Artiklid

Maa ülekoormus algab neljapäeval 29.7.21

Maa ülekoormuspäeva Earth Overshoot Day, mil loodusressursside tarbimine ületab nende loomulikku uuenemist, arvestatakse juba 1970ndatest aastatest. Esialgu oli see päev detsembris, eelmisel aastal oli see veel 22. augustil ja käesoleval 2021. aastal 24 päeva varem - 29. juulil [1]. Kui loodusressursside tarbimine jätkub samas tempos, jõuame järgmisel aastal piirile, kus inimkonnal oleks vaja juba kahte planeeti Maa, et ressursside nõudlust katta. Ühest küljest inimkonna ressursivajadus suureneb, kusjuures need üha vähenevad [3]. Näiteks, viimase aastaga on metsade bioloogiline võimekus langenud 0,5% kõigepealt...

Kas on veel midagi looduselt õppida?

Kas on veel midagi looduselt õppida? NASA kulgur Perseverance maandus 18.2.2021 hilisõhtul edukalt Marsile. Algas punase planeedi põhjalik uurimine, et sinna kunagi võimalusel inimasustus rajada. Pole kahtlust, et ellujäämine kosmoses on Jüri Joller: Kas on veel midagi looduselt õppida? selgelt pigem teadus kui kunst. Paradoksaalselt on teaduse ja tehnika kiire areng ohtu seadnud inimkonna ja kogu looduse tuleviku meie koduplaneedil. Kuna elusloodus on püsinud ja arenenud miljardeid aastaid, siis peaks olema mingid kõrgemad metareeglid, mis on taganud elu pidevuse ning elusorganismide ülima efektiivsuse....

Mis lahendaks inimkonna energia- ja keskkonnaprobleemid?

Mis lahendaks inimkonna energia- ja keskkonnaprobleemid? Jüri Joller: Mis lahendaks inimkonna energia- ja keskkonnaprobleemid? Kriis on üles lükanud innovatsiooni, investeeringute ja toetuste laine, millega oleks tore edasi purjetada. Roherevolutsioon, roheralli, rohetransformatsioon, rohefondid, sajad miljonid eurod roheteemade toetuseks - kuuleme neid sõnu meedias peaaegu iga päev. Käime nüüd kõik ringi rohelised prillid ees ja vaatame, mida saaks teha, et rohetoetustele ligi pääseda. Kas teeme midagi valmis toetusrahadega ja loodame, et keskkonnaprobleemid ongi lahendatud? Kahjuks pole see nii. Olen 30 aastat energeetikaga tegelenud elektriinsener...

Kas laseme heal kriisil raisku minna?

Kas laseme heal kriisil raisku minna? Head uudised - oleme sügava koroona- ja majanduskriisi põhjas. Ehk enam väga palju hullemaks ei saa minna. Kui meil seda sõnnikut on jalaga segada (kasutades Lennart Mere kuulsat tsitaati), siis mis sellega teha? Kas laseme heal kriisil raisku minna?   Elu pärast taudi muutub teistsuguseks mitmes mõttes. Vaktsiin on tulekul, küllap see teeb oma töö - koroonaviirus taandub pikkamööda ja majandus taastub aastatega. Tulevad kindlasti mingid muutused, millest meil juba aimu on. Nn. digipööre arvatavasti jätkub ja äritegevus...

Seadmete ja masinate ohutus, riskianalüüs ja testimine

Seadmete ja masinate ohutus, riskianalüüs ja testimine Vaata ka artiklit: Millise mõõteriistaga tuleks elektriohutust testida? Ohutusnõuded masinate ja seadmete kohta võib lihtsustatult kokku võtta ühte lausesse: seade ei tohi inimest tappa, minna põlema ega reostada keskkonda. Selle teostamine on palju keerulisem kui 1 lause - ohutusnõuete kohta on tuhandeid standardeid, eeskirju, määrusi ja seadusi, mis üksikasjalikult reguleerivad erinevate seadmete ja paigaldiste ohutusnõudeid, testimismetoodikaid ja -vahendeid. Neisse süvenedes võib kergesti kaotada üldpildi, miks ja millal masina riskianalüüsi peaks koostama ja mis kasu sellest...

