahel; mähised on paigaldatud üksteise peale, pri kuni 1000 V, sek kuni 250 V, sagedus kuni 500 Hz

          Sulavkaitse

          Liigtemperatuuri sulavkaitse


          EN 61558-2-12/IEC 61558-2-12

          Püsipingetrafo; lühisekindel; topelt- või tugevdatud isaolatsioon primaar- ja sekundaarmähiste vahel; pri kuni 1000 V, sek kuni 500 V, sagedus kuni 500 Hz

          Sulavkaitse

          Liigtemperatuuri sulavkaitse


          EN 61558-2-2/IEC 61558-2-2

          Juhtimistrafo; mitte-lühisekindel; põhiisolatsioon primaar- ja sekundaarmähiste vahel; pri kuni 1000 V, sek kuni 1000 V vahelduvpinget või 1415 V silutud alalispinget, sagedus kuni 500 Hz

          Termorelee

          Isetagastuv termorelee


          Impulsstoiteallikas
          Kaitsemaandusjuht

          Termorelee

          Mitte-tagastuv termorelee, tagastub toite eemaldamisel

          Ühenduskoht

          Kinnituspunkti või südamiku ühendustkoht


          Termorelee

          Mitte-tagastuv termorelee, käsitsitagastusega

          Kinnitusmaterjalid

          Sobilik kasutuseks kinnitusmaterjalidega, mille tulekindluse omadused pole teada, nagu puit, mööbel, vahelaed. Märk võetud standardist VDE 0710 Part 14.


          Termistor

          PTC-termistor

          Kasutuskoha tingimused

          Olmekasutuseks; ainult kuivades ruumides


          Termistor

          NTC-termistor

          Ohtlik pinge

          Keskkonna nimitemperatuur

          Keskkonna nimitemperatuur; näites 40 ℃

          Soojusallikas

          Soojusallikas; kuum pind


          Isolatsiooniklass

          Isolatsiooniklass; näites B (130)

          Vahelduvvool

          Vahelduvvool, tähistatakse ac; A.C.;VV


          Ohutusklassid

          Ohutusklass II

          Alalisvool

          Alalisvool, tähistatakse dc; D.C.; AV


          Leidsid skeemil või seadmel sümboli, mille tähendust ei tea? Võta meiega ühendust, leiame koos tähenduse!






            Nimi*

            E-mail*

            Sisu



            01.05.2020

            Gossen Metrawatt laiendas oma tootevalikut kantava patareitestriga Metracell BT PRO. Statsionaarsete ja liikurseadmete akupatareide perioodilise testimisega tagatakse, et nad oleksid võimelised kriisiolukorras energiat väljastama vastavalt nimimahutavusele.

            Statsionaarsete ja liikurseadmete akupatareide perioodilise testimisega tagatakse, et nad oleksid võimelised kriisiolukorras energiat väljastama vastavalt nimimahutavusele.

            Akupatarei olukord määratakse põhjalikult kavandatud testimistega, mis võimaldab leida peidetud vead, enne kui tekib tõsine kahjustus või patarei ei saa määratud energiat vajadusel väljastada.

            Unikaalne akude kontrollmõõteriist, mis suudab eraldi mõõta sisetakistuse komponente Rel ja Rct ning suure kindlusega kiiresti kindlaks teha patarei sisemise seisundi ka seda laadimata või tühjendamata. Lisaks saab mõõta temperatuuri ja importida happetiheduse andmeid (g/cm3). Seadmel on Bluetooth ja infrapuna juhtmevabad liidesed ning RFID võimekus. Seadmes on paigalduse inventari plokkide ja jadade seadistamise võimalused. Mõõtetulemusi saab võrrelda MIN/MAX funktsioonidega. Bluetooth ühenduse saab luua peakomplektiga ja arvutiga. Andmemälu jätkub kuni 300 000 objekti inventariseerimiseks.

            Tutvu seadmega lähemalt siin.

             

            Küsige infot ja pakkumist firmast Energiatehnika OÜ, kes on firma Gossen Metrawatt ametlik esindaja Eestis.

              Nimi*

              E-mail*

              Sisu



              30.04.2020

              Teaduste doktor ja volitatud elektriinsener Jüri Joller näitab lühikeses videos mis on siinuspingeallikas.

              Stabiliseeritud laboratoorne vahelduvpinge,
              voolu või võimsuse allikas

              Siinuspingeallikas võimaldab toote katsetamist minimaalsel ja maksimaalsel tasemel – maksimaalsed pinged ja sagedused, täppis pingestabilisaator, stabiliseeritud vahelduvpinge, voolu või võimsusega.

              Siinuspingeallikas võimaldab täpset väljundsuuruste mõõtmist ja pinge stabiliseerimist. Seadmel on nutikas HMI paneel ja seda on võimalik juhtida distantsilt. Võrgumoodul võimaldab järelvalvet üle Etherneti, samuti on seadme jaoks välja töötatud rakendus nutiseadmetele. Siinuspingeallikal on väga paindlikud signaliseerimise ja programmeerimise võimalused.

              Kohandatud seade on mõeldud prototüüpide testimiseks enne tootmise alustamist – hiljem avastatud defektid ja nõrgad lülid tasuvad ekspordiäris valusalt kätte.
              Siinuspingeallikas on kasutatav seadmete ja masinate testimiseks enne tootmisliinide täisvõimsusel katsetamist.

              Testi oma investeeringuid – väldi tööseisakuid, stressi ning ajakulu!

              Seadet on võimalik valmistada kuni 1MW nimivõimsusega. 