Eestlaste käsi oli mängus maailma parima trammi loomisel

Tippinsenerid Jüri Joller ja Dmitri Tihhomirov - Eestlaste käsi oli mängus maailma parima trammi loomisel Tallinna Tehnikaülikoolist enam kui 20 aastat tagasi alguse saanud pealinna trammide täiustamine ja hiljem ka Helsingi trammide veoajamite moderniseerimine viis selleni, et lõpuks oli eesti tippinseneride Jüri Joller ja Dmitri Tihhomirov käsi ja know-how mängus ka tõenäoliselt maailma parima trammi loomisel. Toona, 1990ndate aastatel oli elektrotehnikas oluline uurimis- ja arendusteema vahelduvvoolu sageduse (50 Hz) muutmise vajadus näiteks tööstusautomaatika täiustamiseks. Välja olid töötatud alalisvoolu vahelülitiga sagedusmuundurid, mis võimaldasid vahelduvvoolu...

Elektrimootorite ja sagedusmuundurite IE klasside nõuded karmistuvad

IE klasside nõuded elektrimootoritele ja sagedusmuunduritele karmistuvad Kui seni pidi energiatõhususe klassidega arvestama elektrimootoritel alates 750 W nimivõimsusest, siis järgmise aasta, s.o. 2021 aasta 1. juulist rakenduvad nõuded alates 120 W nimivõimsusest. Lisaks hakkavad sarnased nõuded kehtima ka  ka sagedusmuunduritele, mis on ette nähtud mootoritele nimivõimsusega alates 120 W kuni 1 MW. Elektrimootoreid kasutatakse paljudes rakendustes, nagu pumbad, kompressorid, ventilaatorid, tööpingid, tõste- ja transpordiseadmed. Muutuva kiiruse ja koormusega elektrimootori energiatarbimist on võimalik vähendada, kasutades toiteks sagedusmuundurit. Sagedusmuunduri kasutegurile seni nõudeid ei olnud,...

Elupäästev meditsiiniseadmete testimise valge raamat

Elupäästev meditsiiniseadmete testimise valge raamat Keerukate meditsiiniseadmete, näiteks ultraheliseadmed, infusioonpumbad, kopsuventilaatorid, diagnostika tööjaamad, robotjuhtimisega kirurgiaseadmed ja telemeditsiiniseadmed, kasutamisega on seotud riskid mis sõltuvad mehaanika keerukusest. Näiteks Sa ei soovi hambaarsti toolis surma saada, kui puur läheb ootamatult pinge alla. Vältimaks selliseid „ootamatusi“ koostati meditsiiniseadmete valge raamat. Meditsiiniseadmete testimise valge raamat päästab elusid Patsiendi ja kasutaja suurema ohutuse tagamiseks tuleb kasutajatel ja meditsiiniasutustel täita meditsiiniseadmetele kehtivaid testimis- ja aruandluskohustusi. Kõikide meditsiiniasutuste meditsiiniseadmete elektriohutust tuleb perioodiliselt ja remondijärgselt testida vastavalt standardile EVS-EN 62353:2015 tootja poolt...

Elektriseadmete ohutuse remondijärgne kontroll muutub kohustuslikuks

Elektriseadmete ohutuse remondijärgne kontroll muutub kohustuslikuks Kui seni tuli perioodiliselt ja pärast remonti kontrollida teatud elektripaigaldisi, elektrilisi meditsiiniseadmeid ja keevitusseadmeid, siis 16. detsembrist 2020 muutub elektriseadmete ohutuse remondijärgne kontroll ka teiste elektriseadmete puhul kohustuslikuks, sest jõustub elektriseadmete ohutusmeetmete tõhususe remondijärgse tagamise üldise protseduuri standard EVS-EN 50678:2020. Euroopa Liidu direktiiv 2009/104 Tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuded töövahendite kasutamisel ilmus juba 11 aastat tagasi, kuid elektriohutuse nõuete tagamise üldise protseduuri standardi kinnitamiseni jõuti alles 2020. aasta märtsis. Pika viivituse üheks põhjuseks oli see, et IEC...

Akutester METRACELL BT PRO videod ka eesti keeles!

Vaata  METRACELL BT PRO akutestri tutvustust siit. Tutvustavad videod nüüd ka eesti keeles! https://www.youtube.com/watch?v=ixH4XWa21xE   Kuidas akutester METRACELL BT PRO kasutada? Mõõtmiste teostamine https://www.youtube.com/watch?v=43C30S13XUY METRACELL BT PRO - liikumine menüüdes ja funktsioonides https://www.youtube.com/watch?v=KhkmE7AhNwE   METRACELL BT PRO täpsem tehniline info leitav Gossen Metrawatt-i kodulehelt.   Küsige infot ja pakkumist firmast Energiatehnika OÜ, kes on firma Gossen Metrawatt ametlik esindaja Eestis. Nimi* E-mail* Sisu