               

              Küsige infot ja pakkumist:

                Nimi*

                E-mail*

                Sisu


                toiteplokk.jpg

                29.04.2020

                 

                Toiteplokid

                 

                Mis on toiteplokid? Kuidas neid liigitatakse ja mida need teevad?

                 

                Toiteplokk on elektrotehnikas kasutatav seade, mis varustab elektrienergia tarbijat sobivate parameetritega elektriga (pinge, voolutugevus jne). Toiteplokid muundavad energia tarbijale sobivaks, näiteks keemilise energia elektrienergiaks või vahelduva võrgupinge alalispingeks.

                Üldine tehniline info

                 

                Alalisvoolu toiteplokke (AC-DC) kasutatakse peamiselt vahelduva võrgupinge (AC) muundamiseks sobiva väärtusega alalispingeks (DC). Olemas on ka DC-DC toiteplokid, mis muudavad alalispinge ja -voolu väärtuseid vastavalt vajadusele.

                Alalisvoolu toiteplokkide ehitus sõltub nende kasutuseesmärgist. Erinevad nõuded on välja toodud järgnevates standardites:

                EN 60204/IEC 60204, EN 60335/ IEC 60335, EN 60950/IEC 60950, EN 62368,

                EN 61558/ IEC 61558, EN 61204/ IEC 612041, EN 60601/IEC 60601.

                 

                Oluline kriteerium toiteplokkide valikul on sisend- ja väljundahelate vaheline isolatsioonitugevus.

                 

                Teiseks eristatakse, kuidas vahelduvpinge ja -vool muundatakse alalispingeks ja -vooluks.

                • AC-DC muundur

                Vahelduvpinge sisend, alalispinge väljund

                 

                • DC-DC muundur

                Alalispinge sisend,  alalispinge väljund

                 

                • DC-AC muundurd

                Alalispinge sisend, vahelduvpinge väljund

                 

                • AC-AC muundur

                Vahelduvpinge sisend, vahelduvpinge väljund

                 

                Toiteploki valikul tuleb arvestada ka väljundpinge stabiilsuse ja pulseerimisega.  Sellest tulenevalt eristatakse järgnevaid kategooriaid:

                • Stabiliseerimata alalisvoolu toiteplokid
                • Stabiliseeritud alalisvoolu toiteplokid

                 

                Standardid

                Firma Block toiteplokid on toodetud vastavalt järgnevatele standarditele, kui pole kliendiga muud nõuded kokku lepitud.

                • Stabiliseerimata toiteplokid

                EN 61558, IEC 61558: Trafode, reaktorite, elektritoiteplokkide ja nende kombinatsioonide ohutus. Osa 1: Üldnõuded ja katsetused

                • Stabiliseeritud toiteplokid

                EN 61558, IEC 61558 Trafode, reaktorite, elektritoiteplokkide ja nende kombinatsioonide ohutus. Osa 1: Üldnõuded ja katsetused ja osa 2-17 Erinõuded lülititalitluses toimiva elektrivarustuse trafodele

                EN 61204, IEC 61204: Madalpinge alalisvooluväljundiga elektrivarustusseadmed. Talitlusomadused ja ohutusnõuded

                EN 62368, IEC 60950: Infotehnikaseadmed. Ohutus.

                 

                Stabiliseerimata alalisvoolu toiteplokid

                Stabiliseerimata toiteplokkide väljundi alalispinge väärtus muutub vastavalt sisendpinge kõikumisele ja väljundis olevale koormusele.

                Pinge pulsatsioon defineeritakse tavaliselt protsentides väljundpinge väärtusest.

                Isegi tänapäeval on stabiliseerimata toiteplokid kasutusel tänu oma tugevale ja lihtsale ehitusele, mis tagab suure töökindluse.

                 

                Stabiilsus

                Nimi-väljundpinge 24 VDC vastab sisendi nimipingele ja 50-75% koormusele. See vastab üldjuhul tavalistele rakendustele.

                Toiteploki sisetakistus määrab väljundpinge piirväärtuse tühijooksul ja suurima lubatud koormusega olukorras. Mida kõrgem väljundpinge stabiilsus on vajalik, seda keerukam komponentide struktuur on vajalik. Piirväärtused on määratud rakenduse tehniliste nõuetega või tootestandardiga.

                Nendes piirväärtustes püsimine on tagatud ka toite (lubatud vahemikus) ala- ja ülepinge korral  sõltumata koormusest. Lubatud ülepinge on kuni +10% nimipingest.

                Pingepulsatsioon

                Stabiliseeritud alalisvoolu toiteplokid

                Stabiliseeritud toiteplokkides on elektroonilised pinge reguleerimisahelad, mis hoiavad alalispinge (mõnel juhul ka alalisvoolu) ettenähtud vahemikus. Väljundpinge reguleerimisel arvestatakse pidevalt sisendpinge kõikumise ja koormuse muutustega.

                Väljundi alalispinge pulsatsioon on millivoltides ja koormus väljundil mõjutab seda ainult vähesel määral. Tihti on ka väljundi alalisvool piiratud, mis võib pakkuda kaitset ülekoormuse eest.

                Toiteplokkide liigid:

                • Lineaarsed toiteplokid
                • Impulsstoiteplokid

                Lineaarsed toiteplokid

                Paljudel juhtudel koosneb lineaarne toiteplokk trafost, filtreeritud väljundiga alaldist ja stabilisaatorist. Stabilisaator koosneb tavaliselt jõutransistoridest.

                Elektroonilised juhtahelad kindlustavad stabiilse väljundpinge. Väljundit võrreldakse pidevalt tugipingega. See pidev võrdlus juhib regulaatorit ja määrab täpse väljundpinge.

                Eelised:

                • Galvaaniline eraldus tänu võrgutrafole
                • Erinevad pinge väärtused tänu trafo väljavõtetele
                • Lihtne ehitus
                • Stabiliseerib kiiresti
                • Väga madal pulsatsioon
                • Väga vähe EMÜ (elektromagnetilise ühilduvuse) probleeme
                • Soodne kuni võimsuseni 50 W

                 

                Puudused:

                • Madal kasutegur
                • Kasutegur sõltub suuresti sisendpinge kõikumistest
                • Märkimisväärne soojenemine, eriti suurte väljundvoolude korral
                • Ehituslikult suured mõõtmed
                • Suurem kaal

                Energia- ja materjalisäästlikkuse vajaduse tõttu lineaarseid toiteplokke enam laialdaselt ei kasutata.

                Impulsstoiteplokid

                Kui lineaarselt stabiliseeritavate toiteplokkides väljundpinget ja -voolu reguleeritakse pidevalt, siis impulsstoiteplokkide puhul neid suuruseid lülitatakse (lõigatakse). See tähendab, et transistoreid kasutatakse lülititena, et saavutada sobiv väljundpinge. Selliseid toiteplokke iseloomustab kõrge kasutegur. Jõupooljuhtide lülitamisel ja elektrienergia ülekandmisel tekkivad kaod on väikesed.

                Väljundi reguleerimist teostatakse impulsside täiteteguri muutmisega püsival sagedusel või muutuval sagedusel konstantse täiteteguri korral. Selle tulemusel tekkiv nelinurkpinget saab trafoga muundada peaaegu igale soovitud pingetasemele, misjärel pinge alaldatakse. Kõrge taktsagedus, alates 20 kHz kuni mitmed MHz, võimaldab kasutada väikeseid ja oluliselt soodsama maksumusega feriittrafosid, drosseleid ja kondensaatoreid.

                Sekundaarpoolne impulsstoiteallikas

                Elektrivõrku on ühendatud 50 või 60 Hz trafo, mis vastab elektrilise isolatsiooni ohutusnõuetele. Pärast trafo sekundaarpinge alaldamist on laadimiskondensaatoril soovitust kõrgem potentsiaalide vahe. Alalisvooluahelasse on järgmisena ühendatud pinget vähendav muundur, mille lülitussagedus on tavaliselt üle 20 kHz.

                Regulaator lülitab jõupooljuhte, et saavutada väljundis stabiilne alalispinge. Regulaator võrdleb väljundpinget tugipingega. Nende kahe pinge võrdluse tulemusel muudetakse täitetegurit, et hoida pinget stabiilsena õige väärtuse juures.

                 

                Eelised:

                ◦ Trafo galvaaniline isolatsioon tagab eralduse võrgupingest

                ◦ Saab kasutada mitut sisendpinget vastavalt trafo primaarmähise väljavõtetele

                ◦ Väga lihtsad ahelad

                ◦ Suhteliselt kõrge kasutegur, toitevõrgu pingemuutused ei avalda suurt mõju

                 

                Puudused:

                ◦ Suured mõõtmed ja kaal (madalsagedustrafo tõttu)

                ◦ Väljundi stabiliseerumisaeg sõltub taktsagedusest ja on aeglasem kui lineaarsel toiteplokil           ◦ Suhteliselt palju müra väljundis ja esineb pingepiike

                ◦ EMÜ (elektromagnetilise ühilduvuse, ka EMC) probleemid seoses taktsagedusjuhtimisega

                 

                Primaarpoolne impulsstoiteplokk

                Tööpõhimõte on sama nagu eelmisel variandil, aga puudub võrgusageduslik trafo. Lisaks feriittrafo isolatsioon peab vastama ohutusnõuetele, et eraldada väljundahel ohtlikust võrgupingest.

                Eelised:

                • Väga kõrge kasutegur; toitepinge kõikumised mõjutavad vähesel määral
                • Väikesed mõõtmed
                • Kergem
                • Lai sisendpinge vahemik
                • Sõltuvalt vajadustest võib toide olla nii vahelduv- kui ka alalispinge

                 

                Puudused:

                • Keerulisemad ahelad (rohkem osi, rohkem võimalikke tehnilisi probleeme)
                • Suhteliselt pikem väljundpinge stabiliseerumisaeg, mis sõltub taktsagedusest
                • Suhteliselt mürarikas väljundpinge, pingepiigid
                • Taktsagedusjuhtimise tõttu EMÜ probleemid, mürarikkam kui võrgutrafoga toiteplokid

                 

                Stabiilsus

                Stabiliseeritud väljundiga toiteplokkide väljundpinge stabiilsust mõjutavad peamiselt järgmised asjaolud:

                • Toitevõrgu pinge

                Tüüpilised piirväärtused standardi EN 61204 järgi on -15% kuni +10% nominaalpingest.

                 

                 

                • Koormus

                Koormusel 0-100% väljundi nimivoolust ja kõige ebasoodsamal võrgupingel peab väljund olema stabiilne.

                 

                • Temperatuuri mõju

                Tihti vaadeldakse temperatuuri mõju kõige halvemate temperatuuritingimuste korral, nagu

                ◦ Külm toiteplokk, mis töötab madalal koormusel ja kõige madalama lubatud ümbritseva keskkonna temperatuuri juures.

                ◦ Toiteplokk on töötemperatuuril, rakendatud on maksimaalne koormus ja suurim lubatud keskkonna temperatuur.

                 

                Toiteploki  väljundpinge ebastabiilsustegur näitab alalispingeväljundi võimalikku kõikumist protsentides, võttes arvesse tegureid nagu toitevõrgu pinge, koormus ja keskkonna temperatuur. Tehnilistes andmetes toodud stabiilsusprotsent lähtub väljundi nimipingest.

                 

                Tüüpilised väärtused:

                0,5% lineaartoiteplokkide korral

                2% impulsstoiteplokkide korral

                Hälve

                Alalisvoolu toiteplokkide väljundpinge puhul saab üldjuhul arvestada nimiväärtusega. Selle väärtuse täpsus sõltub toiteploki ehitusest. Mõnda tüüpi toiteplokkidel saab väljundväärtust ise muuta. Tavaliselt 24 VDC toiteplokkide väljundpinge reguleerimisulatus on 22 VDC kuni
                28,8 VDC. Tuleb arvestada, et toiteploki väljundi ebastabiilsus võib muutuda, kui muuta väljundpinge suurust.

                Stabiliseeritud toiteplokkidel, mille väljundpinge on fikseeritud väärtusega, on lubatud piirhälve üldjuhul ±2% või ±5% nimiväärtusest.

                Pulsatsioon

                Stabiliseeritud alalisvoolu toiteplokkide pulsatsioon on palju madalam, võrreldes stabiliseerimata toiteplokkidega, kus väljundi pulsatsioon ulatub mitmetesse voltidesse. Seetõttu pole stabiliseeritud toiteplokkide pulsatsioon välja toodud enam protsentides, vaid absoluutväärtusena millivoltides. Siiski võivad esineda pingepiigid, mis tekivad väljundi reguleerimise ja lülitusprotsesside käigus. Pulsatsioon sõltub ka stabiliseeritud toiteploki tööpõhimõttest.

                Kui toiteploki väljund peab olema nii puhas kui võimalik, siis väiksematel võimsustel on soovitatav kasutada lineaarselt stabiliseeritud toiteplokki.

                Voolupiirang

                Stabiliseeritud toiteplokkidel on üldjuhul väljundvoolu piirangu või voolulõike funktsioon. See välistab koormuse riknemise korral liigse voolutarbe ja võib vältida tulekahju teket näiteks vigase koormuse tõttu. Lisaks koormuse kaitsmisele kaitseb toiteplokk ka ennast hävimise eest, kui koormus peaks rikki minema.

                Tugiaeg

                Tugiajaks nimetatakse aega, mille jooksul toiteplokk suudab väljastada väljundis nimivoolu, kuigi toitepinge on eemaldatud. Selle aja jooksul on väljundpinge tolerantsi piires, juhul kui toite eemaldamise hetkel oli sisendpinge vähemalt 90% nimiväärtusest.

                Kõige lihtsam viis tugiaja suurendamiseks on laadimiskondensaatori mahtuvuse suurendamine. Kuigi kondnesaatori mahtuvuse suurendamine mõjub positiivselt tugiajale, võib see endaga kaasa tuua ka soovimatuid kõrvalmõjusid. Näiteks, aeglane pingetõus väljundil pärast toite sisselülitamist ja reguleerimistunnusjoonte muutus.

                Enamikel juhtudel jääb tugiaeg vahemikku 3-10 ms, mõningatel juhtudel isegi 20 ms. Et tugiaega märkimisväärselt pikendada, on tavaliselt vajalik UPS toiteallikas.

                Kui Sul on küsimusi või vajad tehnilist konsultatsiooni, siis võta meiega julgesti ühendust! Edasta oma kontaktandmed ja kirjelda lühidalt oma olemasolevat või planeeritavat rakendust ning vajadusi. 

                  Nimi*

                  E-mail*

                  Sisu


                  GMC-patareitester.jpg

                  28.04.2020

                  Patareitester METRACELL BT Pro

                  Gossen Metrawatt laiendas oma tootevalikut kantava patareitestriga Metracell BT PRO.

                  Kasutusala

                  Statsionaarsete ja liikurseadmete akupatareide perioodilise testimisega tagatakse, et nad oleksid võimelised kriisiolukorras energiat väljastama vastavalt nimimahutavusele.

                  Akupatarei olukord määratakse põhjalikult kavandatud testimistega, mis võimaldab leida peidetud vead, enne kui tekib tõsine kahjustus või patarei ei saa määratud energiat vajadusel väljastada.

                  võimas patareitester METRACELL BT Pro

                  Kliendikasud

                  • Kõik ühes seade
                  • Mõõtemetoodika terviklik käsitlus tagab patareisüsteemide üksikasjaliku kontrolli viimse ploki ja komponendini
                  • Kerge kantav tugev seade (kummiümbrisega ABS kest), Saksa TÜV poolt sertifitseeritud töökindlus
                  • Poolautomaatne mõõteprotseduur, testobjekti RFID tuvastamine ja automaatne väärtuste logimine helisignaaliga
                  • Seadmeohutus vastavalt IEC 61010 CAT III 600 V
                  • Komplektis tarkvara BT Pro Manager andmehalduseks ja aruannete koostamiseks
                  • Kõrge tunnustus turul

                  Mida patareitester METRACELL BT Pro teeb?

                  Seade kontrollib igat patareiplokki ja kogu rida või paigaldist mehhaanilise (nt klemmide korrosioon) ja elektrokeemilise (nt elektroodi ja elektrolüüdi vahelist ülekandetakistuse) vananemisnähtuse suhtes.

                  Patareitester METRACELL BT Pro tehniline võimekus

                  • Akupatarei ekvivalentse aseskeemi väga täpne koostamine
                  • Sisetakistuste Rel ja Rct mõõtmine
                  • Mehhaanilise (Rct näitab nt klemmide korrosiooni) ja elektrokeemilise (Rel) vananemisnähtuse hindamine
                  • Kelvini proovikud sisetakistuse väärtuste 4juhtmeliseks täppismõõtmiseks
                  • Pingete mõõtmine kuni 600 V DC, mõõtekategooria CAT III 600 V
                  • Mahutavuse test
                  • Laadimis- või tühjendamisvoolude mõõtmine täiendavate vooluproovikutega
                  • Pingekõverate jälgimine voolumõõtmise ajal
                  • Toiteallikas: AC toiteadapter sisemiste akude laadimiseks
                  • Komplektis on laetavad akud, mis võimaldavad 8 h tööaega
                  • Tarkvara BT Pro Manager
                  • Täielik andmebaas
                  • Objektide üles- ja allalaadimine, mõõteväärtuste allalaadimine

                  Kokkuvõte

                  METRACELL BT Pro on unikaalne akude kontrollmõõteriist, mis suudab eraldi mõõta sisetakistuse komponente Rel ja Rct ning suure kindlusega kiiresti kindlaks teha patarei sisemise seisundi ka seda laadimata või tühjendamata. Lisaks saab mõõta temperatuuri ja importida happetiheduse andmeid (g/cm3). Seadmel on Bluetooth ja infrapuna juhtmevabad liidesed ning RFID võimekus. Seadmes on paigalduse inventari plokkide ja jadade seadistamise võimalused. Mõõtetulemusi saab võrrelda MIN/MAX funktsioonidega. Bluetooth ühenduse saab luua peakomplektiga ja arvutiga. Andmemälu jätkub kuni 300 000 objekti inventariseerimiseks.

                  Tarnekomplekt

                  • 1 x METRACELL BT PRO koos Kelvini proovikutega Z227D
                  • Multimeetriproovikud KS29 Z229A
                  • Krokodillklemmid Z110J
                  • AC võrguadapter
                  • Ümbris
                  • Tarkvara Pro Manager
                  • Vebinari kupong

                  Lisavarustus

                  • Vooluandur AC/DC Current Probe CP 1800 (Z204A)
                  • Temperatuuriandur METRATHERM IR Base
                  • RFID kleebised
                  • Kelvini proovikute vahetusotsikud
                  Tehniline info siit.

                   

                  Küsige infot ja pakkumist firmast Energiatehnika OÜ, kes on Gossen Metrawatt ametlik esindaja Eestis.

                    Nimi*

                    E-mail*

                    Sisu



                    28.04.2020

                     

                    Teaduste doktor ja volitatud elektriinsener Jüri Joller näitab lühikeses videos Mis on trafo? Milliseid trafosid on olemas? Mis on trafo tööpõhimõte?

                    Vaata ka eelmist videot “Kuidas valida servoajamit?”

                    Liitu Energiatehnika Youtube kanaliga ja saad osa kasulikest videokoolitustest, TASUTA!

                    Seni ilmunud videokoolitused:

                    Kui Sul on küsimusi või vajad tehnilist konsultatsiooni, siis võta meiega julgesti ühendust! Edasta oma kontaktandmed ja kirjelda lühidalt oma olemasolevat või planeeritavat rakendust ning vajadusi. 

                      Nimi*

                      E-mail*

                      Sisu


                      Servoajamid-e1588072264861.jpg

                      28.04.2020

                      Kuidas valida servoajamit?

                      Anname ülevaate kuidas valida servoajamit. Mis see on ja miks ühte või teist süsteemi osa tuleb jälgida.

                       

                      Artikli alguses on toodud definitsioonid ja servoajami kirjeldus. Artikli teises pooles on toodud juhised kuidas valida.

                      Delta servoinverterid

                      Kui mehhanismi liikumist peab juhtima korratavalt, väga täpselt, tundlikult ja kiiresti, siis tuleb kasutada servoajameid. Neid kasutatakse näiteks CNC-seadmetes, tööpinkides, automaatliinides ja tööstusrobotites.

                      Servomootor saab energiat toitemuundurist (servovõimendist või -inverterist), mida juhitakse kontrolleriga. Servomootori küljes on asendiandur – enkooder või resolver, mis väljastab juhtkontrollerile rootori pöördenurga infot vastavalt impulssidega, jadakoodina või siinus- ja koosinussignaalidega.

                      Servoajami komponentidest

                      Servoajamiks nimetatakse pöördenurga anduriga servomootorist, ülekandemehhanismist, toitemuundurist ja juhtkontrollerist koosnevat tagasisidestatud süsteemi.

                      Servomootor

                      Servomootorid on enamasti suhteliselt peene ja pika võlliga, et inertsimoment oleks võimalikult väike. Kõige paremini vastavad kiiretoimelisuse ja kompaktsuse nõuetele püsimagnet-sünkroonmootorid, kuna nende magnetväli on tekitatud püsimagnetitega. Seega ergutuse magnetvälja tekitamine ei nõua neil täiendavat energiat, aega ega ruumi.

                      Servomootor on sama võimsusega tööstuslikust asünkroonmootorist mõõtmetelt väiksem ja oluliselt kiiretoimelisem, kuna levinuimal servomootoril – püsimagnet-sünkroonmootoril – kasutatakse magnetvälja tekitamiseks ülitugevaid neodüüm- või samaarium-koobalt-püsimagneteid. Tänu sellele pakub servomootor suuremat pöördemomenti ja palju väiksemat inertsimomenti kiirendamisel ja aeglustamisel. Servomootoreid on saada ka elektromagnetiliselt vabastatava vedru-hoidepiduriga ehk passiivpiduriga, et säilitada mootorivõlli asend toite puudumisel või peatada avariiseiskamisel.

                      Servomootor peab olema kompaktne ja võimas. Suure võimsuse saavutamiseks peavad nii pöördemoment kui pöörlemiskiirus olema võimalikult suured.

                      Reduktor

                      Mehhanismi ja mootorivõlli kiiruste ja momentide sobitamiseks on vajalik reduktor. Eriti väikese inertsmomendi, suure tugevuse ja väikese lõtku tõttu sobivad servoajamitesse kõige paremini planetaarreduktorid. Need võivad olla samateljelised ehk koaksiaalsed või ka täisnurksed täiendava koonushammasratasastmega nn T-reduktorid. Kui täpsuse ja kiiretoimelisuse nõuded võimaldavad, saab servoajamites kasutada ka üldtööstuslikke hammasratasreduktoreid. Tigureduktoreid servoajamites ei kasutata, kuna madala kasutegur vähendab pöördemomenti, tiguratas ei sobi piiratud liikumiseks, lõtk ja inertsimoment on suured.

                      Reduktori kasutamine servoajamis on üldjuhul majanduslikult tasuv. Vahel kasutatakse siiski ka reduktorita lahendusi, kui on vaja täiesti lahti saada lõtkudest või tahetakse saavutada kõrgemat täpsust, kiirust, töökindlust või hooldusvabadust. Paratamatult tuleb reduktorita lahenduses kasutada kordades võimsamat servomootorit ja -muundurit, mis peavad suutma tekitada vajalikku pöördemomenti ilma reduktorita. Mootori maksimaalne võimsus jääb reduktorita lahenduses reeglina kasutamata, kuna kiirus jääb väikeseks. Sellegipoolest reduktorita lahendusi kasutatakse üsna palju, eriti väiksemates suure täpsusega lineaarsetes servoajamites.

                      Servokontroller

                      Hajusjuhtimisel ja üksikajamites kastatakse servokontrollereid ehk servodraive, milles toitemuundur ja juhtkontroller on teostatud ühtse seadmena. Kesksetes ehk tsentraalsetes mitmeteljelistes servosüsteemides otstarbekam jätta servokontrollerisse minimaalselt juhtimisfunktsioone ja kasutada keskset liikumiste juhtimise kontrollerit, mis kasutab telgede servokontrollerite juhtimiseks kiiret reaalaja andmesidet, näiteks EtherCAT või CANopen.

                      Oma tööpõhimõttelt on servokontroller väga sarnane tööstuses vahelduvvoolumootorite kiiruse juhtimiseks kasutatavale sagedusmuundurile, mis samuti koosneb kolmefaasilisest vaheldist ja mikroprotsessor-juhtimissüsteemist. Servokontrolleri peamised erinevused seisnevad kiiretes asendiandurite liidestes,  spetsiaalsetes juhtimisalgoritmides, mis võimaldavad eriti täpset kiiruse, asendi või pöördemomendi juhtimist, liikumistrajektooride planeerimist, kõigi juhtimistasemete regulaatorite automaathäälestusi; sisaldavad tüüprakenduste makroprogramme jpm. Hajusjuhtimise ehk detsentraalse servokontrolleri juhtimissüsteemi riist- ja tarkvara on võimekam kui sagedusmuunduril.

                      Servoajamitel on suurepärane asendi, kiiruse ja pöördemomendi reguleerimistäpsus, eriti suur ülekoormatavus ja teised dünaamilised omadused, mis annavad servoajamitele suured eelised, võrreldes sagedusjuhtimisega tööstuslike asünkroonmootoritega.

                      Servokontrollerid rakendavad suure kiirusega keerukaid arvutusi reaalajas,

                      et mootori liikumistrajektoori ja etteandekiirust kogu aeg korratava täpsusega järgitaks. Et võtta servokontrolleri ja -mootori parimatest dünaamilistest karakteristikutest viimast, on vaja kontrolleri regulaatoreid optimaalselt häälestada. Enamus tootjatel servokontrolleritel on automaathäälestuse funktsioonid olemas, kuid need ei puugi garanteerida parimat tulemust, eriti kui mehhanismis on lõtkud või elastsused. Võivad tekkida ebatäpsused ja võnkumised, mis kergemal juhtumil suurendavad energiakulu, kuid raskematel juhtudel võivad servoajami või töömasina osi purustada või nende eluiga järsult lühendada. Kuna iga rakendus on erinev, on vahel ikkagi vaja servokontrolleri regulaatoreid käsitsi seadistada vastavalt dünaamilistele nõuetele, et suurused ei võnguks ja positsioneerimisaeg ja –viga oleks minimaalne. Siin on jällegi abi konkreetse servoajami kasutamise ja häälestamise kogemustest ning arendustarkvara diagnostika võimalustest.

                      Servokontrolleri valikul tuleb pidada silmas, kas servokontroller on universaalne või spetsiaalne. Universaalse servokontrolleriga saab juhtida mitmete levinumate tootjate erinevat tüüpi servomootoreid. Nt Lenze servokontrollerid on universaalsed. Spetsiaalne servokontroller aga saab juhtida ühte või kitsast valikut servomootoreid. Näiteks firma Delta Electronics servokontrollerid sobivad ainult 3-4 tüüpi sama firma servomootoritele.  Spetsiaalne kontroller on oma mootori jaoks optimeeritud ja tagab servomootori võimekuse maksimaalse ärakasutamise minimaalse riist- ja tarkvaraga, mis annab hinnaeelise. Puuduseks on see, et teiste tootjate mootoreid kasutada ei saa. Näiteks teise tootja servomootoritega seadme moderniseerimisel tuleb ka mootorid vahetada.

                      Servokontrolleri puhul tuleb kontrollida mõõtmed, et see mahub koos pistikute ja kaablitega nõutud vahedega elektrikilpi vm paigaldades. Kui servokontrollerit ei paigaldata elektrikilpi, tuleb tagada sellele paigalduskohas nõutav IP-aste. Töömasina liikumise täpsusnõuete täidetavuse kontrollimisel on oluline servomootori asendianduri nt enkoodri piisav lahutusvõime (impulssi pöörde kohta). See peaks täpsuse ja sujuvuse tagamiseks olema vähemalt 2 korda suurem kui nõutud täpsuse tagamiseks minimaalselt vajalik.

                      Servokontroller on keerukas kõrgtehnoloogiline seade, mille kasutamine eeldab spetsiaalseid teadmisi ja koolitust vastava tootja juures. Masinaprojekteerijal reeglina ju neid eriteadmisi pole. Kuidas ta siis peaks servoajamit valima?

                      Kuidas valida servoajamit oma rakenduse jaoks?

                      Kuna servoajamite valik on lai, siis tuleks esmalt põhjalikult kirja panna ja läbi kaaluda masina lõppkasutaja tehnilised nõuded, sh masina vajalik garantiiaeg, projekteeritud kasutusaeg aastates ja töötsüklites, kasutuskoha keskkonnatingimused, varasem kogemus teatud marki servoajamitega, tehnilise toe kättesaadavus jne. Parematel tootjatel on olemas programmid või äpid servoajami valikuks. Ajamisüsteemi projekteerimisel peab alati arvestama kõige ebasoodsamate tingimustega. Kõige suurem kiirus, kõige lühem kiirendusaeg, maksimaalne koormus jne. Juhtivad servoajamite tootjad pakuvad ka projekteerimistarkvarasid, millega saab arvutada popularsemaid rakendusi. Peab aga arvestama, et need lahendused ei pruugi sobida kõigile. Väga oluline on aru saada  kogu infost, mida need programmid kasutajalt küsivad. Kasvõi ühe vigase lähteandme korral on arvutus tavaliselt kasutu.

                      Servokontrollerite erinevate markide ja mudelite tehniline võimekus ja hind varieeruvad üsna laiades piirides. Seadme remondil, mis on Eestis põhiline, tuleb kasutada võimalikult täpselt sama tüüpi servoajami komponente või tootja soovitavaid varasemale maksimaalselt vastavaid asendusi.

                      Üksiku seadme projekteerimisel või ka moderniseerimisel tuleks eelistada paindlikumat ja võimalikult laiemate võimalustega servokontrollerit, sest nõudmised ja vajadused võivad arendustöö, katsetuste ja häälestuse käigus muutuda. Kui servoajami võimete piir tuleb ette, võib olla vajalik väga kulukas üleminek võimekamale mudelile. Seeriaviisiliselt toodetavatele masinatele, mille hinnas servoajamil on oluline osa, on mõttekas otsida välja nii hinnalt kui tehnilistelt omadustelt võimalikult täpselt sobiv servoajami tüüp.

                      Mootori valik

                      Mootori valik algab mehhanismide momendi- ja liikumisdiagrammide välja selgitamisega. Lähtuda tuleb esmalt mehhanismi vajalikust staatilisest ja dünaamilisest pöördemomendist ning kiirusest. Nende alusel saame arvutada servomootori vajaliku võimsuse ja teha mootori eelvaliku.

                      Delta servomootori mehhaaniline tunnusjoon
                      Delta servomootori mehhaaniline tunnusjoon

                      Põhiline alus servomootori valikul on selle mehhaaniline tunnusjoon ehk pöördemomendi sõltuvus pöörlemiskiirusest, mis näitab mootori dünaamilisi omadusi. Lisaks tuleb arvesse võtta, mis tingimustes suudab mootor pidevalt töötada ja millised on mootori karakteristikud lühiajalise töö korral.  Nagu jooniselt näha, siis näitena toodud firma Delta Electronics 200 W servomootorist saab lühiajaliselt koormata kuni 300% nimimomendiga. Selles töörežiimis ei saa mootorit pidevalt kasutada, sõltuvalt nimimomendi ületamise väärtusest on ülekoormusel töötamise aeg mootori kaitseks piiratud servokontrolleri poolt. Tähtsamate rakenduste või suurema võimsusega servomootorid varustatakse termokaitsega.

                      Järgmisena tuleks koostada servomootori liikumisprofiilid vastavalt mootori karakteristikutele, et kindlustada servoajami kindel töö.

                      Servoajami liikumisprofiilide näide
                      Servoajami liikumisprofiilide näide

                      Seega enne servomootori valimist on vaja teada süsteemi mehaanilist inertsi ja liikumisprofiili, et arvutada maksimaalne süsteemi koormusmoment.  Kui nende järgi on mootor valitud, tuleb leitud väärtustele lisada ka servomootori  inertsmoment. Selleks tuleb koostada mehhanismi kinemaatiline mudel ja taandada kõik koormus- ja inertsmomendid servomootori võllile. Saadud väärtuste alusel saab dünaamikavõrrandist leida maksimaalse koormusmomendi, mis peab olema väiksem kui servomootori  lubatud maksimaalne pöördemoment. Kuna koormusmoment muutub, tuleb koormusprofiili järgi arvutada ruutkeskmine pöördemoment, mis ei tohi ületada mootori nimivõimsust.

                      Kuna arvutustes sageli ei arvestata kineetilist hõõrdumist kuigi realistlikult, tuleb jätta teatav varu ka selleks. Ootamatu hõõrdejõud võib tekkida mehhaaniliste komponentide valest reguleerimisest, ebatasasustest, ebatäpsustest, võõrkehadest, puudulikust hooldusest, kulumisest, mustumisest, keskkonna temperatuurist jne. Mida väiksema võimsusega ajam, seda suurem peaks olema mootorivõimsuse varutegur.

                      Mootori valikul ei tohi unustada hoolega kontrollida selle füüsilisi mõõtmeid. Kui mootor koos reduktoriga masinasse ära ei mahu või tundub kahtlaselt väike, tuleb kontrollida lähteandmeid ja arvutusi ning konsulteerida tellijaga, et sobiv lahendus leida.

                      Reduktori valik

                      Mootori valiku järel saame teha reduktori arvutused ja selle välja valida. Enamasti tuleb kasutada reduktorit, et suurendada ajami pöördemomenti või vähendada  mootori kiirus töömasinale sobivaks. Turul on lai valik reduktorite tarnijaid ja tüüpe. Tasub uurida konkreetse servomootori pakkujalt, mida nemad oma kogemuse põhjal eelistavad. Reduktoril tuleb täpselt kinni pidada nii väljundvõlli pöördemomendi kui lubatud radiaal- ja aksiaaljõu piirangutest.

                      Tuleb samuti kontrollida, et reduktori varutegur (service factor), mis väljendab reduktori suurima lubatava võimsuse ja rakenduse koormusvõimsuse suhet, on  antud iseloomuga rakenduses piisav. Varuteguri väike suurendamine pikendab reduktori eluiga tugevasti. Soovitavad varuteguri väärtused erinevatele tüüprakendustele sõltuvalt kasutusajast päevas leiab reduktori kataloogist või reduktoritootja kodulehelt. Varutegur ei tohi kunagi olla alla ühe, sest seljuhul servomootor suudab reduktori enneaegselt rikkuda.

                      Reduktori sobitamine servomootoriga võib olla probleem, kui reduktorile pole võtta valitud mootoriga sobivaid vaheäärikuid. See on kriitiline detail, mis peab olema valmistatud väga täpselt. Ka servomootori ühendamine reduktoriga on selle tootja poolt ettemääratud peenmehhaaniline protseduur, mida tuleb täpselt järgida.

                      Mõned tootjad pakuvad integreeritud mootorreduktoreid, millel esimene hammasratas on juba servomootori võlli otsas. See on väga hea lahendus, kuna mootori ja reduktori vahele pole vaja sidurit ja reduktoril on üks võll koos laagritega vähem. See vähendab ajami lõtku, suurendab täpsust, töökindlust ja muudab reduktori kergemaks ja odavamaks. Tehases mootorivõllile paigaldatud hammasratas võllilt ise lahti ei tule. Miinuseks on see, et mootori asendamiseks sobib ainult täpselt samasugune toode. Servomootorid on reeglina väga vastupidavad ja kontrolleri poolt hästi kaitstud, nii et mootori vahetamist tuleb ette ainult vanadel seadmetel.

                      Tulevikukindluse tagamisest

                      Servoajam on kompleksne süsteem, mis peab omavahel täpselt kokku sobima ja korralikult toimima igas olukorras ja piisavalt kaua. Uue masina projekteerimisel tuleks alati eelistada uuemate mudelite servoajamikomponente, mida lähiaastatel tootmisest mahavõtmine ei ähvarda. Selle väljaselgitamiseks on abiks antud margi volitatud süsteemiintegraator, kellele vastavat infot pidevalt saadetakse.

                      Servoajam moodustab väga olulise osa tööpingi, tootmisseadme või roboti liikumiste täpsusest, korratavusest, tootlikkusest, omamiskuludest ja konkurentsivõimest. Lahendusi võib optimeerida erinevalt – nt lähtudes hinnast või tehnilisest võimekusest. Need aga asuvad kaalukausside eri pooltel, mis heas lahenduses võiks olla tasakaalus. Optimaalne servoajami lahendus saab sündida koostöös kogenud süsteemiintegraatoriga.

                      Energiatehnika OÜs on servoajamitele spetsialiseerunud insenerid, kes aitavad valida, koostada ja seadistada teile soovidele kõige paremini vastava servomootori, reduktori ja servokontrolleri.

                      Energiatehnika on firmade Delta Electronics ja Lenze ametlik esindaja ja servosüsteemide integraator.
                      Võta ühendust ja aitame teha õigeid valikuid!

                        Nimi*

                        E-mail*

                        Sisu


                        ENERGIATEHNIKA

                        Kontakt

                        Võta ühendust!

                        +372 655 1312

                        www.energiatehnika.ee

                        info@energiatehnika.ee

                        ASUKOHT


                        Väike-Männiku tn 3, 11216 Tallinn

                        Kvaliteet




                        Edukas Eesti Ettevõte Energiatehnika

                        Liikmelisus




                        Jälgi meid:



                        Toetame:


                        Oleme sotsiaalselt vastutustundlik ettevõte, toetame Eesti Punast Risti.